Obsah (6)

§ 50§ 12§ 22§ 47§ 48§ 6

3-12-858 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuli 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-12-858 Toomas Kaubandus OÜ kaebus Vete

ÜS § 136 lg 8 on

1. august 2012.a. (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 1.Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskus koostas
2. märtsil 2012.a. Toomas Kaubandus OÜ-le ettekirjutuse nr 12.2-1.1/1688 klooramfenikooliga saastunud mee käitlemise peatamiseks (tl 9). Ettekirjutusest nähtuvalt tuvastas Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi katseprotokolliga nr TL1107977-KT ÜSVD-ga nr 11-EEMUGI-1089 sissetoodud Hiina päritolu meepartiis klooramfenikooli sisalduse. Klooramfenikool kuulub tulenevalt oma ohtlikkusest inimese tervisele Euroopa Komisjoni 22.12.2009 määruse nr 37/2010 alusel keelatud ainete nimekirja.Ettekirjutuses asuti seisukohale, et kuna turuleviidav toit peab olema ohutu inimese tervisele ja saastunud partiist ( partii tähistus 09/2013) on Apricot OÜ Hiina päritoluga mett saatelehtede alusel üle andnud Toomas Kaubandus OÜ-le, siis kohustati viimatinimetatut ettekirjutusega: koheselt peatama Toomas Kaubandus OÜ tellimusel Apricot OÜ poolt pakendatud Hiina päritolu meepartii 09/2013 edasine käitlemine, sh turustamine (punkt 1); kutsuda ettevõtte poolt müüki suunatud Hiina päritolu meepartii 09/2013 turult tagasi, täitmise tähtaeg 30.03.2012 (punkt 2); anda teada riikliku järelevalve teostamiseks Harjumaa Veterinaarkeskusele Toomas Kaubandus OÜ mee (sh turult tagasikutsutava saastunud mee) ladustamise koht hiljemalt 29.03.2012 (punkt 3); esitada Harjumaa Veterinaarkeskusele antud meepartii liikumisi (sissetulek, väljaminek) kajastavad originaaldokumendid 29.03.2012 (punkt 4). Lisaks selgitati, et meepartii edasine käitlemine on lubatud üksnes Harjumaa Veterinaarkeskuse kirjaliku kooskõlastuse alusel ning hoiatati sunnivahendi 600 eurot rakendamise eest ettekirjutuse täitmata jätmise korral.
3. 03.04.2012 koostas VTA Harjumaa VeterinaarkeskusToomas Kaubandus OÜ-le korduva ettekirjutuse nr 12.2-1.1/1688-2 klooramfenikooliga saastunud mee käitlemise peatamiseks koos sunniraha määramisega täitmata ettekirjutuse eest (tl 11). Korduva ettekirjutusega kohustati selle adressaati koheselt peatama Toomas Kaubandus OÜ tellimusel Apricot OÜ poolt pakendatud Hiina päritolu meepartii 09/2013 edasine käitlemine, sh turustamine ja sätestati uuesti eelmise ettekirjutusega äriühingule pandud teised kohustused,määrates nende täitmise tähtajaks 05.04.
4. Lisaks rakendati sunnivahendit 600 eurot täitmata ettekirjutuse eest. 3.Toomas Kaubandus OÜ esitas 26.04.2012 kaebuse Tallinna Halduskohtule Harjumaa Veterinaarkeskuse 26.03.2012 ettekirjutuse nr 12.2-1.1/1688 ja 03.04.2012 korduva ettekirjutuse nr 12.2-1.1/1688-2 tühistamiseks. II KAEBUSE MOTIIVID
5. Toomas Kaubandus OÜ ostis mee Apricot OÜ-lt. Apricot OÜ teatas, et esialgu on Veterinaar- ja Toiduameti Viljandimaa Veterinaarkeskusel tekkinud küsitavused selle kvaliteedi osas, mis olid aga kummutatud kordusproovi ja kohtuotsusega asjas nr 3-12-59 . Toomas Kaubandus OÜ-d Apricot OÜ ja Veterinaar- ja Toiduameti Viljandimaa Veterinaarkeskuse vahelisse haldusmenetlusse, sealhulgas ettekirjutuse alusena viidatud katseprotokolli nr TL1107977-KT koostamise menetlusse ega kohtuvaidlusse ei kaasatud.
6. märtsil 2012.a. sai kaebaja enda üllatuseks ettekirjutuse nr 12.2-1.1/1688, milles paljasõnaliselt viidatakse mee kvaliteedinõuetele mittevastavusele. Kaebaja leiab, et vaidlustatud ettekirjutus on nii faktiliselt kui ka juriidiliselt väär ja on kas tühine või kuulub tühistamisele. Vaidlustatud ettekirjutus rikub kaebaja õigust omandile ja ettevõtlusega tegelemise õigusele (PS § 31, § 32).
7. Vaidlustatav ettekirjutus ei vasta HMS § 54 sätestatud õiguspärase haldusakti nõuetele. 6.Harjumaa Veterinaarkeskuse ( HVK) põhimääruse § 8 lg 2 ei anna HVK juhatajale õigust ettekirjutuse tegemiseks, sest VTA põhimääruse § 8 lg 3 kohaselt kuulub selline õigus üksnes VTA peadirektorile. Vaidlustatud ettekirjutus on allakirjastatud HVK juhataja V. Vahesaar'e poolt. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine. 2 7.Kui halduskohus eelöelduga ei nõustu, viitab kaebaja järgmisele. Ettekirjutuse õigusliku alusena viidatud määruse nr 178/2002/EÜ art. 14

) § 12 lg 1, § 22 lg 1, lg 3 sisaldavad deklaratiivset laadi kohustusi ega anna õigust haldusele mingiteks toiminguteks.

§ 50

lg 2 annab õiguse teha ettekirjutus turustamise (st müügiks pakkumise ja müügi) peatamiseks, kuid ei sätesta õigust nõuda turult tagasikutsumist. Teisisõnu ei saa turustamise peatamisel olla tagasiulatuvat jõudu. Toit on võõrandatud kolmandatele isikutele müügilepingu alusel ja kujundusõigus (sh lepingust taganemisõigus) kuulub kaebajale, mitte vastustajale. Seetõttu puudub ettekirjutuse p 2 ja p 3 õiguslik alus.

1. Samuti on vaidlustatava ettekirjutuse tegemisel rikutud HMS § 40 lg 1 sätestatud ärakuulamisõigust ja haldusakt ei ole ka proportsionaalne. Vaidlus Apricot OÜ ja VTA vahel kestab umbes neli kuud, kuid ei haldusorgan ega ka Tartu Halduskohus ei pidanud seda kiireloomuliseks. Seega ei olnud vastustajal mingit seaduslikku alust jätta kaebaja ära kuulamata. Ärakuulamisõiguse tagamata jätmise tõttu tegi vastustaja ilmselgelt ebaproportsionaalse ja kaalutlusvigadega haldusakti, sest vastustaja ei saanud arvestada järgmiste kaebaja vastuväidetega ettekirjutusele: 1)jääb arusaamatuks seos katseprotokollis nr TL1107977-KT viidatu mee ja kaebaja juures oleva mee vahel. Seetõttu ei ole kaebaja mee saastumist tõendatud; 2)jääb arusaamatuks, miks vastustaja ei arvestanud Apricot OÜ vastuprooviga ja Tartu Halduskohtu otsusega. Sellekohaste väidete nõuetekohane analüüs oleks toonud kaasa teistsuguse järelduse ja nimelt, et ettekirjutuse tegemiseks ei ole faktilist alust. 9.Seega on vaidlustatava haldusaktiga rikutud kaebaja õigusi heale haldusele, mis kohtupraktika kohaselt on piisav alus halduskohtusse pöördumiseks (vt Riigikohtu kohtuotsus nr 3-3-1-81-09, p 12). Kaebaja ära kuulamata jätmist ei saa kohtumenetluses enam kõrvaldada, mistõttu ettekirjutus ei vasta HMS § 54 nõuetele.
2. Lisaks on väär ka ettekirjutuse faktiline alus. Kohtuotsusest nr 3-12-59 nähtuvalt ei ole katseprotokoll nr TL11077977-KT usaldusväärne. Apricot OÜ on lasknud teha kordusekspertiisi, mis kinnitas mee vastavust nõuetele ja ka järgmine Apricot OÜ poolt ostetud partii on nõuetekohane. Eeltoodust järelduvalt tugineb haldusakti faktiline põhjendus ainsale tõendile, mida kaebajale ei tutvustatud ja mis on selgelt ebausaldusväärne. Ettekirjutuse andmise menetlus toimus kaebajat kaasamata ning kaebaja õigusi rikkudes, mis tõi kaasa nii õiguslikult kui ka faktiliselt väära haldusakti. Ebaseaduslik haldusakt kuulub tühistamisele. 11.Samuti tuleks arvestada asjaoluga, et HVK 26.03.2012.a tehtud ettekirjutust, mille kaebaja sai kätte 30.03.2012.a., ei olnud võimalik ettekirjutuse kõigi punktide osas tähtaegselt täita, kuna ettekirjutuse p 3 jap 4 tuli täita 29.03.2012.a. kuupäevaga. Ettekirjutuse kättesaamisel 30.03.2012.a. teavitas kaebaja koheselt koostööpartnereid, et antud meepartii tuleb tagasi kutsuda. Pärast seda teavitas kaebaja koheselt ka VTA ametnikku sellest, et tagasikutsumised on tehtud. Käesolevaks ajaks on Toomas Kaubandus OÜ saanud tagasi 4200 kg mett.
3. HVK tegi 03.04.2012.a. korduva ettekirjutuse, millega rakendas sunniraha 600 eurot. Kaebaja sai korduva ettekirjutuse kätte 18.04.2012.a. Kaebaja ei nõustu korduva ettekirjutusega, sest juba esimese ettekirjutuse alusel kutsus kaebaja vaidlusaluse meepartii tagasi ja teavitas järelvalveametnikku Vladimir Vahesaart, seega on kaebaja teinud endast oleneva, et mesi jõuaks võimalikult ruttu kaebaja lattu. Kuna kaubanduskette on üle Eesti palju, võtab komplekteerimine ja saatmine aega, seega ei ole võimalik ettekirjutust täita 2 päevaga, mida HVK oma ettekirjutuses on nõudnud. 13.Kaebajale jääb arusaamatuks ka see, kuidas ta täiendavalt pidi mee tagasi kutsuma. AÕS § 68 lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle ja lg 2 sätestab, et omaniku 3 õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Pärast võõrandamist on mesi teise isiku oma, kes ei ole kohustatud täitma kaebaja soove. Seetõttu tagasikutsumine tähendab kaebaja kohustust esitada oma ostjatele tagasikutsumisepalve, mitte tagada selle palve täitmist ostjate poolt. Kontrollakti nr 2710/02/2012-TH kohaselt on pöördumine tehtud ning seda ka korduvalt. Sellepärast on vastustaja etteheited arusaamatud ega põhine õigusnormil.
4. Võimalik ei ole tasuda sunniraha 600 eurot, sest puudub viide, mis ajal ja kuhu tuleks sunniraha maksta. Seega on korduv ettekirjutus sunniraha maksmise kohustusega tühine HMS § 63 lg 2 p 5 alusel. Samuti puudub viide, et ettekirjutusega mittenõustumisel on käitlejal õigus esitada lisaks videle veel kaebus halduskohtusse HMS §57 lg
5. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6. Harjumaa Veterinaarkeskus vaidleb kaebuse vastu, peab seda põhjendamatuks ja on seisukohal, et vaidlustatud ettekirjutused on HMS § 54 mõttes õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. 16.VTA Viljandimaa Veterinaarkeskuse järelevalveametnik koostas
8. 2012.a. kontrollakti 2710/01/2012-TH Apricot OÜ ettevõttes paiknenud meepartii kontrollimise tulemuste kohta. Kontrollaktiga tehti Apricot OÜ-le ettekirjutus nõuetele mittevastav mesi turult tagasi kutsuda. Sama meepartii kohta on Apricot OÜ-le tehtud ettekirjutusi veel kontrollaktiga nr 2710/02/2012TH ja 15.02.2012.a .ettekirjutusega nr 12.2-1.14-121 . Kontrollaktides tehtud ettekirjutuste faktiliseks aluseks oli tõsiasi, et Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi katseprotokolliga nr TL1107977-KT tuvastati klooramfenikooli sisaldumine mees. Klooramfenikool on farmakoloogiline toimeaine, mis on nimetatud Komisjoni määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelis 2 (keelatud ained). Klooramfenikooli näol on tegemist ainega, mille jäägid toidus kuitahes madalas sisalduses kujutavad endast ohtu inimeste tervisele. Klooramfenikooli sisaldav mesi ei vasta

§ 12

lg 1 nõuetele ning selle suhtes kuulub kohaldamisele

§ 12lg 3.

"Küsitavused" mee kvaliteedi osas nagu kaebaja seda väljendab, ei ole kummutatud. Tartu Halduskohtu 16.02.2012.a. otsusega haldusasjas nr 3-12-59 tühistati VTA Viljandimaa Veterinaarkeskuse varasem, 27.12.2011.a. kontrollaktis sisaldunud ettekirjutus.Halduskohtu otsus tehti HKMS § 159 lg 1 alusel, ettekirjutuse tühistamise põhjus olid ettekirjutuses sisaldunud olulised vormivead. Vaidluse aluseks olevat faktilist asjaolu, milleks on klooramfenikooli sisaldumine kõnealuses meepartiis, ümber lükatud ei ole. Klooramfenikooli sisaldumine mees on VTA poolt tuvastatud katseprotokolliga nr TL1107977-KT ja kontrollaktidega 2710/01/2012-HT ja 2710/02/2012-TH ning ettekirjutusega 12.2-1.14-121. 17.Kaebaja väide,et katseprotokoll nr TL1107977-KT ei ole kohtuotsusest nr 3-12-59 tulenevalt usaldusväärne, on alusetu, sest kohtuotsuses ei ole nimetatud katseprotokolli kui tõendi usaldusväärsuse osas võetud mitte mingit seisukohta, samuti puuduvad kohtuotsuses mistahes viited asjaoludele, mis teoreetiliselt võiks katseprotokolli usaldusväärsuse kahtluse alla seada. HVK on seisukohal, et katseprotokoll nr TL1107977-KT on usaldusväärne tõend, sest sellest nähtuvate asjaolude tegelikkusele vastavuses kahtlemises puudub igasugune alus. 18.Käesolevas haldusasjas vaidlustatud ettekirjutuste tegemise faktiline alus on keelatud ja inimese tervisele ohtliku saasteaine sisaldumine meepartiis, mida algselt käitles Apricot OÜ ja mis anti viimase poolt 19591,2 kg ulatuses üle kaebajale. Seega on kaebaja valduses mesi, mis ei vasta

§ 12

lõikele 1 ning mille suhtes kuulub kohaldamisele

§ 12lg 3 sätestatud 4 käitlemise keeld.

Kaebaja kohustused nõuetele mittevastava toidu käitlemisel sätestab

§ 22lg 1 ja 3.

HVK järelevalveametniku pädevuse vaidlustatud ettekirjutuste tegemiseks sätestab

§ 50lg 1 ja 2.

Eeltoodust nähtuvalt on vaidlustatud ettekirjutustel nii faktiline kui

sätetele tuginev õiguslik alus. 19.Ettekirjutuste punktiga 3 on kaebajale pandud kohustus kutsuda mesi turult tagasi. Sellise meetme kohaldamise näeb expressis verbis ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikkel 19 lg 1: " Kui toidukäitleja peab vajalikuks või kui tal on põhjust arvata, et tema imporditud, toodetud, töödeldud, valmistatud või turustatud toit ei vasta toiduohutusnõuetele, siis algatab ta viivitamata menetlused kõnealuse toidu kõrvaldamiseks turult /.../". Sama määruse artikkel 19 lg 4 paneb toidu käitlejatele kohustuse teha koostööd järelevalveasutustega seoses meetmetega mis võetakse nende tarnitavast või tarnitud toidust tuleneva riski ärahoidmiseks või vähendamiseks. Nimetatud Euroopa Liidu õiguse sätted on otsekohalduvad ning annavad seega õigusliku aluse käitlejale ettekirjutuse tegemiseks nõuetele mittevastav toit turult tagasi kutsuda. 20. VTA järelevalvepädevuse näeb ette

§ 47lg 1.

VTA järelevalveametnike pädevuse sätestab

§ 48

ning konkreetselt ettekirjutuste tegemise pädevuse sätestab

§ 50

. HVK juhataja on veterinaarjärelevalve ametnik veterinaarkorralduse seaduse (VKS) § 5 lg 2 tähenduses. HVK pädevuse toiduohutuse järelevalve teostamisel sätestab expressis verbis asutuse põhimääruse § 1 lg 1, § 5, § 6 p 1, 3 ja

1. Seega tuleneb HVK juhataja pädevus vaidlustatud haldusaktide andmiseks nii seadusest kui asutuse põhimäärusest.
2. HVK ei nõustu kaebaja etteheidetega ärakuulamisõiguse tagamata jätmisest ja viitab HMS § 40 lg 3 p 1 sätestatud põhimõttele ning märgib, et inimeste tervisele ohtliku mee turustamise peatamiseks meetmete rakendamine peab toimuma viivituseta. Lisaks ei toonud ärakuulamisõiguse mittekohaldamine antud juhul kaasa ebaseaduslikku haldusakti, sest antud faktilises olukorras ei ole järelevalveasutusel haldusmenetluse subjekti arvamusest olenemata alust jätta ettekirjutustes sätestatud meetmeid kohaldamata. Seega isegi kui asuda seisukohale, et HVK oleks antud olukorras pidanud kaebaja enne haldusaktide andmist ära kuulama, ei saa sellest asjaolust tuleneda vaidlustatud ettekirjutuste õigusvastasus (vt HMS § 58).
3. Väide, et vastustaja tegi ilmselgelt ebaproportsionaalse ja kaalutlusvigadega haldusakti, on põhjendamatu. HVK on seisukohal, et tuvastatud faktiliste asjaolude kontekstis HVK-l kaalutlusõigus puudus. Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneb haldusakti ebaproportsionaalsus. Vaidlustatud haldusaktid on proportsionaalsed, sest kaebaja huve vähemal määral riivavaid meetmeid, mis efektiivselt takistaks tervisele ohtliku mee jõudmist tarbijateni, ei eksisteeri. 23.HVK 26.03.2012.a. ettekirjutus sisaldas sunnivahendi rakendamise hoiatust. Kaebaja ei täitnud ettekirjutust. Sellega täideti asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ASS) § 2 lg 1 sätestatud sunnivahendi rakendamise eeldus ja sunnivahendi rakendamine oli lubatud ASS § 8 lg 1 kohaselt. Kaebaja ei ole taotlenud ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist ega sunnivahendi rakendamise edasilükkamist (ASS § 8 lg 2). Seega oli HVK õigustatud rakendama sunnivahendina sunniraha. Kuna sunniraha rakendamine toimub täitekorralduse andmisega kohtutäiturile ning sunniraha tasumine toimub täitemenetluses, on asjassepuutumatu väide, et kaebaja ei saa sunniraha tasuda, sest ettekirjutuses puuduvad vastavad makserekvisiidid, IV KOHTU SEISUKOHT 5 24.Kohus , tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. 25.Kaebuse väitel on ettekirjutus HMS § 63 lg 2 p 3 tulenevalt tühine , kuna seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Toiduseaduse (

) § 1 lg 1 kohaselt sätestatakse selles seaduses toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll ning riiklik järelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks .

§ 47

lg 1 sätestab järelevelveasutused ja näeb lg 1 ette, et Veterinaar- ja Toiduamet teostab riiklikku järelevalvet kõigis käitlemisvaldkondades ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 1 lõikes 2 nimetatud materjalide ja esemete üle. Sama paragrahvi lg 5 tulenevalt teostatakse järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 854/2004 ja nr 882/2004 ning muude asjakohaste õigusaktide järelevalvet käsitlevate sätete kohaselt. Sealjuures

§ 6

lg 2 kohaselt on toidu käitlemine (edaspidi käitlemine) toiduseaduse tähenduses tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 16 sätestatud toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etappides.

§ 48

lg 1 sätestab, et järelevalveametnik teostab järelevalvet vastavalt järelevalveasutuse pädevusele kõigis käitlemisvaldkondades ja -etappides, kaasa arvatud toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete üle, kontrollides valdkonda või etappi, mis antud oludes on kõige asjakohasem. Samas paragrahvis on sätestatud ka järelevalveametniku volitused järelevalve teostamisel ning nagu vastustaja on õigesti viidanud, on konkreetselt ettekirjutuste tegemise pädevus sätestatud

§ 50lg 1 .

Veterinaarkorralduse seaduse (VKS) § 5 lg 2 kohaselt on veterinaarjärelevalve ametnik veterinaarjärelevalvet teostav Veterinaar- ja Toiduameti ametnik. Põllumajandusministri 14.06.2007 määrusega nr 93 vastu võetud Harjumaa Veterinaarkeskuse põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt on Harjumaa Veterinaarkeskus Harju maakonna territooriumil tegutsev Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olev Veterinaar- ja Toiduameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, kes teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi veterinaartegevuse, söödahügieeni, toiduohutuse, põllumajandusloomade aretuse, turukorralduse ja mahepõllumajanduse valdkonnas seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Sama põhimääruse § 5 kohaselt on Harjumaa Veterinaarkeskuse tegevusvaldkond veterinaartegevust, söödahügieeni, toiduohutust, põllumajandusloomade aretust, turukorraldust ja mahepõllumajandust reguleerivate õigusaktide täitmise korraldamine ning riikliku järelevalve teostamine ja riikliku sunni kohaldamine oma pädevuse piires seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Põhimääruse § 6 p 1 sätestab, et Harjumaa Veterinaarkeskus teostab loomataudi ning inimestele ja loomadele ühise haiguse tõrjet, teostab järelevalvet loomade, nende tervise ja heaolu ning loomsete saaduste üle, täidab riiklikku loomatauditõrje programmi ja p 3 tulenevalt teostab järelevalvet toidu, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete ning ettevõtte, kus käideldakse toitu, toidu käitlemise ning nimetatud materjalide ja esemete valmistamise, töötlemise ja turustamise vastavuse üle õigusaktides sätestatud nõuetele. Põhimääruse § 6 p 10 tulenevalt kohaldab Harjumaa Veterinaarkeskus riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus vastustajaga, et Harjumaa Veterinaarkeskuse ( HVK) juhataja pädevus vaidlustatud haldusaktide andmiseks tuleneb nii seadusest kui asutuse põhimäärusest. 26. Vaidlustatud ettekirjutustest nähtuvalt on nende tegemise tinginud Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi katseprotokolliga nr TL1107977-KT klooramfenikooli kui tulenevalt oma ohtlikkusest inimese tervisele Euroopa Komisjoni 22.12.2009 määruse nr 37/2010 lisa tabelis 2 keelatud ainete hulgas nimetatu sisaldumine meepartiis, mida 19591,2 kg ulatuses käitles kaebuse esitaja. Vaidlus puudub selles, et kõnealuse meepartii importis Hiinast Eesti Vabariiki Apricot OÜ ning selle mee mittevastavus toiduseadusest tulenevatele nõuetele tehti kindlaks haldusmenetluses, mille tulemusena antud haldusaktide adressaat oli Apricot OÜ. Kuna vaidlus puudub ka selles, et Apricot OÜ andis imporditud meepartiist 19591,2 kg üle Toomas 6 Kaubandus OÜ-le, käitles kaebuse esitaja seega temale üleantud meekoguse ulatuses sama meepartiid, mille puhul oli katseprotokolliga tuvastatud inimese tervisele ohtliku saasteaine sisaldus. Seega, kuivõrd kaebaja käitles Apricot OÜ-st pärit mett, on selle meepartii nõuetelevastavuse kohta tehtud haldusaktid ka kaebuse esitajat ja käesolevat haldusasja puudutavad. Kaebuse väide katseprotokollis viidatud mee ja kaebuse esitaja juures oleva mee vahelise seose selgusetusest on põhjendamatu. 27.

§ 12

lg 1 kohaselt peab turuleviidav toit olema ohutu inimese tervisele ning vastama toiduseaduses ja teistes õigusaktides sätestatud muudele nõuetele . Klooramfenikool kujutab endast ohtu inimese tervisele ja on tulenevalt Euroopa Komisjoni 22.12.2009 määrusest nr 37/2010 keelatud ainete nimekirjas , mistõttu klooramfenikooli sisaldav mesi

§ 12lg 1 nõuetele ei vasta.

Haldusasjas nr 3-12-59 oli Apricot OÜ vaidlustanud VTA Viljandimaa Veterinaarkeskuse 27.12.2011 kontrollaktis nr 2710/02/211-M sisalduva ettekirjutuse. Tartu Halduskohtu 16.02.2012 kohtuotsusest viidatud haldusasjas nähtuvalt( tl 59-60) rahuldas kohus kaebuse ja tühistas vaidlustatud ettekirjutuse juhindudes HkMS § 159 lg-st, kuivõrd vastustaja võttis kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks. Kohus nõustub vastustajaga, et selles kohtuotsuses ei ole katseprotokolli nr TL1107977-KT kui tõendi usaldusväärsuse osas seisukohta võetud ja puuduvad ka viited asjaoludele, mis võiksid seada katseprotokolli kui tõendi usaldusväärsuse kahtluse alla. Siinkohal märgib kohus, et ka nähtuvalt kaebusele lisatud osundatud kohtuasjas nr 3-12-59 tehtud 11.01.2012 kohtumäärusest ( mida ekslikult on kaebuses nimetatud kohtuotsuseks), millega Tartu Halduskohus võttis Apricot OÜ kaebuse menetlusse ja kohaldas esialgset õiguskaitset, on esialgse õiguskaitse kohaldamiseks hinnatud kaebuse perspektiivikust, tuues esile vaidlustatud haldusaktis ( tl 61-62) esinevad puudused, katseprotokolli nr TL1107977-KT kui tõendi usaldusväärsuse osas ei ole ka kohtumääruses seisukohta võetud . Seega on klooramfenikooli sisaldumine mees tuvastatud katseprotokolliga nr TL1107977-KT ning kaebuse väide , et kohtuotsusest haldusasjas nr 3-12-59 ( ilmselt on kaebaja pidanud sealjuures silmas eespoolmärgitud kohtumäärust, mille kaebaja on kaebusele lisanud) nähtuvalt ei ole katseprotokoll usaldusväärne on , on alusetu. Samasugune järeldus tuleb eeltoodud põhjendustel teha ka selles kohtuasjas tehtud 16.02.2012 kohtuotsuses osas. 28. Nõuetele mittevastava mee käitlemise keelu sätestab

§ 12

lg 3, mille kohaselt riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toitu või ebasobivate tehnoloogiliste võtete, antud toidule mitteomase lõhna, maitse, värvi või teiste asjaolude tõttu rikutud toitu käidelda on keelatud.

§ 22

sätestab käitleja kohustused käitlemisel ja näeb lg 1 ette , et käitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. Sama paragarahvi lg 3 kohaselt ei tohi käitleja vastu võtta, käitlemisel kasutada ega väljastada nõuetele mittevastavat toitu. Nagu kohus on eespool märkinud, sätestab HVK järelevalveametniku pädevuse ettekirjutuse tegemiseks

§ 50lg 1 ja 2.

Sealjuures

§ 50

lg 1 tulenevalt teeb järelevelveametnik õiguserikkumise avastamise korral ettekirjutuse, milles: 1) juhib tähelepanu õiguserikkumisele, 2) esitab nõude õiguserikkumise lõpetamiseks ning 3) kohustab tegema õiguserikkumise lõpetamiseks ja edasiste õiguserikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et inimese tervisele ohtlike asjaolude ilmnemise korral on järelevalveametnikul õigus teha ettekirjutus toidu käitlemise ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete valmistamise, töötlemise ja turustamise osaliseks või täielikuks peatamiseks ning kohustada isikut toitu käitlemisest ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale ja esemeid valmistamisest, töötlemisest ja turustamisest kõrvaldama. Seega on seadusega antud järelevalveametnikule muu hulgas otsustuspädevus (volitused) toidu käitlemise peatamiseks ja isiku kohustamiseks toitu käitlemisest kõrvaldama inimese tervisele ohtlike asjaolude ilmnemise korral. Sealjuures

§ 6

lg 2 kohaselt on toidu käitlemine (edaspidi käitlemine) toiduseaduse tähenduses tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 7 artikli 3 lõikes 16 sätestatud toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etappides. Konkreetselt nõuetele mittevastava mee turult tagasikutsumise meetme kohaldamise osas on vastustaja põhjendatult viidanud otsekohaldatavatele Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 art 19 lg 1 ja sama artikli lg

1. Viidatud art 19 lg 1 sätestab:Kui toidukäitleja peab vajalikuks või kui tal on põhjust arvata, et tema imporditud, toodetud, töödeldud, valmistatud või turustatud toit ei vasta toiduohutusnõuetele, siis algatab ta viivitamata menetlused kõnealuse toidu kõrvaldamiseks turult, kui toit on kõnealuse esmakäitleja vahetu kontrolli alt väljunud, ning teatab sellest pädevatele asutustele. Kui toode võib olla juba tarbijani jõudnud, siis annab käitleja tarbijatele tõhusat ja täpset teavet toote kõrvaldamise põhjuste kohta ning toimetab tarbijatele juba tarnitud tooted vajaduse korral tagasi, kui muud meetmed ei ole piisavad tervisekaitse kõrge taseme saavutamiseks. Sama artikli lg 4 aga näeb ette: Toidukäitlejad teevad pädevate asutustega koostööd seoses meetmetega, mis võetakse nende tarnitavast või tarnitud toidust tuleneva riski ärahoidmiseks või vähendamiseks. Seega on vaidlustatud ettekirjutustel õiguslik alus, millele on ettekirjutustes viidatud . 29.Kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et ta on 26.03.2012.a. ettekirjutuse täitnud. Vastustaja on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebuse esitaja teade oma koostööpartnerile ei sisalda nõuet üleantud mee tagastamiseks ning kaebuse esitaja kinnitus,et mett turul ei ole, on paljasõnaline, selle kinnitukseks ei ole esitatud ühtegi vastavat saate- ja laodokumenti. Kaebuses asjaõigusseaduse § 68 lg 1 ja 2 tuginevalt esitatud väide, mille kohaselt tagasikutsumine saab seisneda vaid kaebuse esitaja kohustuses esitada oma ostjatele tagasikutsumispalve, mitte aga ei saa seisneda kaebajale kohustuse panemises tagada selle palve täitmine ostjate poolt,on põhjendamatud ning kohus nõustub vastustajaga selles, et tervisele ohtliku toidu turult tagasikutsumist võimaldavad ka eraõiguse sätted. Nimelt sätestavad VÕS § 188 ja 189 müügilepingust taganemise ja sellest tuleneva üleantu tagastamise kohustuse , samuti sisaldub VÕS-is regulatsioon müügilepingu lõpetamiseks ja tagasitäitmiseks poolte kokkuleppel. Kaebuse kohaselt ei olnud 26.03.2012 ettekirjutuse kõiki punkte võimalik tähtaegselt täita, sest ettekirjutuse p 3 ja 4 tuli täita 29.03.2012 kuupäevaga, kaebaja sai ettekirjutuse kätte 30.03.
2. Kaebusele lisana 5 on kohtule esitatud Toomas Kaubanduse OÜ poolt HVK-le saadetud ettekirjutuse kättesaamiskinnitus. Osundatud kirjavahetusest nähtuvalt saadeti ettekirjutus kaebajale 26.03.2012 kell 13.20 ning põhjuseks, miks kaebaja sai ettekirjutuse kätte 30.03.2012, on kaebaja kättesaamiskinnitusest nähtuvalt sekretäri puhkusel viibimine. Eeltoodust tulenevalt on alusetu kaebuse väide nagu oleks ettekirjutusega antud tähtaegade järgimine olnud ebareaalne. Vastustaja on siinkohal põhjendatult juhtinud tähelepanu, et ettekirjutuse hilinenud kättesaamisel ei pidanud kaebuse esitaja vajalikuks taotleda ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist, kuigi asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lg 2 sellise võimaluse annab. 26.03.2012 ettekirjutuse p-de 3 ja 4 täitmise tähtaeg oli 29.03.2012 ning p.2 täitmise tähtaeg saabus 30.03.
3. HVK ei koostanud korduvat ettekirjutust ühes sunniraha rakendamisega koheseselt viidatud tähtaja saabumisel,vaid mõnepäevase nihkega. Kuna kaebuse esitaja ei olnud ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist taotlenud ja asjas ei ole tõendatud 26.03.2012 ettekirjutuse tähtaegset täitmist, oli vastustajal nii faktiline kui õiguslik alus korduva ettekirjutuse tegemiseks ja sunnivahendi rakendamiseks.
4. Asjaolu üle, et käesoleval juhul kaebuse esitajale HMS § 40 sätestatud ärakuulamisõigust ei tagatud, vaidlust ei ole. HMS § 40 lg 3 p 1 alusel võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Kaebuse esitaja on väitnud, et kuna 8 katseprotokoll väljastati 22.11.2011.a. ( 5 kuud tagasi) ja siiamaani ei ole olnud haldusorganil kiiret, et mesi turult kõrvaldada, siis ei olnud tegemist juhtumiga, mille puhul oleks põhjendatud tuginemine HMS § 40 lg 3 p
5. Kohtu hinnangul on järelevalveorgani tegevus ja kohaldatud sunnimeetmete rakendamine olnud suunatud sellele, et inimese tervisele ohtlikke saasteaineid sisaldav mesi käitlemiselt kõrvaldada. Kaebuse esiaja on jätnud tähelepanuta aset leidnud kohtumenetluse , mis takistas edasiste toimingute tegemist. Kohtu hinnangul isegi sel juhul, kui kaebuse esitajale oleks pidanud ärakuulamisõiguse võimaldama, puudub käesoleval juhul alus järelduseks sellest tulenevalt ettekirjutuse õigusvastasusest. Kaebuse esitaja on märkinud, et ta soovis esitada vastuväite, mille kohaselt on arusaamatu seoses katseprotokollis viidatud mee ja kaebaja juures oleva mee vahel, samuti on seoses Tartu Halduskohtu määrusega seadnud kaebaja kahtluse ala katseprotokolli kui tõendi usaldusväärsuse. Kohus on eespool neid kaebaja väited käsitlenud ning leiab, et kaebuse esitaja subjektiivne arvamus ei saanud kummutada pädeva laboratooriumi poolt tuvastatud ohtliku saasteaine sisaldumist käideldavas mees, teisalt ei saanud kaebajale ärakuulamisõiguse võimaldamine ka mõjutada HVK-i ettekirjtuses kohaldatud meetmete rakendamata jätmiseks. Nimelt tulenevalt

§ 50

lg 1 on seadusega määratud õiguserikkumise avastamisel ettekirjtuse tegemine ja ettekirjutuse sisu, sealhulgas näeb § 50 lg 1 p 2 ette, et järelevalveametnik esitab nõude õiguserikkumise lõpetamiseks ning sama lõike p 3 kohaselt kohustab tegema õiguserikkumise lõpetamiseks ja edasiste õiguserikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid. Ehkki

50 neid toiminguid ei nimeta, järeldub ülaltoodud käsitlusest, et käesoleval juhul oli ka selles osas kaalutlusõigus sisuliselt vähenenud nullini. Seetõttu , kui antud juhul oli tegemist menetlusveaga, ei saanud see lõpptulemust mõjutada. Kaebuse väide haldusakti ebaproportsionaalsusest on paljasõnaline ning kaebuse esiyaja ei ole selgitanud, milles ebaproportsionaalsus seisneb. Tervisele ohtliku mee tarbijateni jõudmise takistamiseks selle turult tagasikutsumist ei saa pidada ebaproportsionaalseks meetmeks. 31.Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ASS )§ 2 lg 1 kohaselt rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ASS § 8 lg 1 sätestab, et sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Vaidlus puudub selles, et HVK on enne sunniraha rakendamist teinud kaebuse esitajale ASS § 4 tähenduses ettekirjutuse ja ASS § 7 tähenduses hoiatuse ning et kaebuse esitaja ei ole kehtivaid ettekirjutusi tähtaegselt täitnud. Vastavalt ASS § 9 lõikele 1 kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse. ASS § 15 lõikest 1 tulenevalt nõutakse sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 11 kohaselt on täitedokumendiks muu hulgas sunniraha ja asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseks olev haldusakt. Seega antakse sunniraha sissenõudmisel täitekorraldus kohtutäiturile, mitte isikule, kelle suhtes sunnivahendit kohaldama hakatakse. Eespoolviidatud ASS § 9 lg 1 ja § 15 lg 1 tuleneb samuti, et haldusorgan saabki rakendada sunniraha vaid sel viisil, et annab kohtutäiturile täitekorralduse. Seadusest ei tulene, et vastustajal olnuks õiguslik alus kaebuse esitajalt sunniraha nõudmiseks teisel viisil . Asjakohane on viide Tallinna Ringkonnakohtu 09.06.2009.a. otsusele nr 3-08-118 , mis kinnitab vastustaja seisukohta, et haldusorgan ei pea andma isikule võimalust sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks ning et kui isikule on tehtud ettekirjutus koos sunniraha rakendamise hoiatusega ja ettekirjutust sellele vaatamata ei täideta, ei või sunnivahendit rakendav haldusorgan kaaluda erinevate toimingute vahel ning otsustada sunniraha mitte rakendada ehk teisisõnu jätta 9 täitekorraldus andmata:”Eelnevast tulenevalt ei pidanud Pärnu Linnavalitsus üldse andma AS-le Pärna võimalust sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks, TMS § 25 lg 1 kohaselt määrab kohtutäitur niikuinii täitedokumendi (täitekorralduse) vabatahtliku täitmise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 10 päeva ega üldjuhul pikem kui 30 päeva. Kaebajal oli võimalik vabatahtlikult täita ettekirjutus . Ettekirjutuse tähtajaks mittetäitmise korral on haldusorgan õigustatud rakendama hoiatuses märgitud sunnivahendit, käesoleval juhul sunniraha kohtutäituri vahendusel. Sunni kohaldamise raames ei pea adressaadile andma täiendavat tähtaega sunniraha iseseisvaks tasumiseks . Adressaadil ei ole õigust valida, kas täita ettekirjutus või tasuda sunniraha. Adressaat on kohustatud täitma ettekirjutuse. AtSS § 10 lg 1 kohaselt on sunniraha hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille adressaat peab tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Ettekirjutust täitmata jättes käitub adressaat õigusvastaselt ja peab arvestama sunniraha rakendamise võimalusega kohtutäituri vahendusel ." 32.Vaidlustatud ettekirjutuse tühistamist ei tingi viite puudumine käitleja õigusele esitada lisaks vaidele kaebus halduskohtusse ( HMS § 58). V MENETLUSKULUD 33. HkMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Harjumaa Veterinaarkeskus menetluskulude väljamõistmist kaebuse esitajalt selleks sätestatud korras taotlenud ei ole, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Lea Kuuse Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 11.12.2012 KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Toomas Kaubandus OÜ apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.07.2012 otsus haldusasjas nr 3-12-858 osas, millega jäeti rahuldamata Toomas Kaubandus OÜ kaebus Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse 03.04.2012 ettekirjutuse nr 12.2-1.1/1688-2 tühistamiseks. 3. Teha vastavas osas uus otsus ning tühistada Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse 03.04.2012 ettekirjutus nr 12.2-1.1/1688-2. 4. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 5. Mõista Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuselt Toomas Kaubandus OÜ kasuks välja menetluskulud summas 30 eurot. Tagastada Toomas Kaubandus OÜ-le 02.08.2012 koos apellatsioonkaebusega esitatud täiendavad dokumendid 10