← Eesti

2-07-29463/116

Obsah (10)§ 177§ 475§ 175§ 172§ 144§ 152§ 162§ 651§ 5§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2013, Tartu Tsiviilasja number 2-07-29463 Tsiviilasi OÜ

§ 177lg 2 alusel, et määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb A.K.

Renditeenuste OÜ-l ja Varsta Tarvikute OÜ-l solidaarselt tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruse kohaselt jäeti menetluskulud ringkonnakohtus ja kassatsiooniastmes solidaarselt A.K. Renditeenuste OÜ ja Varsta Tarvikute OÜ kanda. Avaldaja kantud menetluskulude sisuks on lepingulisele esindajale tehtud kulutused ringkonnakohtus. Seadus ei nõua, et taotleja tõendaks kulude kandmist. Tsiviilasja näol on vastavalt

§ 475

lg 1 p-le 131 tegemist hagita asjaga ja maakohus on 18.09.2009 teinud ka määruse, mille kohaselt menetletakse tsiviilasja hagita menetluses. Ka õigusabitoiming, mille eest tasu hüvitamist nõutakse (vastuse koostamine määruskaebusele), on tehtud ajal (23.02.2011), mil avaldajale oli teada, et tegemist on hagita asjaga. Seetõttu ei saa kohaldada Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrust nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, kuna tsiviilasjas ei ole varalist nõuet ja 2 seetõttu ei ole võimalik määrata tsiviilasja hinda, millest sõltub lepingulise esindaja kulude piirmäär.

§ 175

lg 4 kohaselt peaks Vabariigi Valitsus kehtestama ka hagita menetluses teistelt menetlusosalistelt sissenõutavate lepingulise esindaja kulude piirmäärad, kuid Vabariigi Valitsus ei ole seda teinud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-18-11 p-s 20 asunud seisukohale, et hagita menetluses kohaldub kohtuväliste kulude üldnormina

§ 172

lg 8 esimene lause, mille järgi hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega.

§ 144

p 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 152

lg 2 alusel arvutatakse tunnistajatasu suurus tunnistaja keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel.

§ 152

lg 3 järgi määrab kohus tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. Vabariigi Valitsus on määrusega nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ kehtestanud tunnitasu alam- ja ülemmäära. Nimetatud määruse § 7 lg 3 alusel on alam- ja ülemmäära piirideks 1-10-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammäär. Õigusabitoimingu tegemise ajal reguleeris palga alammäära Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 90, mille kohaselt oli töötasu alammääraks 1,73 eurot tunnis. Eeltoodu põhjal võib avaldajale õigusabikulude hüvitisena välja mõista 1,73 kuni 17,3 eurot õigusabi osutamise kohta tunnis. Kohtunikuabi arvestas tunnitasuks 17,3 eurot, kuna vastus määruskaebusele oli 11 lehel, õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud (millele eelnes ilmselgelt maakohtu 25-leheküljelise kohtumääruse ning 22-leheküljelise määruskaebuse põhjalik õiguslik analüüs). Samuti arvestas kohtunikuabi, et menetluses kõrgema astme kohtus on menetlusosalise lepingulisel esindajal suurem vastutus. Vastuse koostamiseks määruskaebusele luges kohtunikuabi märgitud ajakulu 4,5 tundi põhjendatuks. Seega kohustas kohus A.K. Renditeenuste OÜ-t ja Varsta Tarvikute OÜ-t hüvitama avaldaja menetluskulud summas 77,85 eurot (põhjendatud ajakulu 4,5 tundi x 17,3 eurot). Nimetatud summa kuulub hüvitamisele ilma käibemaksuta, kuna nii õigusabi osutaja kui õigusteenuse saaja on käibemaksukohustuslased. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. OÜ Lääne-Virumaa Investeerimisgrupp esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Maakohtu 25. jaanuari 2013 määruse osaliselt tühistada, tunnistada

§ 172

lg 8 vastuolus olevaks põhiseaduse (PS) §-dega 12 ja 31 ning jätta kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse ning teha uue määruse, millega määrata kindlaks OÜ Lääne-Virumaa Investeerimisgrupp menetluskulud ning mõista A.K. Renditeenuste OÜ-lt ja Varsta Tarvikute OÜ-lt Lääne-Virumaa Investeerimisgrupp kasuks välja menetluskulud summas 729 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on

§ 172

lg 8 vastuolus PS §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtetega, kuna hagimenetluses lähtutakse

§ 162

lg-st 1, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 172

lg 8 regulatsioon ei ole mõistlik ning loob põhjendamatu erisuse hagimenetluse menetluskulude ja hagita menetluse menetluskulude vahel. Ei saa pidada võrdseks tunnistajal tekkivaid kulusid selle isiku kuludega, kes on esitanud avalduse või kelle suhtes on esitatud avaldus hagita menetluses. Ka hagita menetluses peab olema võimalus kasutada oma huvide kaitseks kvalifitseeritud õigusabi. Ennekõike kehtib see olukorras, kus – nii nagu antud juhul – toimub menetluses keerukas vaidlus, mida on olnud vajalik vaielda läbi erinevate kohtuastmete. Seega on

3 § 172 lg 8 puhul tegemist äärmiselt ebaproportsionaalse sättega. Hagita menetluses hüvitatakse menetlusosalisele menetluskulud oluliselt väiksemas mahus kui hagimenetluses, mida ei saa pidada põhjendatuks ja mis rikub ulatuslikult avaldaja õigusi; 2) on tunnistajale makstava tasu maksimaalmäär 17,3 eurot tunnis, millest tulenevalt ei oleks avaldajal olnud mitte mingisugust võimalust kasutada kvalifitseeritud õigusabi. Äriühingute puhul ei ole sellise hinnaga õigusteenuse sisseostmine võimalik. See rikub ka PS §-st 31 tulenevat advokaadibüroode ettevõtlusvabadust, kuivõrd seab põhjendamatult intensiivse piirangu hagita menetluses osutatava õigusabi piirhinnale. Tunnistajale tasu maksmisel lähtutakse miinimumpalgast. Advokaadibüroo teenuse tasu sisse ei kuulu üksnes advokaadi töötasu, vaid ka tasu maksude, töövahendite, transpordiks vajalike mootorsõidukite ekspluatatsioonikulude, bürookulude jm eest. Tunnistajale tasutakse üksnes transpordikulu ja tegemata jäänud töö korral kompensatsioon saamatajäänud palga eest. Seega kvalifitseeritud õigusabi on paratamatult kallim kui kümnekordne miinimumpalgamäär; 3) mõistis Riigikohus lahendis nr 3-2-1-18-11 avaldajalt notari kasuks välja õigusabikulud summas 150 eurot, sest kuigi õigusabi kasutamine ei olnud küll ebamõistlik, ei olnud see hädavajalik. Käesoleval juhul oli avaldaja poolt kvalifitseeritud õigusabi kasutamine enda õiguste kaitseks hädavajalik. Seega on nimetatud Riigikohtu määrusega kooskõlas, kui puudutatud isikutelt mõistetaks välja kogu avaldaja õigusabikulu; 4) peab kohtul olema õigus lähtuda konkreetsest kohtumenetlusest ja teha õiglane otsus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse kohta.

§ 172lg 8 seda ei võimalda.

Kohtunikuabi on märkinud, et menetluses kõrgema astme kohtus on menetlusosalise lepingulisel esindajal suurem vastutus. Kohus nõustus ka ajakuluga, mistõttu on õiglane hüvitada avaldajale tema poolt reaalselt õigusabile kulutatud summa – 729 eurot; 5) taotleb määruskaebuse esitaja PS § 15 teise lause alusel, et kohus kontrolliks

§ 172

lg 8 vastavust põhiseadusele.

§ 172lg 8 on vastuolus PS §-ga 12, mille järgi kõik on seaduse ees võrdsed.

See rikub avaldaja põhiseaduslikku õigust hagita asja kohtumenetluses menetluskulude hüvitamisele võrreldes hagimenetlusega. Samuti on

§ 172

lg 8 vastuolus PS §-ga 31, kuivõrd rikub advokaadibüroode võimalust kehtestada endale hagita menetluses esitatud põhjendamatute avalduste menetlemiseks ette nähtud tunnitasumäärasid. Maakohtu määrust ei ole võimalik pidada õiglaseks ja põhiseadusega kooskõlas olevaks. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD 5. A.K. Renditeenuste OÜ ja Varsta Tarvikute OÜ vaidlevad määruskaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata, kohtumääruse jõusse ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) hindas kohus olukorda õiglaselt. Väidetav juurdepääsuteeta jäämine oli avaldaja ja/või tema õiguseellaste poolt tekitatud. Samas on avaldaja algatatud kohtuprotsess tekitanud kulutusi kõigile osalistele; 2) on isikul õigus kasutada kvalifitseeritud õigusteenust. Küsimus on selles, kes tasub teenuse arved. Hagita menetluses on see kord õigusaktidega üheselt ja ühtegi isikut riivamata sätestatud. Kohus määras lähtudes seadusest õiglase hüvitise summa.

§ 172lg 8 säte on kooskõlas põhiseadusega.

Avaldaja taotleb puudutatud isikutelt põhjendamatult suurt summat. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 25.01.2013 määrus muutmata. 4
  2. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu poolt avaldaja menetluskulude kindaksmääramisel aluseks võetud

§ 172lg 8.

Avaldaja leiab, et nimetatud säte on vastuolus PS §-ga 12, kuna rikub avaldaja õigust hagita asja kohtumenetluses menetluskulude hüvitamisele võrdselt hagimenetlusega ja sellest tulenevalt kvalifitseeritud õigusabi kasutamisele. Samuti rikub

§ 172

lg 8 säte avaldaja arvates PS §-st 31 tulenevat advokaadibüroode ettevõtlusvabadust, kuivõrd seab põhjendamatult intensiivse piirangu hagita menetluses osutatava õigusabi piirhinnale. Avaldaja palub jätta

§ 172

lg 8 kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse ning mõista uue määrusega A.K. Renditeenuste OÜ-lt ja Varsta Tarvikute OÜ-lt avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 729 eurot. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. 8.

§ 172

lg 8 esimese lause kohaselt vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20. oktoobri 2010 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-10 p-s 14 märkinud, et „Kehtiva

§ 172

lg 8 esimese ja teise lause kohaselt hüvitatakse hagita menetluses vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. /…/

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.“ 31. mai 2011 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11 on Riigikohtu tsiviilkolleegium leidnud (p-d 17, 19, 20), et „Lepingulise esindaja kulude hüvitamise regulatsioon hagita menetluses erineb mitmeti hagimenetluse omast“ ning et „on põhjendatud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses. Seda kinnitab kohtu suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus hagita menetluses (vt

§ 5lg 3 esimene lause, § 477).

Seda õigustab ka asjaolu, et suuresti ei lahendata hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust. Seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks.“ Lisaks on tsiviilkolleegium märkinud, et „Ka hagita menetluses teistelt menetlusosalistelt sissenõutavate lepingulise esindaja kulude piirmäärad peaks

§ 175lg 4 järgi kehtestama Vabariigi Valitsus.

Vaatamata määruse nr 137 pealkirjale selles määruses tegelikult hagita menetluses (kus nõudeid ei esitata) teistelt menetlusosalistelt väljamõistetavaid lepingulise esindaja kulude piirmäärasid kehtestatud ei ole. Seetõttu kohaldub kohtuväliste kulude kohta üldnormina

§ 172

lg 8 esimene lause, mille järgi hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. /…/ Seega saab õigusabikulusid hagita menetluses hüvitada üksnes samas ulatuses tunnistajale makstava hüvitisega.“ 1. juuni 2011 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11 on Riigikohtu tsiviilkolleegium jäänud tsiviilasjades nr 3-2-1-18-11 ja 3-2-1-89-10 tehtud määrustes toodud seisukohtade juurde. Lisaks on tsiviilkolleegium määruse nr 3-2-1-17-11 p-s 14 käsitlenud

§ 172

lg 8 esimese lause vastuolu muuhulgas PS §-ga 12, märkides, et „Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud avaldaja väited, et

§ 172

lg 8 kohaldamine tooks kaasa tema ebavõrdse kohtlemise, kuna hagita menetluses on võrreldes hagimenetlusega hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus piiratud. Kolleegium on eespool märkinud, et hagita menetluses kehtiva uurimispõhimõtte kohaselt on kohtu aktiivsus hagita menetluses suurem 5 kui hagimenetluses. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste väidetega ning võib tõendeid koguda omal algatusel. /…/ Seega on seadusandja põhjendatult hagita menetluses kohtu aktiivsuskohustuse tõttu piiranud teiselt menetlusosaliselt väljamõistetavate õigusabikulude määra.“ Määruskaebuse esitaja seisukoht ei ole kooskõlas eelviidatud Riigikohtu lahendites märgituga ning tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. Ringkonnakohus ei näe ka

§ 172

lg 8 sätte vastuolu PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega, kuna

§ 172lg 8 säte ei piira advokaadibürool oma teenustasude määrade kehtestamist.

Menetluskulude kindlaksmääramist hagita menetluses on Riigikohtu tsiviilkolleegium põhjalikult käsitlenud eelviidatud kolmes lahendis ning on leidnud, et hagita menetluses menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb kohaldada

§ 172lg-t 8.

Ringkonnakohtu arvates vajadus nimetatud sätte põhiseaduspärasuse täiendavaks hindamiseks puudub. Seega puudub vajadus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks, kuna säte on põhiseadusega kooskõlas. 9. Eeltoodust tulenevalt on maakohus korrektselt määranud kindlaks avaldaja lepingulise esindaja õigusabikulud juhindudes

§ 172

lg-st 8, Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 7 lg-st 3 ja Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusest nr 90. 10.

§ 178

lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.