) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Vastavalt
§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad 2
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja OÜ T on esitanud taotluse hagejale OÜ T menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu
lg 2 p 1 alusel kuulub tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, summas 239,67 eurot. Kõnealune summa tuleb kanda OÜ T arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX aktsiaseltsis Swedbank, selgitusena märkides: „poole RL tagastamine tsiviilasjas nr 2-12-10992“. Pooled on kohtule esitatud kokkuleppes lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega 1 (ühele) päevale (
OÜ T tasus riigilõivu kahel korral, esmalt 15.03.2012 summas 348,31 eurot ja seejärel 20.03.2012 summas 348,31 eurot hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamise eest. Kokku tasus hageja riigilõivu hagi esitamise ja hagi tagamise avalduse eest seega summas 696,62 eurot. Hagejad on hagi hinnaks määranud 3 190 eurot, millelt tasutav riigilõivu suurus on 479,33 eurot. Hagi tagamise avalduselt nõutav riigilõiv oli 28,76 eurot. Kokku oli seadusjärgne nõutav riigilõiv seega 508,09 eurot. Seega oli hageja tasunud riigilõivu kokku ettenähtust rohkem. Eeltoodust tulenevalt tagastas kohus hagejale enammakstud riigilõivu summas 188,53 eurot oma 04.04.2012 määrusega. Hageja OÜ T taotleb kompromissi sõlmimise tõttu tasutud riigilõivust summas 508,09 eurot poole s.o 254,05 eurot tagastamist. Kohus märgib, et kuigi hageja on tasunud menetluses riigilõivu kokku 508,09 eurot, oli sellest summast 479,33 eurot riigilõiv hagiavalduselt ja 28,76 eurot riigilõiv hagi tagamise avalduselt. Kohus märgib, et hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks puudub alus, kuna kohus on taotluse lahendanud ning avalduselt tasutud riigilõiv on muutunud menetluskuluks. Eeltoodu põhjal keeldub kohus tagastamast poolt riigilõivu, summas 14,38 eurot, hageja hagi tagamise avalduselt.
lg 8 sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Antud juhul on riigilõivu summa, mille tagastamist taotletakse, 14,38 eurot ja seega ei või hagi tagamise avalduselt riigilõivu tagastamisest keeldumise peale määruskaebust esitada. Hannes Olev Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.