3-12-888/29

Haldusasi nr 3-12-888 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 03.04.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-12-888 Haldusasi K.L.i kaebus Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna arestimajas kinnipidamise tingimuste õigusvastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja K.L. Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet RESOLUTSIOON Jätta K.L.i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2. K.L. esitas 30.04.2012.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna arestimajas kinnipidamise tingimuste õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja ajavahemikul 02.11.2011.a-09.03.2012.a Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna arestimajas. Kaebaja leiab, et kamber, kus ta pidi viibima, ei vastanud eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele ning seda järgmistel põhjustel: 1) ventilatsioonisüsteem oli amortiseerunud ja töötas halvasti; 2) kaebajal ei võimaldatud viibida iga päev üks tund värskes õhus ning kambrist oli võimalik välja saada vaid kord kuus lühiajalisele kokkusaamiseks või kohtumiseks advokaadiga; 3) kaebajat ei lubatud internetti; 4) valgustus oli halb; 5) kambris olev aken ei olnud avatav ning 5) WC ei olnud muust kambrist eraldatud. Kaebaja leiab, et arestimajas kinnipidamise tingimustega on rikutud tema suhtes inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 3, mis sätestab, et kedagi ei tohi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. Kaebaja märgib, et tema põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamisel on mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamine tulevikus.
3. Kohus võttis kaebuse 04.06.2012.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks Politsei- ja Piirivalveameti ning määras 01.10.2012.a lahendada asi kirjalikus menetluses. Vastustaja esitas kirjaliku vastuse kaebusele 31.07.2012.a ja 11.01.2013.a.
4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited: 1) ventilatsioonisüsteem on töökorras. Umbne õhk võis tekkida sellest, et kambris viibijad, sh kaebaja, suitsetasid palju. Niiskus kambris ei saanud tekkida riiete pesemisest ja kuivatamisest, need kuivasid kiiresti, kuna õhuvahetus oli tagatud; 2) viibida värskes õhus üks tund päevas ei olnud kaebajal võimalik jalutushoovi puudumisel. Nimetatud asjaolu talle selgitati; 3) interneti kasutamine ei ole arestikambris võimalik tehnilise lahenduse puudumisel. Arestimaja sisekorraeeskirja § 31 lõike 3 kohaselt arestimaja ei ole kohustatud tagama juurdepääsu, vaid tehnilise võimaluse olemasolul. Nimetatud asjaolu kaebajale selgitati; 4) kambri valgustus on piisav. Päevase ja öise valguse tagavad erineva tugevusega elektrivalgustus. Kaebaja ei esitanud arestikambris viibimise ajal pretensioone ega kaevanud probleeme nägemisega; 5) kambris olev aken ei ole avatav, see on klaasplokkidest ja sellest tuleb läbi loomulik valgus; 6) WC on kambris piiratud betoonist seinaga ja soovi korral antakse kambrisse läbipaistmatut kilet, millega saab WC kambrist eraldada. WC kasutamisest tekkivat lõhna saab neutraliseerida kambrisse antavate puhastusvahenditega. Väited selga jooksva vee osas jäävad arusaamatuks; 7) igasse kambrisse on antud kauss ja vajadusel antakse soe vesi, mida saab kasutada pesemiseks. Seega ei ole vajadust ennast pesta WC kohal või kõrval. Vastustaja rõhutab, et kõikidele kaebaja avaldustele on reageeritud. Ta avaldas soovi kasutada internetti ning jalutamisvõimalust. Temale on antud ravimeid ning asendatud tema soovil sai leivaga. Ülejäänud probleemid ilmnesid alles kohtule esitatud kaebuses. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Tuvastamiskaebus on esitatud hilisema mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusega. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõike 1 kohaselt on kannatanul võimalik nõuda mittevaralise kahju rahas hüvitamist üksnes väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse rikkumise, sõnumi saladuse rikkumise ning au või hea nime teotamise korral. Kaebaja ei ole näidanud ega tõendanud, millist eelloetletud õigust on rikutud ja milles seisneb talle õiguste rikkumise tagajärjel tekitatud mittevaraline kahju. Samuti pole kaebaja täitnud RVastS § 7 lõikes 1 sätestatud esmaste õiguskaitsevahendite kasutamise kohustust, kuivõrd kaebaja on pöördunud vastustaja poole üksnes soovidega kasutada internetti ja jalutada iga päev värskes õhus. Puudub vaidlus, et muude kaebuses loetletud probleemide lahendamiseks kaebaja vastustaja poole pöördunud ei ole. Mõlemale kaebaja avaldusele on vastustaja vastanud ning selgitanud, et kummagi soovi täitmine pole võimalik vastavate tehniliste lahenduste puudumise tõttu. Seejuures on vastustaja õigesti viidanud siseministri 27.09.2011.a määruse nr 21 „Arestimaja siseeeskiri“ § 31 lõikele 3, mille kohaselt on vahialusel õigus juurdepääsule elektroonilistele andmebaasidele üksnes tehnilise tingimuste olemasolul. Asjas puuduvad andmed, et kaebaja oleks avaldanud soovi enda üleviimiseks jalutushooviga varustatud arestimajja.
6. Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lõike 2 kolmanda lause järgi ei anna hilisena hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kuna kavatsetav hüvitamiskaebus oleks eeltoodud põhjustel ilmselgelt perspektiivitu, puudub kaebajal käesoleval juhul kaebeõigus ning kaebus jääb seetõttu rahuldamata.
7. Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Indrek Paukštys 2