3-12-436/27

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-436 Otsuse kuupäev 03.05.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Kirill Katšan`i kaebus Viru Vangla 23.01.

1. a käskkirja nr 6.-3/115-D tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.04.2012 Menetlusosalised Kaebaja Kirill Katšan Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 04.06.2012 a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Vangla viienda üksuse peaspetsialist K. Luuri 23.01.
2. a käskkirjaga nr 6.-3/115-D karistati kinnipeetav Kirill Katšani vangistusseaduse (VangS) § 67 punktis 1 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkorras 5 (viieks) ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Distsiplinaarkaristus määrati seetõttu, et 04.01.
3. a kella 13.50 paiku ei allunud kinnipeetav Kirill Katšan V üksuse vanemvalvur Valeri Sõpulin´i korraldusele panna käed selja taha saatmise ajal vestlusruumist kambrisse nr
4. K. Katšan esitas 30.01.
5. a Viru Vanglale vaide, milles taotles 23.01.
6. a käskkirja nr 6.3/115-D kehtetuks tunnistamist ning kahju hüvitamist iga alusetult kartserikambris viibitud päeva eest. 1 Viru Vangla 22.02.
7. a vaideotsusega nr 6.-12/39-3 jäeti Kirill Katšani vaie rahuldamata. Viru vangla märkis vaideotsuses, et kuna tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 72 ei ole vaidemenetluses võimalik esitada taotlust kahju hüvitamiseks, siis vaadatakse K. Katšani taotlus kahju hüvitamise nõudes läbi iseseisvas menetluses. Kuna K. Katšani 30.01.
8. a pöördumine oli esitatud puudustega (võõrkeeles), siis edastas vangla selle tõlkebüroole ning pöördumine tagastati vanglale tõlgituna 08.02.
9. a. Seega oli kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg 08.04.
10. a. 01.03.
11. a saabus Tartu Halduskohtusse Kirill Katšani kaebus Viru Vangla 23.01.
12. a käskkirja nr 6.-3/115-D tühistamiseks ja käskkirja alusel kartseris veedetud aja eest (5 ööpäeva) kahju hüvitamiseks. Tartu Halduskohtu 12.03.
13. a kohtumäärusega võeti menetlusse K. Katšani kaebus Viru Vangla 23.01.
14. a käskkirja nr 6.-3/115-D tühistamiseks ja käskkirja alusel kartseris veedetud aja eest kahju hüvitamiseks. 02.04.
15. a saabus Tartu Halduskohtusse Viru Vangla vastus K. Katšani kaebusele, millest nähtus, et kaebajal oli kahjunõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja oli küll kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud, kuid vangla ei olnud taotlust lahendanud ja taotluse lahendamise 2-kuuline tähtaeg ei olnud veel möödunud. Tartu Halduskohtu 03.04.
16. a kohtumäärusega jäeti K. Katšani kaebus haldusasjas 3-12-436 osaliselt, s.o kahju hüvitamise nõude osas Viru Vangla 23.01.
17. a käskkirja nr 6.-3/115-D alusel kartseris veedetud aja eest, läbi vaatamata. 17.04.
18. a toiminud kohtuistungil määrati kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 03.05.
19. a alates kella 16.
20. 17.04.
21. a saabusid Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja (18.04.
22. a Tartu kohtumajja) K. Katšani määruskaebus, milles ta vaidlustab Tartu Halduskohtu 03.04.
23. a kohtumäärust kaebuse osalise läbi vaatamata jätmise kohta ja taotlus kahju hüvitamiseks. Kaebaja märkis taotluses, et soovib, et kohus vaataks läbi tema kahju hüvitamise nõude haldusasjas 3-12-436, sest ta on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Viru Vangla vastas tema kahju hüvitamise taotlusele 10.04.
24. a. Kaebaja soovis lisada oma kaebuse juurde täiendused ja leidis, et halduskohus võib tema kahju hüvitamise taotluse haldusasjas nr 3-12-436 läbi vaadata. Tartu Halduskohtu 27.04.
25. a kohtumäärusega jäeti K. Katšani taotlus kaebuse muutmiseks rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt määrati Kirill Katšanile 23.01.
26. a Viru Vangla käskkirjaga nr 6.-3/115-D VangS § 67 p 1 sätestatud nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks 5 ööpäeva kartserit. Kaebaja ei täitnud vanglaametniku korraldust panna käed selja taha saatmise ajal vestlusruumist kambrisse. 2 Kirill Katšan on seisukohal, et avasektsioonis S-12 polnud vanglaametnikul õigust öelda kaebajale, et „pane käed selja taha“. Avasektsioonis S-12 ei hoia mitte keegi käsi selja taga ja seega ei ole kaebaja samuti kohustatud käsi selja taga hoidma. Kaebaja märgib, et kui ta oleks läinud S-12 sektsiooni alast välja ja talle oleks antud korraldus panna käed selja taha, siis ta oleks allunud sellele korraldusele. Kaebaja väidab, et talle ei ole keegi tutvustanud käskkirja selle kohta, et ta peaks hoidma käsi selja taga avasektsioonis S-12, samuti ei ole keegi teda sellest teavitanud. Ta kuulis esimest korda vanglas oleku ajal asjaolust, et kinnipeetav peab avasektsioonis S-12 hoidma käsi selja taga. Samuti pole ta kuulunud, et teistes avasektsioonides tuleb hoida käsi selja taga. Kaebaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetlust ei viidud läbi õigesti, menetluse käigus temaga ei vesteldud. Kaebaja on seisukohal, et teda ei oleks pidanud karistama, kuna tal oli õigus juhtunud situatsioonis ja et see oli vangla administratsiooni süü, et teda ei informeeritud ja ei tutvustatud käskkirja. Kaebaja leiab, et see, kes viis läbi distsiplinaarmenetluse, hindas valesti tõendeid ja selle tagajärjel rikuti tema õigusi ja tehti vale käskkiri ning määrati ebaõiglane karistus. Kaebaja on seisukohal, et temaga käituti õigusvastaselt. Kaebaja arvates rikkusid vanglateenistujad VangS §-i 41 lg 1 ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-i
27. Kirill Katšan palub kohtul tühistada Viru Vangla 23.01.
28. a käskkiri nr 6.-3/115-D. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 02.03.
29. a Tartu Halduskohtusse saabunud kaebuses taotleb Kirill Katšan Viru Vangla 23.01.
30. a käskkirja nr 6.-3/115-D tühistamist. Vastustaja leiab, et kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra punkti 4.1.2 kohaselt kinni peetavad isikud liiguvad vangla territooriumil peaspetsialist-korrapidaja loal koos vanglateenistujast saatjaga, hoides käed selja taga. Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati Kirill Katšan`i VangS § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra punktis 4.1.2 sätestatud nõuete rikkumise eest 5 ööpäeva kartseriga. Kinnipeetav on tutvunud õigusaktidega ning teda on korduvalt korralduse eiramise eest karistatud, mistõttu pidi ta teadma, et vanglateenistuse ametniku korraldusele tuleb alluda ning, et mitteallumine on karistatav. Sellest tulenevalt on Viru Vangla seisukohal, et kinnipeetav pani distsipliinirikkumised toime teadlikult ja tahtlikult ning seega võis teda distsiplinaarkorras karistada. Vastustaja leiab, et Kirill Katšan`ile määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS-i § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest, kaebaja on andnud selgitusi, menetluse käik on protokollitud ja karistus on määratud ettenähtud 3 tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumistega. Vastustaja leiab, et kaebaja väide ebaproportsionaalse karistuse kohta on alusetu. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb Põhiseaduse § 11 teisest lausest. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollitakse järjestikuliselt kolmel astmel - kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust. Kinnipeetavale antud korraldus panna käed seljale ei olnud ilmselgelt tühine korraldus, mistõttu oleks kinnipeetav pidanud selle täitma. Mõeldavaks ei saaks pidada seda, et iga kinni peetav isik hakkab enne korralduse täitmist ametnikega vaidlema, kas antud korraldust tuleks täita või mitte. Juba iga üksik seesugune intsident on vangla julgeolekule ohtlik, sest võib ühe kinnipeetava eeskujul kaasa tuua ka teiste kinnipeetavate allumatuse, bravuurika käitumise ning seeläbi ka rahutused. Kuna igasugune vastuhakk vanglas kehtestatud reeglitele ning korraldusele mitte allumine võib seada ohtu vangla julgeoleku ja vanglaametnike elu ja tervise, siis saab antud rikkumist käsitleda eriti raske distsiplinaarrikkumisena. Korraldusele mitte allumine näitab Kirill Katšan`i negatiivset meelestatust järgida vangistust reguleerivaid õigusakte. Karistusliigi valikut, kartserit, ei saa pidada menetleja poolt ebaproportsionaalseks. Vastavalt VangS § 63 lg-le 1 on distsipliinirikkumine vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45-ks ööpäevaks. Vangla arvates võttes kõike eelnevat arvesse oleks noomitus olnud liialt leebe karistus, ega täidaks oma eesmärki kinnipeetava õiguskuulekale teele suunamisel. Kuna Kirill Katšan ei tööta ja aktiivselt kokkusaamise võimalust ei kasuta, ei olnud võimalik kaaluda tema eemaldamist töölt ega ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamist, sest seesuguste karistuste määramisel puuduks mõte. Vastustaja on seisukohal, et kuna Kirill Katšan`ile varasemalt käesoleva rikkumisega analoogse distsipliinirikkumise eest määratud karistus ei ole kinnipeetavat seadusekuulekale käitumisele suunanud, siis antud juhul oli eesmärgipärane ning proportsionaalne karistada Kirill Katšan`i 5 (viieks) ööpäevaks kartserisse paigutamisega. distsipliinirikkumise eest võib määrata maksimaalselt 45 ööpäeva kartserit, mistõttu viis ööpäeva on tugevalt alla veerandi kartserikaristuse maksimaalmäärast. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Käesolevas asjas vaidlustab kaebaja Viru Vangla 23.01.
31. a käskkirja nr 6-3/115-D, millega teda karistati vanglaametniku korralduse mittetäitmise eest 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja vaidlustamise põhjuseks on see, et kaebaja leiab, et vanglaametnikul ei olnud õigust avatud sektsioonis kaebaja saatmise ajal vestlusruumist kambrisse nõuda temalt käte selja taha panemist. Kaebaja ei eita, et ta ei täitnud vanglaametniku korraldust „pane käed selja taha“. Kaebaja vaidlustab nimetatud käskkirja ja taotleb käskkirja tühistamist ka põhjusel, et temaga ei ole vesteldud enne karistuse määramist, karistus määrati ebaõiglaselt, kuna tal oli õigus mitte hoida avatud sektsioonis käsi selja taga ja korraldus panna käed selja taha avatud sektsioonis on õigusvastane. 4 Vaidlustatud käskkirja kohaselt on kaebajat karistatud VangS § 67 p 1 sätestatud nõude rikkumise eest, mis kohustab kinnipeetavat alluma vanglateenistuja korraldusele. Viru Vangla kodukorra p 4.1.2 kohaselt kinni peetavad isikud liiguvad vangla territooriumil peaspetsialist-korrapidaja loal koos vanglateenistujast saatjaga, hoides käed selja taga. Käsi ei pea hoidma selja taga kinni peetavad isikud, kelle tervislik seisund seda ei võimalda, tööülesandeid täitvad kinnipeetavad isikud, kelle tööülesanded seda ei võimalda ning kinni peetavad isikud, kellel kantavad asjad seda takistavad. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et kaebaja 04.01.
32. a kell 13.50, olles kartserirežiimil, liikus valvuri saatel vestlusruumist oma kambrisse. Vestlusruumist läbi avatud osakonna kambrisse saatmise ajal oli kaebaja saadetav ning saatmise ajal peavad kinnipeetavad hoidma käsi selja taga. Kaebaja ei viibinud avatud sektsioonis, vaid teda saadeti avatud sektsiooni kaudu kartseri kambrisse. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et ei esinenud asjaolusid, mis oleksid lähtudes Viru Vangla kodukorra p 4.1.2 takistanud kaebajal antud korraldust täitmast. Kohus leiab, et kinnipeetav oli ülalnimetatud situatsioonis kohustatud alluma korraldusele. Korraldus „pane käed selja taha“ ei olnud ilmselgelt tühise korralduse tunnustega (HMS § 63 lg 2 mõttes). Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Riigikohtu halduskolleegium on otsuses asjas nr 3-3-1-103-06 asunud seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korralduse tühisus on ilmselge. Kohus leiab, et korraldus panna avatud sektsioonis saatmise ajal käed selja taha, oli seaduslik ning kaebajal oli kohustus seda täita. Õiguspärasele korraldusele mitte alludes pani kaebaja toime distsipliinirikkumise, mille eest oli õigus kaebajat karistada lähtudes VangS § 41 lg 2, mille kohaselt kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Viru Vangla kodukorra p 4.1.2 tagab vanglas julgeoleku kinnipeetava saatmisel ja see piirang on saatmisel vajalik. Korralduse eiramine käesoleval juhul on mitteallumine vangla režiimile ja on ohtlik vangla julgeolekule. Kaebaja suhtes kohaldati õiguste ja vabaduste piirangut lähtudes kriminaalkaristusest ja vanglasiseselt saatmisel antud korraldust „pane käed selja taha“ ei saa käsitleda sekkumisena isiku põhiõigustesse rohkem kui ülalnimetatud situatsioon dikteeris. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et karistuse määramisel ei ole rikutud proportsionaalsuse põhimõtet. Kaebajat on korduvalt karistatud ebaviisaka käitumise eest. Vangla hindas korralduse eiramist raske distsipliini rikkumisena ja leidis, et sobiv abinõu kaebaja õiguskuulekale käitumisele suunamiseks on kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks. Vaidlustatav käskkiri on motiveeritud: kaebaja on süstemaatiline kehtiva korra rikkuja; tal on hulgalised kehtivad karistused, millest 26 on määratud analoogsete rikkumiste eest; on arvestatud, et kaebaja on hinnatud kõrgohtlikuks vanglaametnike suhtes; käskkirjas on põhjendatud, miks on valitud just see karistus; arvesse on võetud distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi, isiku suhtumist rikkumisse, võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. 5 Kohus leiab, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud õiguspäraselt ning käskkiri vastab kõikidele seadusest tulenevatele nõuetele. Karistamisel on järgitud VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. On viidud läbi distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest, kaebaja on andnud selgitusi, menetluse käik on protokollitud, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega. Ülaltoodu alusel ei kuulu kaebus rahuldamisele. Tamara Hristoforova Kohtunik 6