Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud A (A , A ) A kanda. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.
lg 6 kohaselt menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik AA esitas 15.01.2013.a Harju Maakohtule hagiavalduse elatise nõudes. Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 145 eurot. Harju Maakohtu 22. jaanuari 2013.a määrusega kohustati kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hiljemalt kohtuistungiks. Kostja kirjalikku vastust määratud ajaks ei esitanud ning ei ilmunud ka 14.02.2013.a ega 21.03.2013.a määratud kohtuistungitele. Kostja on teadlik kohtuistungi toimumise ajast, kuid mõjuval põhjusel mitteilmumisest ta kohut teavitanud ei ole. Kutse 21.03.2013.a toimunud kohtuistungile on kostjale kättetoimetatud hoiustamisega. Kohus on kostjat hoiatanud, et mõjuva põhjuseta istungile ilmumata jätmisel on kohtul õigus hagejate taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja seaduslik esindaja jääb kohtuistungil hagiavalduse juurde ja soovib kostjalt elatise väljamõistmist 2013.a kehtivas miinimumsummas, s.o 160 eurot. Hageja seaduslik esindaja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.
lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseadus (PKS) § 96, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt eeltoodust tuleb lugeda, et kostja on hagejate poolt esitatud asjaolud omaks võtnud ja seega on põhjendatud hagi rahuldada. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määruse nr 6 kohaselt on alates 01.01.2013.a töötasu alammäär 320 eurot. Seetõttu ei tohi elatis olla 2013 aastal väiksem kui 160 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates 01.01.2013 summas 160 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. 2 Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas
Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.