Obsah (4)

§ 409§ 412§ 345§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-12-13679 Tsiviilasi OÜ Ve

§ 409lg 1 p 1 alusel.

Kohtumääruse põhjenduste kohaselt jätab kohus

§ 409

lg 1 p 1 alusel kostja taotlusel hagi läbi vaatamata, kuna hageja ei ilmunud kohtuistungile. Kohus leidis, et

§ 412

lg-s 1 sätestatud hagi läbivaatamata jätmise piiranguid käesolevas tsiviilasjas ei esine.

§ 345

kohaselt tuleb kohtule kohtusse ilmumise takistusest õigel ajal teatada ja seda põhistada. Kuna hageja istungile ei ilmunud ning mitteilmumise põhjustest ei ole teatanud ega esitanud istungi edasi lükkamise taotlust, tuleb kohtuistungile ilmunud kostja taotlusel jätta hagi läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Vent System Project esitas
2. märtsil 2013 Viru Maakohtu
3. veebruari 2013 määruse peale määruskaebuse. Hageja palus maakohtu määruse tühistada ja uuendada asjas menetlus. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt oli hagejal
4. veebruaril 2013 planeeritud ärikohtumine Leedu äripartneritega. Hageja seaduslik esindaja Aleksei Patoka planeeris kohtuistungile jõudmiseks tagasi Eestisse jõuda
5. veebruaril
6. Pärast läbirääkimisi ligikaudu kell kaheksa õhtul tundis hageja seaduslik esindaja end halvasti, XXX. Enesetunde halvenemise tõttu kontakteerus ta oma raviarstiga, mille kohta on esitatud tõend. Kuna XXX toimus ootamatult ning avaldas tugevat mõju hageja seadusliku esindaja tervislikule seisundile, ei saanud A. Patoka teatada kohtule, et tal ei ole võimalik istungist osa võtta. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7. OÜ Reljans vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetlus taastamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on tõendamata asjaolu, et määruskaebuse esitaja juhatuse liikmel A. Patokal toimus Leedus
8. veebruaril 2013 planeeritud kohtumine äripartneriga. Samuti pole nimetatud asjaolu käesoleva määruskaebuse lahendamisel asjakohane, kuna A.Patoka ei ole isiklikult menetluses pooleks; 2 2) ei ole juriidilise isiku puhul ühe juhatuse liikme haigestumine mõjuvaks põhjuseks kohtuistungilt puudumiseks. Määruskaebuse esitaja on juriidiline isik, mitte füüsiline isik A. Patoka. Määruskaebuse esitajal on kaks juhatuse liiget Aleksei Patoka ning Oleg Muhhortov, kes mõlemad saavad teha iseseisvalt osaühingu nimel kõiki tehinguid (samuti oli hagejal õigus pöörduda lepingulise esindaja poole); 3) puuduvad määruskaebuses põhjendused ja tõendid, mis kinnitaks, et hageja ei saanud kohtule oma mitteilmumisest teatada. Tegelikult pole tõendatud ka hageja juhatuse liikmel toimunud väidetav XXX. Määruskaebusele lisatud perearsti tõendist nähtuvalt perearst ei kinnita, et A. Patoka pöördus tema poole just XXX tõttu (märgitud on haigestumine). Teiseks pöördus A. Patoka perearsti poole alles järgmisel päeval. Kui A. Patoka pöördus
9. veebruaril 2013 oma perearsti poole, oleks olnud perearstil õigus avada ajutine töövõimetusleht sama kuupäevaga, kuid see on avatud alles
10. veebruaril
11. Etoimikust nähtub, et Viru Maakohtu
12. veebruari 2013 kohtumääruse on Aleksei Patoka saanud isiklikult kätte
13. veebruaril 2013, kuid perearsti tõendi kohaselt naasis Aleksei Patoka Eestisse
14. veebruaril 2013; 5) on perearsti tõendiga tõendatud A. Patoka poolt
15. veebruaril 2013 perearstile helistamise fakt. Seega kui hageja juhatuse liige oli
16. veebruaril 2013 võimeline võtma ühendust telefoni teel oma perearstiga, pidi ta olema võimeline helistama ka kohtusse ning kohut juhtunust informeerima. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Üksi määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks. Määruskaebuse esitaja ei vaidlusta asjaolu, et hageja jättis
18. veebruaril 2013 peetud kohtuistungile ilmumata, kuigi oli sellest teadlik.

§ 409

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ilmu kohtuistungile ja kostja seda taotleb. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et

§ 412

lg-s 1 sätestatud hagi läbivaatamata jätmise piiranguid käesoleval juhul ei esinenud ja määruskaebuses ei ole nendele ka tuginetud. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses viidanud mitte ühelegi maakohtu poolsele menetlusõiguse normi rikkumisele, mis saaks olla maakohtu määruse tühistamise aluseks. Määruskaebuses esitatud asjaolud võivad olla nende põhistatuse korral asjas menetluse taastamise aluseks. 6. Ringkonnakohus peab vajalikuks aga märkida, et määruskaebuse esitaja on koos määruskaebusega esitanud ka taotluse menetluse uuendamiseks.

§ 412

lg 3 kohaselt, kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Käesolevas asjas on hageja hagi läbivaatamata jätmise määruse kätte saanud 18. veebruaril 2013 ja on esitanud taotluse menetluse taastamiseks seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Maakohus on jätnud nimetatud hageja taotluse tähelepanuta, mistõttu tuleb taotlus tagastada maakohtule menetluse taastamise taotluse osas seisukoha võtmiseks. Maakohus peab menetluse taastamise taotluse lahendama kirjaliku määrusega. Maakohtu määruse peale, millega kohus jätab menetluse taastamata, võib esitada määruskaebuse (

§ 412lg 5).

7.

§ 171

lg 1 kohaselt jätta määruskaebuse läbi vaatamisega seotud menetluskulud ringkonnakohtus määruskaebuse esitaja kanda. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks