← Eesti

3-12-1618/36

Obsah (6)§ 212§ 213§ 223§ 201§ 108§ 104

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Lilianne Aasma ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-12-1618 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) rahuldas 25.06.2009 Tõrva linna taotluse toetuse saamiseks projekti „Tõrva lasteaia „Mõmmik“ rekonstrueerimine“ elluviimiseks. Projekti lõplikuks kogumaksumuseks kujunes 864 953,83 eurot, millest toetuse summa moodustas 726 561,22 eurot.
  2. EAS-i 12.04.2012 otsusega otsustati nõuda Tõrva linnalt tagasi EAS-i poolt projekti „Tõrva lasteaia „Mõmmik“ rekonstrueerimine“ raames väljamakstud toetus summas 23 657,83 eurot ning intress. Otsuses leiti, et Tõrva linn on lasteaia rekonstrueerimisel vääralt viinud muu hulgas läbi lihthanke mänguväljaku rekonstrueerimiseks ning väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke täiendavate ehitustööde ostmiseks. Nende riigihangete läbiviimisel ei kasutanud Tõrva linn riigihangete seadusest (RHS) tulenevat õiget menetlusliiki.
  3. Tõrva linn esitas 03.05.2012 läbi EAS-i Siseministeeriumile vaide. Siseministeeriumi 03.07.2012 vaideotsusega nr 14-1.2/362-2 jäeti Tõrva linna vaie rahuldamata.
  4. Tõrva linn esitas 02.08.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS-i 12.04.2012 otsuse tühistamiseks. Kaebuses leiti kokkuvõtvalt järgmist: 1) Tagasinõude esitamise tähtaeg möödus 03.10.
  5. Vabariigi Valitsus on 22.12.2006 vastu võtnud määruse nr 278 (edaspidi Määrus) kohaselt otsustatakse toetuse tagasinõudmine 45 kalendripäeva jooksul; 2) Hankemenetlustes ei ole rikutud RHS nõudeid. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega samalt pakkujalt täiendavate ehitustööde tellimine oli kõige otstarbekam, kuivõrd edukaks tunnistatud pakkuja pidi nagunii objektil olema ning seetõttu olid tema pakutud kulubaas madalam. RHS § 28 lg 5 p 1 ei defineeri „ettenägematuid asjaolusid“. Ettenägematud asjaolud on kõik need sündmused või olukorrad, mis hankijale hanke väljakuulutamise hetkel ei olnud teada, kuid millest teades oleks hankija defineerinud hankeesemeks olevad tööd laiemalt.
  6. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus palus Tõrva linna kaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja põhjendused: 1) Tagasinõude otsuse andmise tähtaeg ei ole möödunud. Toetuse tagasinõude otsuse materiaalõiguslik tähtaeg tuleneb perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 25 lgst 5, mille kohaselt võib toetuse tagasinõude teha kuni 31.12.2025; 2) Lihthanke korraldamine on õigustatud ainult RHS-s toodud juhtudel ning lihthanke puhul on hankija kohustatud järgima riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3). Olukorras, kus hankija korraldab hanke lihtmenetluse vormis, kuid on RHS kohaselt kohustatud järgima hoopis rangemat hankemenetlust, on ilmselge, et hankija ei ole üldpõhimõtteid järginud nõuetekohase rangusastmega, mistõttu võib mh eeldada, et ei ole võimaldatud kõigi huvitatud isikute osalemine hankes ning ei ole tagatud olemasoleva konkurentsi parim kasutamine. Sellest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et hanke nr 115974 osas on finantskahju tekkinud, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata. RHS § 15 lg 1 p 2, § 16 lg 2 ja § 22 lg 1 koosmõjust tulenevalt tuleb riigihanke hankelepingu maksumuseks arvata lasteaia hoone ja lasteaia mänguväljaku, kui omavahel funktsionaalselt seotud ehitiste ehitustööde kogumaksumus; 3) Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke raames tellitud täiendavate lisatööde puhul ei ole tegemist RHS-s eeldatud ettenägematute asjaoludega, kuna lasteaia rekonstrueerimise II etapi tööde ja keldri hilisemate ehitustööde teostamise vajaduse olemasolu oli teada juba enne hanketeate avaldamist ning lasteaia tervikliku rekonstrueerimise soovi ei saa pidada ootamatuks hankijale ettenägematuks sündmuseks. 2

(6)3-12-1618
  1. Tallinna Halduskohus jättis 15.10.2012 otsusega Tõrva linna kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et toetuse tagasinõude otsus on piisavalt põhjendatud ning tagasinõue ei ole aegunud. Kohtu põhjendused: 1) Toetuse tagasinõudmine pole aegunud. Euroopa Nõukogu määrusest nr 2988/95 „Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta” ja Euroopa Kohtu 21.12.2011 otsusest asjas nr C-465/10 saab järeldada, et Euroopa Liidu riigihanke-alaste normide rikkumise puhul (sh vale hankeliigi valik) on liikmesriigil toetuse tagasinõudmise kõige lühemaks aegumistähtajaks määruse nr 2988/95 art 3 lg 1 kohaselt 4 aastat eeskirjade eiramise toimepanekust, mida on art 3 lg 3 võimalik liikmesriigil pikendada, kuid mitte lühendada. Aegumistähtaeg hakkab kulgema alates päevast, mil õigusvastaselt sõlmitud hankelepingu täitmine lõpule jõuab. Ehkki viidatud kohtuotsuses mainitud määrus nr 4253/88 on tänaseks asendunud määrusega nr 1083/2006, on otsuses märgitud põhimõtted kehtivad ka täna. STS § 26 lg 5 kohaselt võib tagasinõudmise otsuse teha hiljemalt
  2. aasta
  3. detsembril. Nõukogu määruse nr 1083/2006 art-s 88 sätestatud juhul võib tagasinõudmise otsuse teha kuni Vabariigi Valitsuse määratud dokumentide säilitamise tähtpäevani. STS § 26 lg 6 alusel kehtestatud Määruse § 11 lg 1 kohaselt otsustatakse toetuse tagasinõudmine kaalutlusõiguse alusel 45 kalendripäeva jooksul. Põhjendatud juhtudel võib otsuse tegemise tähtaega mõistliku aja võrra pikendada. Eelnevast nähtuvalt ei lähe Määruse § 11 lg 1 loogika kokku Nõukogu määruse nr 2988/95 art 3 lg-s 1 sätestatud loogikaga juhul, kui tõlgendada Määruse § 11 lg-s 1 tähtaega aegumistähtajana ja mitte menetlustähtajana; 2) Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjas C-383/06-C-385/06 tehtud otsusest tulenevalt tuleb siseriiklikul kohtul püüda tõlgendada Määruse § 11 lg-s 1 sätestatud tähtaegu kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Seetõttu saab kohus jõuda järeldusele, et tagasinõude aegumise üldtähtaeg tuleneb Nõukogu määruse nr 2988/95 art-st 3 ning Määruse § 11 lg-s 1 sätestatud tähtaegu tuleb käsitleda haldusorganit korrale kutsuvate menetlustähtaegadena, mille järgimata jätmise tulemiks ei ole tagasinõude õigusvastasus. Nõukogu määruse nr 2988/95 artst 3 tulenevalt ei saa isikul 4 aasta jooksul alates aegumistähtaja kulgema hakkamisest tekkida õiguspärast ootust, et talle tagasinõuet ei esitata. Arvestades, et kaebajale anti toetust EAS-i 25.06.2009 otsusega ning aegumistähtaeg hakkas kulgema alles päevast, mil lõppes õigusvastaselt sõlmitud hankelepingute täitmine, ei olnud 12.04.2012, mil vastustaja tegi tagasinõude otsuse, nõude esitamise tähtpäev ilmselgelt veel saabunud; 3) Kaebaja rikkus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse „Tõrva lasteaed Mõmmik ehitamise lisatööde teostamine“ (viitenumber 126812) ja lihthanke „Tõrva lasteaia Mõmmik mänguväljaku rekonstrueerimine“ (viitenumber 115974) korraldamisel RHS sätteid. RHS § 15 lg 1 p 2, § 16 lg 2 ja § 22 lg 1 koosmõjust tulenevalt on haldusorganid õigesti määratlenud riigihanke hankelepingu maksumuseks lasteaia hoone ja lasteaia mänguväljaku kui omavahel funktsionaalselt seotud ehitiste ehitustööde kogumaksumuse. Kui hankija soovib tellida omavahel funktsionaalselt seotud ehitistel teostatavaid ehitustöid eraldi läbiviidavate riigihangetega, tuleb hankijal kohaldada RHS § 23 lg 2 kohaselt iga riigihanke osa kohta hankelepingu sõlmimisel kõigi riigihanke osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimisele kohaldatavat korda. RHS ei erista omavahel funktsionaalselt seotud ehitiste puhul ehitiste primaarseid ja sekundaarseid funktsioone. Ka RHS § 23 lg-s 3 sätestatu kohaldamine ei oleks käeoleval juhul olnud õigustatud, kuna sätte kohaldamise eelduseks on, et osadeks jaotatava riigihanke kõigi osade summeeritud eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. Lasteaia hoone ja mänguväljaku rekonstrueerimiseks kolme osana läbiviidud riigihangete nr 110856, nr 115974 ja nr 126812 summeeritud maksumus ei olnud võrdne rahvusvahelise piirmääraga ega ületanud seda, kuna ehitustööde rahvusvaheline piirmäär aastatel 2008 ja 2009 oli 5 150 000 3
(6)3-12-1618 eurot. Nii ei olnud põhjendatud riigihanke osadeks jaotamine ega RHS
  1. ptk-s sätestatud hankemenetluse korra järgimata jätmine; 4) Täiendavate ehitustööde teostamise vajadus lasteaiale ega raha ülejääk esialgse hanke raames ei ole käsitletavad ettenägematute asjaoludena RHS § 28 lg 5 p 1 tähenduses. Terve lasteaia renoveerimise vajadus oli hankijale teada algusest peale. Samamoodi ei ole soov lõpetada ehitustööd kindlaks tähtajaks ettenägematu asjaolu RHS kohaldatava sätte tähenduses. Hankija ei saa asuda riigihanke korraldamisel konkurentsi piirama põhjendusel, et tema arvates esitab parima pakkumise eelduslikult nagunii äriühing, kes juba objektil toimetab. Nii ei olnud hankija tuginemine RHS § 28 lg 5 p-le 1 ja selle alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamine põhjendatud; 5) Võttes arvesse Euroopa Kohtu 21.12.2011 otsust nr C-465/10, toob vale hankeliigi valik eelduslikult kaasa kahju tekkimise, mida eraldi tõendada ja välja arvutada ei ole vajalik. Otsustades hankeliigi valikul hankeliigi kasuks, mis oluliselt piirab konkurentsi, on normi rikkumisse kahju tekkimine sisse kirjutatud, kuna konkurentide paljusus viib hinnad alla ning võimaldab toetust kasutada säästlikumalt. Vale hankeliigi valiku puhul on juba õigusnormidega eeldatud, et kahju tekkis ning selle suuruse kindlaksmääramine ei ole võimalik. Mitte millegagi ei ole kaebaja tõendanud, et õige hankeliigi valik oleks konkreetsel juhul viinud kallimate hindadeni ja toetuse ebaotstarbeka kasutamiseni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. Tõrva linn esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 15.10.2012 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ning tühistada EAS-i 12.04.2012 otsus tervikuna. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Lihthanke puhul on kohtu ainsaks põhjenduseks väide, et lasteaia mänguväljaku ja lasteaia hoone ehitustööd on funktsionaalselt seotud ehitised. Kohus pole samas põhjendanud, miks mänguväljak ja lasteaia hoone ehitustööd on oma olemuselt funktsionaalselt seotud – jääb mulje, nagu oleks see iseenesest mõistetav. Funktsionaalselt saavad seotud olla sellised tööd, mis on teineteisest sõltuvuses või mida ilma teineteiseta ei saa teostada. Mänguväljaku rajamine/renoveerimine ei ole kuidagi seotud lasteaia hoone ehitustöödega. Tegemist ei olnud uusehitisega; 2) Väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke raames ei ole samuti RHS-st tulenevaid nõudeid rikutud. Lasteaia osas tuli lisatööd teha võimaluse avanemisel kiiresti. Sügiseks pidid tööd olema lõpetatud, mis polnuks aga võimalik, kuid oleks taas hakatud tavakorras hanget läbi viima. Kuivõrd vastustajaga konsulteerides leiti, et RHS § 28 lg 5 p 1 kohaldamine on antud juhul asjakohane, siis toimitigi vastaval viisil. Märgitud asjaolusid ja ajafaktorit ei ole Tallinna Halduskohus oma otsuses üldse analüüsinud. Lisatööd ei sisaldunud esialgses hankes, kuid nende teostamine oli vaieldamatult vajalik. Lisaks oli tegemist just edukaks tunnistatud pakkujaga nö põhihankes. Kõik märgitud asjaolud lubavad eeldada, et vastav pakkuja oleks olnud edukas ka juhul, kui esialgses hankes sisaldunuks ka lisatööd ning seega ei saanud mingit kahju tekkida; 3) Kaebaja jaoks oli ettenägematu, et ehituspakkumused esitati tulenevalt ülikiirest turulangusest niivõrd soodsad, et neist jäi ressurssi üle ka algselt lepingust väljajäänud tööde teostamiseks. Rahandusministeerium leiab oma
  3. veebruari
  4. a kirjas nr 12.2-1/12781, et: „Täiendavate ehitustööde rahastamise võimaluse ettenägematu tekkimine ei ole asjassepuutuv RHS § 28 lg 5 p 1 tähenduses.“ Selline väide on paljasõnaline; 4) Halduskohus on leidnud, et tagasinõude õiguspärasust ei mõjuta asjaolu, kui toetuse andja oli valesti valitud hankeliigist eelnevalt teadlik. Kohus viitab Euroopa kohutu lahenditele, 4
(6)3-12-1618 kuid jätab tähelepanuta Eesti Vabariigis kehtivad hea halduse tavad. Kaebajal ei ole teada kohtu viidatud lahendite tagamaad ja kõik asjaolud – võib eeldada, et kõik kaasused on samas erinevad nüanssides. Kaebaja ei saa aga põhimõtteliselt nõustuda sellega, et kui tema on teinud kõik toimingud rakendusüksuse teadmisel ja nõustamisel, siis rakendusüksus ise ei vastuta millegi eest. Selline praktika tekitab õiguslikku usaldamatust ja ei ole kooskõlas hea usu, õiguspärase ootuse jm hea halduse printsiipide ja tavadega; 5) Toetuse tagasinõudmine on aegunud. 8. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus palub jätta Tõrva linna apellatsioonkaebuse rahuldamata., nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega osas, mis puudutab vaidlustatud haldusakti andmise tähtaegsust ning

§ 201lg 4 alusel vastavat põhjendust ei korda.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega ning ei korda vastavat põhjendust ka osas, kus halduskohus leidis, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke läbiviimine ei olnud õiguspärane. Halduskohus on RHS § 28 lg 5 p 1 õigesti tõlgendanud. Kuigi mõistet „ettenägematud asjaolud“ ei ole seaduses avatud, on normi sõnastusest tulenevalt ilmne, et „ettenägematud asjaolud“ peavad esinema hankelepingus kokku lepitud tööde piires. Nimelt sätestab RHS § 28 lg 5 p 1, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanget on võimalik läbi viia, kui: „tellitakse samalt pakkujalt esialgses projektis või hankelepingus mittesisaldunud, kuid esialgses hankelepingus kirjeldatud ehitustöödeks või teenuste osutamiseks ettenägematute asjaolude tõttu vajalikuks osutunud täiendavaid ehitustöid või teenuseid kuni 20 protsendi ulatuses esialgse hankelepingu maksumusest“. Sõnastusest tuleneb üheselt, et täiendavad ehitustööd peavad olema vajalikud „esialgses hankelepingus kirjeldatud ehitustöödeks“. Muus osas ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ei nõustu.

  1. Mänguväljaku rekonstrueerimiseks lihthanke läbiviimise õigusvastasus on vaieldav. Kuigi õigusnormide kohaselt kuulub iga lasteaia koosseisu ka mänguväljak, ei saa vastavatest normidest tuletada, et lasteaia hoone ja mänguväljaku rekonstrueerimine on funktsionaalselt lahutamatu. Seda veel olukorras, kus pakkumuste esitajate ring võib hoone ja mänguväljaku rekonstrueerimistööde puhul oluliselt erineda, kuna mänguväljakute püstitamisele spetsialiseerunud äriühingud hoone rekonstrueerimise hankel tõenäoliselt ei osaleks. Samas ei analüüsi ringkonnakohus nimetatud probleemi täiendavalt, sest vaidlustatud otsus tuleb tühistada olulise kaalutlusvea tõttu.
  2. STS § 26 lg 2 p 7 sätestab, et tagasinõudmise otsuse võib teha, kui toetuse saaja ei ole täitnud talle STS-ga või selle alusel antud õigusaktidega pandud kohustusi. Nimetatud normi sõnastusest „võib“ tuleneb, et tagasinõudmise otsuse tegemine toimub kaalutlusõiguse alusel. Expressis verbis on kaalutlusõiguse olemasolu toetuse tagasinõudmise otsustamisel sätestatud ka Määruse § 11 lg-s
  3. EAS-i 12.04.2012 otsusest kaalutlusõiguse kohaldamist ei nähtu. Kui õigusnormiga on haldusorganile antud kaalutlusõigus, siis lasub haldusorganil kohustus kaalutlusõigust rakendada. Kaalutlusõiguse kohaldamata jätmine on oluline kaalutlusviga, mis toob kaasa haldusakti materiaalse õigusvastasuse. Kaalumise mittetoimumise tõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, kas haldusorgan oleks andnud samasisulise haldusakti kaalutlusõiguse nõuetekohasel kohaldamisel. Kohus võib teatud juhtudel jätta haldusakti kaalutlusveale vaatamata 5

(6)3-12-1618 tühistamata, kui on ilmselge, et pärast kaalumise läbiviimist tuleb haldusorganil anda samasisuline haldusakt uuesti. Ringkonnakohtu hinnangul see käesoleval juhul ilmselge ei ole.
  1. STS ja Määrus ei sätesta, mis asjaoludega tuleb toetuse tagasinõudmise otsustamisel arvestada. STS § 1 lg 5 kohaselt tuleb reguleerimata küsimustes kohaldada haldusmenetluse seadust (HMS). Kuna toetuse tagasinõudmine on oma olemuselt sarnane haldusakti kehtetuks tunnistamisele, mis toimub samuti kaalutlusõiguse kohaselt, on asjakohane lähtuda HMS § 64 lg-st 3, mis sätestab, et kaalutlusõiguse andmisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Nii tuleb käesolevas asjas muu hulgas arvestada, et tehtud tööd olid oma olemuselt abikõlblikud, vastustaja oli kaebaja tegevusega kursis ning kiitis täiendavad tööd heaks, kaebaja ei käitunud pahauskselt. Otsusest peab nähtuma põhjendus, miks eeltoodud asjaolud ei ole piisavad, et toetust mitte tagasi nõuda. Siinkohal ei piisa vastuargumendina üksnes väitest, et kaebaja tegevus oli õigusvastane, sest kaebaja tegevuse õigusvastasus ongi selleks eelduseks, mis toob kaasa toetuse tagasinõudmise menetluse ning selles menetluses kaalutlusõiguse kohaldamise. Kaebaja tegevuse õigusvastasuse puhul võib kaalumisele tulla vaid selle subjektiivne pool ehk õigusvastase käitumise ajend.
  2. Vastustaja on tagasinõutava toetuse suuruse kindlaksmääramisel lähtunud STS § 26 lg-st 21 ning Määruse § 111 lg-st 1, mis reguleerib juhtusid, kus kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas. Otsusest ei nähtu põhjendust, miks peab vastustaja antud juhul kahju suuruse kindlaksmääramist võimatuks või liiga aja- või ressursimahukaks. Kuigi vale hankeliigi valiku puhul on vastustajal tõesti võimatu kahju täpset suurust hinnata, on kaalutlusotsuse tegemisel võimalik siiski arvestada kahju tekkimise tõenäosusega.
  3. Eeltoodud põhjendustel tuleb halduskohtu otsus tühistada, kaebus rahuldada ning vaidlustatud haldusakt tühistada.

§ 108kohaselt tuleb kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista.

Halduskohtus esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid kaebaja kulud esimeses kohtuastmes 3391,70 eurot, sh riigilõiv 724,70 eurot. Apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks on 1549,70 eurot, sh riigilõiv 709,70 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja on maksnud riigilõivu liiga palju. Riigilõivuseaduse § 571 lg 4 asemel tuli lähtuda RLS § 571 lg-st 1, mille kohaselt on riigilõiv kaebuselt 15 eurot. Ka PRIA toetuste tagasinõudmiste asjades on kohtud leppinud 15-eurose riigilõivuga (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 25.05.2012 otsus nr 3-10-2889, p 20). Seega on vastustajalt põhjendatud välja mõista riigilõivu summas 30 eurot. Ülejäänud osas on kaebajal vastavalt

§ 104lg 5 p-le 1 õigus esitada taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks.

Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 30 eurot ning õigusabikulud 3507 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kulude suurus põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.