← Eesti

2-13-450/14

2-13-450 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-450 Tsiviilasi N Ž hagi V Z vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind 7 000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N Ž (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Arina Liskmann-Getsu (Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski, menetluspost arina@jaroslavski.ee); Kostja V Z (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja Oksana Smirnova (OÜ S.O.L.A Company, asukoht Majaka 26-207, Tallinn, menetluspost smirnova@oksola.com). Kohtuistungi toimumise aeg
  2. aprill 2013.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja ja kostja ning nende lepingulised esindajad RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Lahutada V Z ja N Ž abielu, mis on registreeritud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on tehtud kanne nr XXX. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus edasikaebamisele ei kuulu ja jõustub selle kuulutamisest. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 1

(2)2-13-450 Hageja taotleb lahutada poolte abielu, mis on registreeritud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis. Poolte abielulised suhted lõppesid 2008.a. Abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik. Abikaasad elavad ühes korteris ja samas elab ka nende ühine 16aastane tütar V . Hageja soovib peale abielulahutust alles jätta oma senise perekonnanime – Ž . KOSTJA VASTUS Kostja ei vaidle abielu lahutamisele vastu ja palub kohtul abielu lahutada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Abielu tõendist nähtuvalt sõlmiti poolte abielu XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta koostati abieluakt nr XXX. Abielust on XXX.a sündinud tütar V , kes elab vanemate korteris. Hageja ja kostja vaidlevad abielusuhete lõppemise täpse aja üle, kuid kohtuistungil antud seletustest nähtuvalt on mõlemad veendunud, et abielusuhted on lõppenud ja nende taastamine võimalik ei ole. Pooled on ühisvara jagamise osas jõudnud kokkuleppele ja soovivad kohtu poolt kompromissi kinnitamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja neid taastada võimalik ei ole. Hagi abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Pooled avaldasid kohtuistungil, et loobuvad apellatsiooniõigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.