) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokkuleppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse välistamises. Kohus leiab, et taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks ühisvara jagamises nõudes kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu 250 eurot ning abielu lahutamise nõudelt riigilõivu 75 eurot. Kohus on 06.05.2013.a. rahuldanud hagi abielu lahutamise nõudes õigeksvõtuotsusega, muu hulgas on kohus jätnud menetluskulud
Kohus selgitab, kuivõrd kohus on rahuldanud abielu lahutamise nõude 06.05.2013.a. õigeksvõtuotsusega ning jättis menetluskulud poolte endi kanda, s.h abielu lahutamiselt tasutud riigilõivu summas 75 eurot, kuulub käesolevalt tagastamisele ainult ühisvara jagamise nõudelt tasutud pool riigilõivust, mille osas on pooled kompromissi sõlminud. Hageja HN on 08.02.2013.a. tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072123) riigilõivu summas 325 eurot. Tagastamisele kuulub pool ühisvara jagamise nõudes tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot, mis tuleb kanda hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX, Swedbank AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.