Obsah (4)

§ 37§ 38§ 67§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1974 Haldusasi H

) § 67 p-i 1 ja § 37 lg 1 sätteid ning tema distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendatud. Kaebaja pani distsiplinaarüleastumise toime süüliselt. Enne karistuse määramist viidi läbi korrektne ja nõuetele vastav distsiplinaarmenetlus. H.L. karistamine distsiplinaarkorras oli õiguspärane ja kohaldatud karistus oli proportsioonis üleastumise raskusega. Kaebajal puudub Viru Vangla toimingute (vaiete ja esialgse õiguskaitse taotluse tähtaegselt mittelahendamine) õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks võib küll olla kahjunõude esitamine, kuid see nõue peab olema ka reaalne. Vangla käitumine kaebaja vaiete tähtaegsel lahendamata jätmisel ei saanud kaasa tuua riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud tagajärgi. 2 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. H.L. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 04.02.
2. a otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis halduskohus kaebuse sisuliselt läbi vaatamata ja tõendid hindamata ning ei vastanud kaebaja esitatud põhjendustele. Tunnistajate kutsumise taotluse mitterahuldamise tõttu jäid tuvastamata olulised ja määrava tähtsusega asjaolud, mistõttu rikkus halduskohus ka uurimisprintsiipi. Viru Vangla arst V.P. kinnitas ise kaebajale, et kaebajat ei oleks tohtinud tööle määrata, kuna tema mõlemal käelabal olid veritsevad ja lõhenenud haavad ja määratud oli kuuenädalane ravi. Kaebaja töölemääramise kooskõlastas vanemõde E.T. , kes ei ole arst. Kaebajal oli

§ 37

lg 2 p-st 3 tulenev põhjus töökohustustest vabastamiseks ja tema tööle määramine toimus ebapädeva meditsiinitöötaja poolt. Kinnipeetav L.L. oleks tunnistajana kinnitanud väiteid, et kaebajale ei antud korraldust tööle asuda ja kaebaja ei keeldunud tööst, vaid selgitas valvurile oma terviseprobleemi ja palus ühendust võtta meditsiiniosakonnaga. Kinnipeetav R.V. oleks selgitanud, et tööle määramise järel ja enne tööülesannete täitmist viiakse läbi põhjalik tööinstruktaaž, õpetatakse puhastusvahendite kasutamist ning väljastatakse tööriided. Kaebaja puhul seda ei tehtud.

1. Viru Vangla märkis vastuses apellatsioonkaebusele, et jääb varasemalt antud seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuses toodud järeldustega. Kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et kaebajal oleks olnud kätel lõhenenud ja veritsevad haavad ning puudub märge selle kohta, et tal oleks olnud töötamine vastunäidustatud. Vanglaametnike elektronkirjavahetusega on tõendatud, et arst V.P. kontrollis asjaolusid ja pidas kaebaja töötamist võimalikuks. Meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid täitev E.T. oli pädev isik kooskõlastamaks kaebaja tööle määramise käskkirja. Juhul, kui isiku tööle määramine oleks olnud lubamatu, oleks selle kohta ka vastav märge tervisekaardis, kuid selline tõend puudub. Asjaolu, et kaebajale oli määratud ravi, ei tähenda tema töövõimetust. Valvurite A.S. ja I.K. ettekannetega on tõendatud, et H.L. anti korraldus tööle asumiseks ning H.L. korraldust ei täitnud. Seega puudus vajadus võtta täiendavalt seletus kaebaja kambrikaaslaselt L.L. . Kaebaja väited, et talle ei tehtud tööinstruktaaži ning ei antud tööriietust, on otsitud. Kuna kaebaja keeldus tööst, siis puudus vajadus asuda tööga seonduvat talle täpsemalt selgitama. Olukorras, kus on läbi viidud korrektne menetlus ning ka karistuse määramisel on arvestatud kõikide õigusaktidest tulenevate nõuetega, ei saanud kaebaja õigusi rikkuda asjaolu, et menetleja ja karistuse määraja on olnud üks ja sama isik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et H.L. apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Tartu Halduskohtu 04.02.
3. a otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti rahuldamata H.L. kaebus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, mis seisnesid kaebaja 03.06.
4. a ja 14.06.
5. a vaiete mitteõigeaegses lahendamises. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistab need toimingud õigusvastaseks. Ülejäänud osas tuleb Tartu Halduskohtu 04.02.
6. a otsus jätta muutmata. Tulenevalt HKMS § 93 lg-st 4 muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust.
7. Halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt taotles H.L. kohtult muuhulgas ka Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamist, mis seisnesid kaebaja 03.06.
8. a ja 14.06.
9. a vaiete mitteõigeaegses lahendamises. Viru Vangla on omaks võtnud selle, et 3 H.L. eelnimetatud vaided jäid

§-s 11 lg-s 7 ette nähtud tähtaja jooksul lahendamata, põhjendades seda esitatud vaiete suure hulgaga (tl 51, 53 pöördel). Tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on HKMS § 7 lg-st 1 tulenevalt põhjendatud huvi olemasolu. Põhjendatud huvina märkis kaebaja kaebuses (tl 8 pöördel) preventiivse huvi, et edaspidi järgiks vangla tema poolt esitatud vaiete lahendamisel seadusest tulenevaid tähtaegu ja soovi esitada hiljem vangla vastu kahju hüvitamise taotlus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohaga, et kaebajal puudub tuvastamisnõude esitamiseks põhjendatud huvi viitega kahju hüvitamise nõude esitamise soovile, sest selline mittevaralise kahju nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu, kuna vaiete tähtaja jooksul mittelahendamine ei toonud kaebaja jaoks kaasa RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud tagajärgi. Samas on halduskohus jätnud tähelepanuta ja vaidlusaluses otsuses kajastamata kaebaja poolt kaebuses põhjendatud huvina välja toodud preventiivse huvi selleks, et vastustaja järgiks edaspidi kaebaja poolt esitatud vaiete osas vaide läbivaatamise tähtaegu. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt leidnud, et põhjendatud huvina on käsitatav kaebaja eesmärk vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Kolleegium on asunud seisukohale, et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Tuvastamiskaebuse esitamiseks piisavat põhjendatud huvi ei ole juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele (vt. Riigikohtu 29.09.

1. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-49-10, p 13-14; Riigikohtu 19.04.
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-4-10, p 14, Riigikohtu 21.06.
3. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10 p 20). Kolleegium on nendes lahendites ka leidnud, et põhjendatud huvina on käsitatav kaebaja eesmärk vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Käesolevas asjas on H.L. taotlenud Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamist, põhjendades seda sellega, et tulevikus lahendaks vangla tema poolt esitatud vaided tähtaegselt. Esitatud kaebus soodustab kaebaja õiguste kaitset tulevikus seetõttu, et suunab vanglat edaspidi vaideid lahendama kehtestatud korda ja tähtaega järgides. Seetõttu on kaebaja nimetatud eesmärk põhjendatud huvina piisav, et õigustada tuvastamiskaebuse rahuldamist. Antud juhul ei ole tuvastatud kaebaja ega ka vastustaja osas õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude sellist muutumist, mis annaks alust pidada preventiivse huvi puudumist ilmselgeks. Eeltoodu tõttu tuleb H.L. kaebus osaliselt rahuldada ja tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, mis seisnesid kaebaja 03.06.
4. a ja 14.06.
5. a vaiete mitteõigeaegses lahendamises.
6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks osas, mis puudutab Viru Vangla 29.04.
7. a käskkirja nr 6.-2/330-T ja 04.06.
8. a käskkirja nr 6-3/1145D, põhjust ei ole. Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult viidanud

§-le 37 lg 1, mis sätestab kinnipeetava kohustuse töötada. Sama seaduse § 67 p 1 sätestab kinnipeetava kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 21) määrati H.L. 29.04.

1. a käskkirjaga vangla majandustööle abitööliseks (E7 sektori koristajaks) alates 30.04.2010 kuni 30.07.
2. Nimetatud käskkirja ei ole keegi tühistanud ning see on kaebajale teatavaks tehtud, mistõttu on HMS §-de 60 ja 61 mõistes tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Kehtiva haldusakti alusel vanglaametniku poolt antud seadusliku korralduse täitmisest ei ole kinnipeetaval õigust keelduda. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud 4 tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt. näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
3. märtsi
4. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03 p 13). Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Riigikohus leidis viidatud lahendis, et vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kinnipeetavale 04.05.2010 antud korraldus asuda tööle ei olnud ilmselgelt tühine korraldus, sest see oli antud kehtiva haldusakti alusel ning kinnipeetav oleks pidanud korraldusele alluma. Samuti ei ole alust pidada kinnipeetavale antud korraldust ilmselgelt tühiseks seetõttu, et kaebajale ei tutvustatud väidetavalt tööohutust tagavaid töövõtteid ja tööülesandeid. 9.

§ 37

lg 2 p 3 alusel ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 21 pöördel) kooskõlastas meditsiiniosakonna juhataja ülesannetes olnud vanemõde E.T. käskkirja H.L. tööle määramise kohta järgmisel päeval pärast käskkirja andmist. Viru Vangla poolt kohtule esitatud elektronkirjavahetusest nähtuvalt (tl 56) tegeleti H.L. tööle määramise eelduseks oleva töövõimelisuse küsimusega juba ka perioodil 27.28.04.2010 ja märgiti, et H.L. võib töötada, kuid talle on vajalikud personaalsed isikukaitsevahendid - kindad. 27.05.2010 õiendis ja 04.06.2010 e-kirjas on E.T. veelkordselt kinnitanud, et H.L. on diagnoositud küll nahapõletik, kuid puudub diagnoos selle kohta, et tal oleks tolmuallergia või muu terviserike, mis välistaks kaebaja võimelisuse teha koristajatööd. Meditsiiniosakonna selgituste kohaselt on kaebajal koristamistöö tegemine lubatud nahapõletiku diagnoosist tulenevalt siis, kui ta kasutab koristamisel kummikindaid ja ei puutu otseselt puhastusainetega kokku. Ka kaebaja tervisekaardi väljavõttest ei nähtu, et ta oleks

1. a aprillis või mais pöördunud vangla meditsiiniosakonna poole põhjusel, et tervislikel põhjustel ei ole ta võimeline töötama. Samuti ei nähtu tervisekaardi väljavõttest, et kaebajal oleks vahetult enne tema töölemääramist või tööleasumise korralduse andmist ilmnenud mõni selline tervisehäire (sh. kaebaja poolt väidetud veritsevate ja lõhenenud haavade esinemine käelabadel), mida võiks lugeda vastunäidustuseks vanglas koristajana töötamisele. Asjaolu, et tal on 26.04.2010 olnud kroonilisest nahahaigusest tulenevalt lööve peopesas (tl 123), mille raviks määrati kuueks nädalaks salv, ei tähenda veel, et sellest tulenevalt ei oleks kaebaja olnud vajadusel isegi kummikindaid kasutades võimeline päevas 20-30 minutit koristajatööd tegema. Tervisekaardist nähtub ka see, et olenemata diagnoositud kroonilisest nahahaigusest pidas vangla meditsiiniosakond ka
2. a teda võimeliseks koristajana töötama (tl 94-95). 02.10.2009 on arst pidanud vajalikuks anda kaebajale välja kummikindad, et ta saaks nahahaigusest tulenevalt kaitsta vajadusel käsi kui kaebajal tuleb kokku puutuda vee ja mõne pesuvahendiga (tl 106). Kuna pesuvahendite ja veega puutub kinnipeetav kokku ka juhul, kui ta täidab kohustust koristada oma elukambrit ja kaebajale olid ka selleks puhuks välja antud kaitsevahendina kummikindad, siis ei olnud temal diagnoositud nahahaigus ka E7 sektori koristajana töötamist välistav asjaolu, sest vangla selgituste kohaselt oleks see töö kestnud päevas maksimaalselt 20-30 minutit ning otsese kokkupuute pesuvahenditega välistanuksid kaebajale isikukaitsevahenditena väljastatavad kummikindad. Lisaks sellele, et tal esinevad väidetavalt töötamist välistavad terviseprobleemid, on kinnipeetav märkinud tööle määramise käskkirjale ka seda, et keegi ei ole temaga konsulteerinud selle üle, kas ta üldse tahab ja on nõus sellise tasu eest töötama ja kuna ta nõus ei ole, siis leiab, et tegemist on tema alandamisega Viru Vangla poolt (tl 21). Eeltoodu annab ringkonnakohtule veelkord aluse kahelda kaebaja väidetes temal tõsise terviseprobleemi olemasolus, mis välistab koristajana töötamise. Pigem nähtub kaebaja 5 kommentaaridest, et viited terviseprobleemile on otsitud ja ta lihtsalt ei ole nõus vanglas koristajatööd tegema. Seega ei ole tõendamist leidnud kaebaja väide, et talle tööleasumise korralduse andmine oli ilmselgelt tühine seetõttu, et ta ei võinud oma tervislikust seisundist tulenevalt sektori koristajana töötada. Samuti ei ole tõendamist leidnud kaebaja väide, et korraldus tööle asuda oli tühine seetõttu, et talle ei tutvustatud koristaja töö spetsiifikat ja vastavaid ohutusnõudeid. 29.04.
3. a korraldusele kaebaja poolt kirjutatud põhjendustest ega ka 04.05.2010 koostatud ettekandest ei nähtu, et kaebaja oleks tööleasumisest keeldumist põhjendanud sellega, et talle ei ole tutvustatud koristaja töö spetsiifikat ja vastavaid ohutusnõudeid. Viru Vangla selgituste kohaselt tutvustatakse kinnipeetavatele nende tööpiirkonda, töövahendite kasutamist jne. kinnipeetava esimesel tööpäeval. Kuna H.L. keeldus tööle minemast, siis ei ole ringkonnakohtul põhjust kahelda vastustaja selgituses, et kuna kaebaja keeldus üldse tööle minemast, ei olnud võimalik ega vajalik tutvustada talle tema tööpiirkonda, töö sisu, töövahendeid, ohutusnõudeid jne.
4. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et vaidlusalune 29.04.
5. a käskkiri kaebaja tööle määramise kohta on õigusvastane, kuna vangla rikkus kaebaja suhtes ärakuulamispõhimõtet. Nimelt sätestab HMS § 58, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kui sisuliselt õige, kuid menetlus- või vormiveaga haldusakt tuleks igal juhul kehtetuks tunnistada, oleks see menetluse ökonoomia seisukohalt ebaõige, sest võib esineda juhtumeid, kus pärast kehtetuks tunnistamist tuleks sama sisuga haldusakt uuesti välja anda. Asja materjalidest nähtuvalt on Viru Vangla möönnud, et H.L. ei kuulatud enne töölemääramise käskkirja väljaandmist ära. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist sellise rikkumisega, mis muudaks välja antud käskkirja õigusvastaseks. Silmas tuleb pidada ka seda, et kinnipeetava üldine töökohustus tuleneb

§-st 37 lg 1 ning ainsad erandid on toodud sama paragrahvi lõikes 2, mistõttu ei saa iseenesest olla vanglas läbirääkimisi selle üle, kas kinnipeetav, kellele ei laiene

§ 37

lg 2, soovib töötada või mitte.

§ 38

lg 1 järgi juhul, kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Seega, kui vanglal ei ole kinnipeetavale pakkuda muud tööd, siis on kinnipeetav kohustatud töötama vangla majandustöödel, mistõttu ei saa ka selles osas pidada läbirääkimisi. Nagu juba eelpool mainitud, on vanglas töid, mis tuleb igapäevaselt ära teha (sh ka puhkepäevadel ja riigipühadel). Majandustööde ebapopulaarsuse tõttu vangide hulgas on vabatahtlikke, kes seda tööd soovivad teha, eeldatavalt vähe, mistõttu selleks, et igapäevaselt vajalikud majandustööd saaks tehtud, tuleb igal juhul keegi neid töid tegema määrata. Eelpooltoodu tõttu ei saa kinnipeetava ärakuulamine enne tema majandustöödele tööle määramist olla asjas olulise tähendusega, sest see ei mõjutaks nagunii haldusakti väljaandmist ja seda eriti juhul, kui tegemist ei ole kinnipeetavaga, kes ei ole kohustatud töötama

§ 37lg-st 2 tulenevatel alustel.

11. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebuse esitajal puudus seaduslik põhjus tööst keeldumiseks, mistõttu on ta tööleminemisest keeldumisega rikkunud

§ 67lg-t 1 ja § 37 lg-t 1 ning tema distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub samuti halduskohtuga, et vaidlusalune 04.06.2010. a käskkiri vastab HMS § 54 nõuetele ning distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas

§-s 64 sätestatuga. Kuna H.L. pani toime tõsise rikkumise ja omas ka enne seda 5 kehtivat distsiplinaarkaristust (tl 61), siis ei saa pidada talle määratud distsiplinaarkaristust - 10 6 ööpäevaks kartserisse paigutamine ning karistuse kandmise ajal

§-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamise piiramist, ebaproportsionaalseks.

1. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et halduskohus rikkus uurimisprintsiipi, jättes rahuldamata tema taotluse tunnistajate (kinnipeetavad L.L. ja R.V. ning arst V.P. ) väljakutsumiseks. HKMS § 16 lg 3 kohaselt ei ole ühelgi tõendil halduskohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Antud juhul asus halduskohus põhjendatult seisukohale, et asja arutamine ja otsustamine oli võimalik ka olemasolevate tõendite põhjal ning taotletud tunnistajate üle kuulamata jätmisega ei jäänud välja selgitamata ükski asja lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Kaebaja tervisekaardiga on tõendatud kaebaja tervislik seisund ja tervisekaardist ei nähtu, et kaebajal oleksid olnud
2. a aprillis ja mais kätel lõhenenud ja veritsevad haavad. Tervisekaardis puudub märge selle kohta, et kaebajale oleks olnud töötamine koristajana vastunäidustatud. Samuti on vanglaametnike elektronkirjavahetusega tõendatud, et enne kaebaja tööle määramist konsulteeriti ka arst V.P. iga, kes samuti kontrollis asjaolusid ning pidas kaebaja töötamist võimalikuks. Asjaolu, et kaebaja majandustööle määramise kooskõlastas meditsiiniosakonna vanemõde E.T. meditsiiniosakonna juhataja ülesannetes, ei sea kahtluse alla meditsiiniosakonna vanemõe pädevust tervisekaardi sissekannete alusel sellist kooskõlastust anda. E.T. el on Viru Vangla koduleheküljel toodud andmete kohaselt meditsiiniline keskeriharidus ning ringkonnakohtu hinnangul tähendab mõiste „arst“

§ 37lg 3 järgi pigem ametikoha mõistet, mitte töötaja kvalifikatsiooni.

Seetõttu ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis annaks aluse tunnistada 29.04.2010 käskkiri nr 6.2/330-T õigusvastaseks. Valvurite A.S. ja I.K. ettekannete ning seletustega on tõendatud ka see, et H.L. anti korraldus tööle asumiseks ning H.L. seda korraldust ei täitnud. Seega puudus nii distsiplinaarmenetluse kui ka kohtumenetluse käigus vajadus täiendavalt võtta seletus kaebaja kambrikaaslaselt L.L. .

1. Kuna II üksuse inspektor-kontaktisik M.B. täitis ajavahemikul 03.06.201007.06.2010 ka II üksuse juhi ülesandeid (tl 85) ning vangla sisekorraeeskirja § 15 kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramise pädevus ka üksuse juhil, siis ei ole õigusvastane ega kaebaja õigusi rikkuv asjaolu, et 04.06.
2. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja allkirjastas M. B., kes viis menetlejana läbi ka distsiplinaarmenetluse. Ka see, et

§ 64

lg 4 järgi määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul, ei tähenda veel seda, et M.B. ei võinud ka distsiplinaarkaristuse määramise pädevuse olemasolul 04.06.2010 kaebajale vanglateenistusse kuuluva vanglaametnikuna karistust määrata. 14. Kuna kaebus ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (1/3 ulatuses), siis mõistab ringkonnakohus HKMS § 92 lg 2 alusel Viru Vanglalt H.L. kasuks välja 1/3 viimase poolt esimese astme ja teise astme kohtu menetluses kantud kuludest (kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 31,94 eurot), so 10,65 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja poolt kantud kulud tema enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 7 Maili Lokk