3-12-1773/32

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-12-1773 Määruse kuupäev

1. märts 2013 Kohtunik Roby Koik Menetlusosalised Kaebaja – Jüri Tuul Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet Kaasatud haldusorgan – Harku ja Murru Vangla Kohtuasi Jüri Tuule (Tuul) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti toiminguga (18.03.2007 teostatud läbiotsimise käigus äravõetud märkmetega) tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 10 000 eurot
2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks.
3. Lõpetada haldusasja menetlus.
4. Edastada käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Resolutsioon Edasikaebamise kord Asjaolud
5. Tartu Halduskohtu menetluses on Jüri Tuule kaebus (kohtus registreeritud 21.08.2012) kahju summas 10 000 eurot hüvitamiseks, mis tekitati talle 18.03.2007 toimunud läbiotsimisega Harku ja Murru Vanglas. Kohus on tuvastanud asjas kohase vastustajana Politsei- ja Piirivalveameti.
6. Kaebaja esitas kohtu ettepanekul tähtaja ennistamise taotluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Ennistamise taotlus ja põhjendused
7. Kaebuse esitamisega hilinemist põhjendab kaebaja Euroopa Inimõiguste Kohtusse neli aastat tagasi esitatud kaebusega, mis jäeti menetlusse võtmata, kuna kaebaja polnud pöördunud siseriiklike kohtute poole. Kaebaja on seisukohal, et kuna asi oli Euroopa Inimõiguste Kohtus, ei saanud ta kaevata teise kohtusse. 1 Vastustaja seisukoht
8. PPA on seisukohal, et kaebaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Jüri Tuule kaebus temale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamiseks on esitatud riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 ja halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõikes 4 sätestatud kolmeaastast kaebetähtaega rikkudes. Vaidlust ei ole selles, et J. Tuul sai temale väidetava kahju tekitamisest teada juba 18.03.2007 ning seega lõppes kaebetähtaeg 18.03.
9. Vastustaja leiab, et J. Tuul ei ole kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses nimetanud ühegi tõsiseltvõetavat põhjust või objektiivset asjaolu, mis oleks tal takistanud kaebuse õigeaegset esitamist või miks ta ei saanud järgida seaduses sätestatud menetlustähtaegu. Kuivõrd tähtaegadest kinnipidamine peab tagama õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja usaldusekaitse põhimõtete realiseerumise ka teiste menetlusosaliste suhtes, siis on lubamatu mittemõjuval põhjusel möödalastud tähtaja ennistamine. Võttes arvesse eeltoodut on PPA seisukohal, et antud juhul ei oleks mingil juhul avalikes huvides mõjuva objektiivse põhjuseta ületatud kaebetähtaja ennistamine. Kaasatud haldusorgani seisukoht
10. Harku ja Murru Vangla tutvunud Jüri Tuule selgitustega on seisukohal, et kaebetähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus. Kaebetähtaja ennistamine on erand ja tuleb kõne alla üksnes mõjuvate põhjuste olemasolul. Mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamisel saab lugeda üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Antud juhul need asjaolud puuduvad. J. Tuul ei ole esitanud ühtegi tõsiselt võetavat argumenti, mis annaks alust arvata, et tal puudusid võimalused kaebust õigeaegselt esitada või esinesid mingid muud takistused, mida ei olnud võimalik kõrvaldada. Õiguskindlus on haldusakti andja (toimingu tegija), täitja ja kolmandate isikute jaoks väärtus, mida ei tohiks riivata, kui haldusakti (toimingu) vaidlustamisest huvitatud isik ise ei teosta oma õigusi heauskselt ja hoolikalt. Vangla nõustub senise kohtupraktikaga, et isik peab oma õiguste kaitsel näitama üles kohast huvi ning mistahes viivitamine ei saa olla tähtaja ennistamise aluseks. Kohtu seisukoht
11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 sätestab kohtu kohustuse kontrollida eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.
12. Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et kaebus on esitatud tähtaega ületades. Kaebaja selgitas kohtu eelistungil, et sai telefoninumbrite kadumisest teada 18.03.2007 lõuna paiku pärast läbiotsimist. Seega oleks kaebus halduskohtule või taotlus haldusorganile tulnud esitada hiljemalt 18.03.
14. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. 2 Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006 määruses nr 3-3-1-26-06 on leitud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Üldreeglina saavad sellisteks mõjuvateks põhjusteks, mis õigustaksid kaebetähtaja ennistamist, olla objektiivsed, kaebajast sõltumatud põhjused. Erandjuhtudel on peetud kohtupraktikas küll võimalikuks kaebuse tähtaja ennistamist ka subjektiivsetel põhjustel. Riigikohus on märkinud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemusest. (3-3-1-58-02, p 19).
15. Kohus nõustub vastustaja ja kaasatud haldusorgani seisukohaga, et tähtaja ennistamine peaks jääma erandlikuks vahendiks isikule kaebeõiguse tagamisel. Ennistamist kui õiguskindluse põhimõtte minetust peaksid õigustama üksnes sellised määrava tähtsusega põhjused, mis takistasid kaebajal jätkuvalt kohtu poole pöörduda. Riigikohus on väljendanud ka seisukohta, et mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (vt nt 3-3-1-41-02, p 11).
16. Kaebaja on käesolevas asjas põhjendanud oma hilist kohtusse pöördumist üksnes varasema avalduse esitamisega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK). Kohus märgib, et ekslik on kaebaja arusaam, nagu takistaks EIK-ile avalduse esitamine siseriiklikku kohtumenetlust alustamast. Kaebajale on tema sõnul selgitanud ka EIK, et enne EIK-i poole pöördumist tuleb läbida kõik siseriiklikud kohtuastmed. Seega ei saa seda kaebaja väidet, nagu tal ei oleks olnud sel aja võimalik halduskohtusse pöörduda, pidada õigeks.
17. Kohus leiab, et kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise nõude esitamiseks peaks jätma ka õiguslikes küsimustes kogenematule isikule piisava aja halduskohtusse pöördumise tähtaja ja vaidluse algatamise korra väljaselgitamiseks. Kaebaja ei ole viidanud ka sellele, et teda oleks haldusorganite või kohtute poolt tähtaja või vaidlustamise korra osas eksitusse viidud. Seega pole kaebaja tähtaja ja vaidlustamise korra väljaselgitamisel olnud piisavalt hoolikas. Seetõttu asub kohus käesolevas asjas seisukohale, et kaebaja ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks.
18. Eelnevale tuginedes jätab kohus kaebuse esitamise tähtaja ennistamata. Kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 3