Võlgnik otsustas kasutada õiguskaitsevahendina kaebuse esitamist kohtutäituri tegevusele. Nagu eelpool mainitud toimus võlgniku 25.06.2012 kaebuse läbivaatamine 10.07.2012 kell 12.00 kohtutäituri büroos. Võlgniku kaebuse valguses palus kohtutäitur 29.06.2012 e-kirjaga sissenõudjal esitada seisukoht võlgniku kaebusele ning kontrollida sundtäitmisele antud võlgnevuse suurust. Sissenõudja vastas kohtutäituri 3 järelepärimisele ning edastas oma seisukoha võlgniku kaebusele 11.07.2012 ning 13.07.2012. Sellest tulenevalt on alusetu võlgniku 31.08.2012 kaebuses Harju Maakohtule sisalduv väide, mille kohaselt „ei teinud kohtutäitur sissenõudjale ettepanekut nõuete täpsustamiseks“. Oma 11.07.12 ja 13.07.12 vastustes märkis sissenõudja, et sundtäitmisele antud võlgnevuse summa on korrektne. Kuivõrd sissenõudja ei kinnitanud sundtäitmisele esitatud võlgnevuse tasumist või vähendamist solidaarvõlgnike poolt ning arvestades, et tulenevalt täitemenetluses kehtivast formaliseerituse põhimõttest pole kohtutäituril õigus lahendada sisulisi vaidlusi sissenõudja nõude olemasolu või selle suuruse üle ning anda hinnanguid nõude õiguspärasusele, oli kohtutäitur kohustatud jätma kaebuse rahuldamata ning sissenõutava summa suuruse muutmata. Kohtutäitur informeeris võlgnikku, et kohtutäituri otsusele on menetlusosalisel õigus esitada kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul kaebus Harju Maakohtusse. Kuivõrd kohtutäituril puudub pädevus lahendada sisulisi vaidlusi sundtäitmisele esitatud nõude suuruse küsimuses, siis palub kohtutäitur kohtul võtta otsuse langetamisel arvesse sissenõudja seisukoht. Kui võlgnik arvab, et sundtäitmine tema suhtes on lubamatu, on võlgnikul õigus
Nimetatud vaidlust ei saa lahendada kaebusega kohtutäituri tegevusele. Riigikohus on oma 02.06.2008 lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-42-08 asunud seisukohale, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Nimetatud hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Kohtutäitur palus jätta avaldaja kaebus tsiviilasjas 2-12-29281 rahuldamata ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku II (sissenõudja) seisukoht Sissenõudja nõustub täielikult kohtutäituri 05.12.2012 seisukohaga tsiviilasjas nr 2-12-29281 ning ei hakka tulenevalt menetlusökonoomika põhimõttest kohtutäituri seisukohti üle kordama. Sissenõudja palub kohtutäituri seisukohad lugeda ka oma seisukohtadeks. Lisaks on sissenõudja esitanud juba varasemalt oma kirjalikud seisukohad 11.07.2012 ja 13.07.2012. Nimetatud seisukohad on lisatud 05.12.2012 kohtutäituri seisukohale, mistõttu on sissenõudja seisukohad kohtutoimikus olemas. Sissenõudja jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Täpsemad selgitused nõude kujunemise osas on toodud just 11.07.2012 seisukohas. Lähtuvalt eeltoodust palub sissenõudja jätta avaldaja kaebus tsiviilasjas nr 2-12-29281 rahuldamata ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ning puudutatud isikute seisukohtadega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri 12.07.2012 otsusele tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku (
) § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse.
Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja
MS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib 4 kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja on palunud tühistada kohtutäituri 12.07.12 otsus osas, millega kohtutäitur on jätnud kaebaja kaebuse rahuldamata.
lg 1 punkti 1 kohaselt täidetakse käesoleva seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest, mh jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas.
lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Sundtäidetav nõue tuleneb täitedokumendist. Täitemenetluse läbiviimiseks peab nõue olema selge ja üheselt mõistetav- täitedokumendist peab olema võimalik välja lugeda nii menetluse pooled kui ka täitmise sisu ja ulatuse. Seega algatatakse täitemenetlus eranditult kindlaksmääratud (
Täitedokumentideks on käesolevas asjas Harju Maakohtu 26.03.2012 kohtuotsus tsiviilasjas 2-10-42191 (
Kaebaja on seisukohal, et vastutuse suurus on otseses seoses JM, AL ning OÜ KP poolt nõude täitmisega. Kohtumenetlus oli algatatud nelja võlgniku suhtes ning kõik nad vastutavad sissenõudja ees solidaarselt. Kui konkreetne solidaarvõlgnik või mõned solidaarvõlgnikud võlausaldaja nõude rahuldab/rahuldavad, lõpeb kohustuse täitmise nõue ka ülejäänud solidaarvõlgnike suhtes. Seega määrab solidaarvõlgnike omavaheline suhe e sisesuhe konkreetse solidaarvõlgniku kanda jääva osa suuruse kogu kohustusest.
lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-49-10 jõudnud järeldusele, et
lg 1 alusel esitatud kaebuse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-132-07 jõudnud seisukohale, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kuid formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit. Eeltoodust tulenevalt saab kohtutäitur lähtuda ainult täitedokumendis kirjapandust. Seega ei kuulu kohtutäituri kompetentsi mh kohtuotsusega välja mõistetud solidaarvõlgnevuste jaotamine ega kohtuotsuse sisuline tõlgendamine. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega otsustab sissenõudja kellelt võlga sisse nõuda. Selles osas kohtutäitur seisukohta võtta ei saa, kuivõrd kohtutäituril puudub pädevus lahendada sisulisi vaidlusi sundtäitmisele esitatud nõude suuruse küsimuses. 5 Kohtutäituri tasu osas märgib kohus järgmist. Kohtutäituri tasu koosneb menetluse alustamise, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust (KTS § 29 lg 1). Põhitasu sõltub nõude suurusest (KTS § 35). Tulenevalt sissenõudja 13.07.2012 avaldusest, millega sissenõudja parandas oma 07.06.2012 täitmisavaldust ning palus lugeda korrektseks sissenõutavaks summaks 75 528,98 eurot ja 9 721,29 eurot (kokku 85 250,27 eurot), viis kohtutäitur täitetoimikusse paranduse, mille kohaselt täitemenetluses 022/2012/4238 sissenõutava summa suuruseks on 93 453,46 eurot, mis koosneb võlgnevusest sissenõudjale kogusummas 85 250,27 eurot, kohtutäituri põhitasust summas 8 184,03 eurot (sh käibemaks) ning täitemenetluse alustamise tasust summas 19,16 eurot (sh käibemaks). Kuivõrd täitemenetluses 022/2012/4238 oli kohtutäituri põhitasu arvestatud vastavalt KTS §-le 35 tulenevalt sissenõutava summa suurusest (ehk summalt 85 250,27 eurot) ning nimetatud summa vähendamise õiguspärasust sissenõudja ei kinnitanud, siis puudus kohtutäituril ka õiguslik alus 08.06.2012 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kohtutäitur rikkunud KTS-i sätteid kohtutäituri tasu määramisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtutäituri vaidlustatud otsus on piisavalt põhjendatud ja õigusselge, samuti kooskõlas kehtiva õiguskorraga, mistõttu puudub alus otsuse tühistamiseks. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Geete Lahi Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.