lg 1 p 3 kohaselt ei ole lubatud pöörata sissenõuet puudega inimese sotsiaaltoetusele ja p 10 järgi riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses.
lg 1 kohustab kohtutäiturit lõpetama väärteomenetluses väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitemenetluse aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Kuni 01.01.2010 kehtinud karistusseadustiku § 82 järgi aegus väärteomenetluses määratud karistuse täitmine kaheksateistkümne kuu möödumisel karistusotsuse jõustumisest. Kohtutäitur U. Tärno ei lõpetanud aegumise tõttu avaldajale kuni 2010 määratud väärteoasjades rahatrahvi nõudes algatatud täitemenetlusi, hoides kuni seitse aastat hiljem pärast nõuete aegumist avaldaja pangakontosid ebaseadusliku aresti all, rikkudes
05.03.2012 ja 09.03.2012 pööras kohtutäitur U. Tärno sissenõude avaldaja pangakontole laekunud töövõimetuspensionile, nõudes aastaid tagasi aegunud nõuete täitmiseks sisse kokku 437,44 eurot. 03.04.2012 esitas avaldaja kohtutäitur U. Tärnole avalduse täiteasjades aegumise kohaldamiseks ja
lg 1 alusel arestimisele mittekuuluva sissetuleku tagastamiseks kolme tööpäeva jooksul. Kohtutäitur arestimisele mittekuuluvat sissetulekut ei tagastanud. Samuti ei saadetud avaldajale ega tema esindajale täitemenetluse lõpetamise otsuseid. Pangakontod vabastati aresti alt osaliselt, jättes pangakontod aresti alla aegunud rahatrahve ületavates summades, tõendamata täitekulude katteks. 17.04.2012 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 14.05.2012 dateeritud otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur möönab, et täiteasjad nr 052/2005/3167, 052/2005/4369, 052/2005/13807, mille täitmine aegus 18 kuu möödumisel väärteootsuste jõustumisest, s.o. 2005-2006 aastal, on lõpetatud alles 20.03.2012, s.o. 6-7 aastat hiljem pärast täitmise aegumist. Seejuures on oluline rõhutada, et kohtutäitur kohaldas aegumist kuus kuni seitse aastat hiljem pärast aegumistähtaja möödumist alles seejärel, kui avaldaja pangakontole laekus esmakordselt määratud töövõimetuspension, mis laekus mitme kuu eest tagasiulatuvalt, millele kohtutäitur pööras ebaseaduslikult sissenõude. Aegunud täiteasjades ei ole pärast aegumistähtaja möödumist lubatud teha mingeid täitetoiminguid, sh kanda raha sissenõudjale. Seetõttu ei ole pärast väärteoasjas tehtud otsuse aegumist
Kohtutäituri juhindumine
Riigikohus on 27.04.2010 otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-20-10 p-s 8 selgitanud, et väärteoasja aegumine on absoluutne menetlustakistus, mis välistab aegumistähtaja möödumisel alustatud menetluse jätkumise mistahes eesmärgil.
lg 1 kohustab kohtutäiturit lõpetama väärteomenetluses väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitemenetluse aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõustud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist on kohtutäitur oma otsusega, s.o ilma võlgniku avalduseta kohustatud lõpetama täitemenetluse aegumise tõttu ning vabastama võlgniku vara, sh arvelduskontod aegunud põhinõude osas aresti alt. Samuti ei ole pärast väärteoasja aegumist enam kohaldatav
sissetulekute aresti alt vabastamise regulatsioon, millele kohtutäitur viitab, kuivõrd ka nimetatud säte reguleerib täitmisel olevate aegumata nõuete täitmist. Aegunud nõudeid enam täita ei saa, mistahes 2 eesmärgil ega tingimustel, sõltumata sellest, kas ja millal on võlgnik nõuete aegumise kohaldamist nõudnud, kui kohtutäitur on oma kohustust täiteasjade lõpetamiseks aegumise tõttu rikkunud. Eelneva tõttu on väär kohtutäituri järeldus, mille kohaselt võlgnik ei ole esitanud avaldust kaebuses väidetud 05.03.2012, vaid avaldus on esitatud 05.04.2012. Kaebuse esitaja ei pidanud pärast nõude aegumist esitama avaldust aegumise kohaldamiseks, vaid kohtutäitur oli kohustatud ise lõpetama täitemenetlused aegumise tõttu kohe pärast aegumistähtaja saabumist oma otsusega (
). Kaebuse esitajale laekus pärast püsiva töövõimetuse tuvastamist töövõimetuspension esmakordselt, seejuures ei teadnud kaebuse esitaja täpset kalendrikuud, millal esmakordselt määratud töövõimetuspension laekub (see sõltus pensioni määramiseks nõutavate dokumentide kogumisest ja vormistamisele kuulunud ajast). Kaebuse esitaja esitas avalduse arestimisele mittekuuluva sissetuleku tagastamiseks 03.04.2012, s.o mõistliku aja jooksul pärast seda, kui oli pangakontol avastanud kohtutäitur U. Tärno ebaseaduslikud sissenõuded juba aastaid tagasi aegunud nõuete täitmiseks.
lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tegevuse peale esitada kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse esitaja sai ebaseaduslikest täitetoimingutest teda siis, kui kontrollis oma pangakontolt töövõimetuspensioni laekumist, kuna talle ei olnud teada, millal pension laekub esmakordselt pangakontole. Peale selle, kohtutäitur ei pööranud avaldaja pangakontole mitte ühekordse ebaseadusliku sissenõude aegunud nõuete täitmiseks, vaid korduvalt, millest viimane ebaseaduslik sissenõue kohtutäitur U. Tärno ametialasele kontole tehti 05.04.2012. Avalduse esitamisele
alusel
sätestatud piirangutest lähtuvalt arestimisele mittekuuluva sissetuleku tagastamiseks ei ole täitemenetluse seadustikus sätestatud avalduse esitamise tähtaega, nagu kohtutäitur eksitab, küll aga on kohtutäitur ise kohustatud võlgniku avalduse saamisest kolme tööpäeva jooksul tühistama konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (
§-des 131 ja 132 sätestatud piirangud). Kaebuse esitaja rõhutab, et kohtutäitur jättis avaldaja 03.04.2012 kohtutäituri büroosse esitatud avalduse arestimisele mittekuuluva sisetuleku tagastamiseks ja täitemenetluste lõpetamiseks aegumise tõttu igasuguse tähelepanuta, sh avaldajale ega esindajale ei ole vastatud ega saadetud osaotsuseid, nagu kohtutäitur on oma 14.05.2012 dateeritud otsuses väitnud; samuti ei ole kolme tööpäeva jooksul ega ka hiljem tagastatud avaldaja pangakontole ebaseaduslikult sisse nõutud töövõimetuspensioni. Avaldajal tekkis õigus kaebuse esitamiseks kohtutäituri tegevuse peale täitetoimingu tegemisest keeldumise järel, seega pärast kolme tööpäeva möödumist 03.04.3012 avalduse esitamisest, s.o. alates 09.04.2012, arvestades et 6.
kohaselt peab kohtutäitur võlgniku nõudel esitama täitekulude kohta dokumentaalsed tõendid. Kuna Riigikohtu eelviidatud otsuse alusel katab täitekulud täitemenetluse alustamise tasu neil juhtudel, kui rahalist nõuet ei ole aegumiseni sisse nõutud, ei ole täitekulude tõendamisel praegusel juhul tähtsust, kuna neid ei liideta, vaid täitekulud on kaetud täitemenetluse alustamise tasuga. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 1 p 10, § 133 lg 1, § 202 lg- st 1, § 218 lg 1, KTS § 32 lg 1 ja lg 5 palub avaldaja tühistada kohtutäitur Urmas Tärno 14.05.2012 otsus aegunud väärteomenetlustes tehtud otsuste täitmiseks. Puudutatud isiku I vastuväited Kohtutäiturile toimetati avalduse menetlusse võtmise määrus kätte 20.11.2012, kuid puudutatud isik I ei esitanud oma seisukohta. Puudutatud isiku II vastuväited Sissenõudjale toimetati avalduse menetlusse võtmise määrus kätte 01.11.2012, kuid puudutatud isik II ei esitanud oma seisukohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri otsusele tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p-ga
lg-st 1, mille kohaselt võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Kohtutäitur leiab, et avaldaja taotletavat tagasikannet ei ole võimalik teha, kuna avaldaja ei esitanud vastavat taotlust tähtaegselt. Käesoleval juhul laekusid avaldaja arvele 05.03.2012 ja 09.03.2012 summad seoses töövõimetuspensioni väljamaksmisega. Kohus leiab, et olukorras, kus rahalised vahendid olid avaldaja kontole laekunud, oli kohtutäituril tulenevalt
lg-st 1 ka kohustus nende edasi kandmiseks võlausaldaja arveldusarvele.
lg-st 1ˡ tulenevalt kannab kohtutäitur võlgniku konto arestimise tulemusena kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha sissenõudjale üle
lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist võlgnikule arestimisakti edastamisest arvates. Pärast konto arestimisakti 4 võlgnikule edastamist laekuvad summad kannab kohtutäitur sissenõudjale edasi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist raha laekumisest arvates. Kohtutäitur oli võlgnikule täitmisteated kätte toimetanud täiteasjade algatamise järgselt (kohtutäituri toimik lk 2, 19, 39, 57, 74, 92, 111 pöördel, 126 pöördel, 141 pöördel, 156, 170, 184, samuti on kohtutäitur 2005 ja 2006 edastanud võlgnikule vara kontol arestimise aktid (täitetoimik lk 204, 209, 210 pöördel, 255, 262, 281 pöördel). Antud juhul ei taotlenud avaldaja tema kontole laekunud summade aresti alt vabastamist
§-s 43 sätestatud tähtaja jooksul, mistõttu puudus kohtutäituril alus nende edasiseks hoidmiseks kohtutäituri kontol. Seoses avaldaja väitega, et avaldaja sai pensionisummade kontole laekumisest teadlikuks alles mõne aja möödumisel, kuna avaldaja ei teadnud, millal töövõimetuspensioni välja maksma hakatakse, mistõttu avaldajal ei olnud varem võimalik esitada vastuväidet nende arestimise osas, märgib kohus, et kohtutäitur peab lähtuma seaduses sätestatud tähtaegadest ega saa seetõttu viivitada raha ülekandmisel ka olukorras, kus kohtutäituril puudub teave, kas võlgnik on kursis oma arvelusarvele laekunud summadega. Avaldaja on esitanud ka vastuväite, et kohtutäituril puudus alus avaldaja kontole laekunud summade arestimiseks, kuna tegemist oli töövõimetuspensioniga. Kohus märgib, et olukorras, kus avaldaja ei teavitanud kohtutäiturit
§-s 43 sätestatud tähtaja jooksul, millisest allikast pärit sissetulekuga on tegemist ega esitanud selle kohta tõendeid, ei saanud kohtutäitur vastavat asjaolu ka arvesse võtta. Ka Riigikohus on asunud lahendi nr 3-2-1-3-08 p-s 14 seisukohale, et kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse. Seda on kohtutäituril enamasti võimalik teada saada võlgniku avalduse (kaebuse) alusel, mille esitamiseks peab võlgnikule olema tagatud mõistlik võimalus. Antud juhul avaldaja kohtutäiturile vastavat infot õigeaegselt ei esitanud. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et avaldaja suhtes algatatud täitemenetluste aluseks olnud nõuded on aegunud. Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka kohtutäitur 14.05.2012 otsuses ning viidanud asjaolule, et kohtutäitur on aegumist juba kohaldanud (lk 22). Samas on kohtutäituril õigus nõuda täiteasjades, milles põhinõue on aegunud, kohtutäituri tasu ja täitekulusid, kuna lähtuvalt
lg 1 p-st 16 on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta eraldiseisev täitedokument. Kooskõlas kehtinud kohtutäituri seaduse (KTS) §-ga 21 on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Sama sätestab praegu kehtiva KTS § 28 lg 1. Võlgnikul lasub kohustus maksta täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu kehtinud
lg 1 ja KTS § 221 järgi (kehtiva
Kohtutäitur alustas täitemenetlust kehtivate täitedokumentide alusel. Seega on kohtutäituril õigus saada tasu nii täitemenetluse alustamise eest kui ka kohtutäituri põhitasu tehtud toimingute eest.
lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Nähtuvalt eeltoodu sätte sõnastusest on tegemist imperatiivse normiga, mis tähendab, et kohtutäituril on kohustus aegumise kohaldamise aluste esinemisel täitemenetluse lõpetamiseks ka olukorras, kus menetlusalune isik ei ole selleks avaldust esitanud. Antud juhul on kohtutäitur jätnud talle
lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata ning avaldaja suhtes täitemenetlused lõpetamata, kuid antud asjaolu ei võimaldanud kohtutäituril jätta 5 sissenõudjale edasikandmata summasid, mis olid avaldaja kontole juba laekunud ning mille arestimist avaldaja tähtaegselt ei vaidlustanud. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 172 lg-ga 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 on kohtutäituril õigus esitada 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.