lg 6 ja § 442 lg 6) HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja SV 28.10.2009.a notariaalse kokkuleppe poolte ühise lapse MDV`i ülalpidamiseks elatise maksmiseks. Kokkulepitud summa oli 3000 krooni kuus, mis vastas sel ajal kohustatud isiku võimalustele ja varalisele seisundile. Lisaks kokkulepitud rahalisele maksele leppisid lapse vanemad kokku, et hageja maksab kõik lasteaiaga seonduvad kulud. Koos viimatinimetatud maksetega oli hageja panus lapse ülalpidamisse umbes 3800 krooni kuus. Viimasel ajal on hageja elus toimunud muutused, mis on mõjutanud hageja varalist seisundit. Hageja on loonud endale uue perekonna. XXX.a sündis hagejale poeg AV, tütar AV sündis XXX.a. Alates 01.07.2011.a muutus hageja töötasu määr. Hageja brutotöötasu alates 01.07.2011.a on 640 eurot. Hagiavalduse kohaselt palub hageja vähendada elatist kuni 140 euroni kuus. 24.01.2013.a täpsustas hageja nõuet ja palus vähendada elatist selliselt, et alates veebruarist 2013.a hakkab ta tasuma elatist kostjale 160 eurot kuus. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Spetsialistide hinnangul on MDV erivajadustega laps. XXX KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asja materjalidele lisatud rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et A ja SV sündis XXX.a poeg MDV. Asjas puudub vaidlus, et laps elab emaga. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. 28.10.2009.a sõlmisid A ja SVnotariaalse kokkuleppe (tlk 5-7), millega hageja kohustus tasuma lapse ülalpidamiseks igakuiselt 3000 krooni, kuni lapse 18-aastaseks saamiseni või 2 õpingute lõpetamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Lisaks leppisid lapse vanemad kokku, et hageja tasub lapse lasteaiaga seotud kulud. Hagis on hageja tuginenud asjaolule, et tema sissetulekud ei võimalda enam kohtuotsusega väljamõistetud suuruses elatist tasuda. Tema sissetulekud on võrreldes notariaalse kokkuleppe sõlmimise ajaga vähenenud ning temale on lisandunud ülalpeetavaid. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidmise kohustusest. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatud sätte kohaselt ei või alaealisele lapsele väljamõistetav elatis 2013.a ühelt vanemalt olla väiksem kui 160 eurot. Nõude täpsustuse kohaselt palub hageja, et temalt mõistetakse kostja ülalpidamiseks välja elatis 160 eurot alates veebruarist 2013.a. Asja materjalidele lisatud sünni tõendi ärakirjast (tlk 9) nähtub, et AV`il ja SL sündis XXX.a poeg AV ja XXX.a sündis AV`il ja SL tütar AV. Kostja konto väljavõttest nähtub, et hageja sissetulek töötasu, valvetasu ja lisatasu arvesse võttes moodustab viimase poole aasta jooksul igakuiselt umbes 950 eurot kuus. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub hagejale ½ kaasomandina korteriomand aadressil Tallinn, XXX. Korteriomandit koormab hüpoteek summas 49 000 eurot. Muu kinnisvara kinnistusraamatu andmete järgi hagejal puudub. Hagejal tuleb on lapsi võrdselt ülal pidada. Arvestades, et notariaalse kokkuleppe kohaselt tuleb hagejal tasuda kostjale igakuiselt 191,73 eurot ja hageja sissetulekut sh tema varanduslikku olukorda, ei ole käesoleval ajal laste võrdne ülalpidamine võimalik. Hagejal tuleb oma sissetulekust ka ennast ülal pidada. Hageja ei ole soovinud elatise vähendamist lapse vajaduste muutumise tõttu. Hageja väidetest nähtuvalt on võimalik kostja vajadused rahuldada, kui hageja tasub senisest väiksemat elatist. Viimati nimetatu ei tähenda seda, et hageja soovib elatise vähendamist seetõttu, et lapse vajadused oleks muutunud. Kostja on käesolevas asjas osutanud, et elatise senises suuruses maksmine on vajalik lapse tervisliku olukorra tõttu. Asja materjalidele lisatud . XXX Asja materjalidele lisatud tõenditest ei nähtu, et kostjale on käesoleval ajal välja kirjutatud ja talle ostetakse ravimeid või tasutakse eriarstide eest. Kohtu arvates on kostjale makstava toetusega ja vanemate poolt seaduses sätestatud minimaalsuuruses elatisega võimalik katta kõik kostja mõistlikud väljaminekud. Kostja ema asus asja materjalidest nähtuvalt põhikohaga tööle 2012.a sügisel, seega ei ole asjakohased enam kostja väited, et tema ema peab istuma koolitundide ajal klassiruumis, ning seetõttu tööl käia ja sissetulekut teenida ei saa. Asjas on kohtu arvates tõendamist leidnud, et käesoleval ajal ei ole hagejal kostja ülalpidamiseks võimalik tasuda rohkem kui 160 eurot kuus. Seega tuleb hagi rahuldada. MENETLUSKULUD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. 3 Hagi rahuldatakse sellesarnases ulatuses nagu pakkus istungil kompromissina hageja, sellest tulenevalt ja juhindudes
§-st 163 leiab kohus, et kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda va Eesti Vabariigile tasumisele kuuluv riigilõiv, millest ½ tuleb jätta hageja kanda ja ½ kostja kanda. Jättes ½ riigilõivust hageja kanda arvestab kohus asjaoluga, et hageja täpsustas oma nõuet ja oli nõus sõlmima kokkuleppe elatise tasumiseks summas 160 eurot alles toimunud istungil. 2012.a oli hagiavalduse nõudeks summa, mis jäi alla seaduses sätestatud elatise miinimumsumma. Käesolevast asjast ei nähtu, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu.
lg 1 kohaselt tuleb tasumata riigilõiv välja mõista kohustatud isikult asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.