3-13-805 Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number TallinnaHalduskohus Kristjan Siigur
- aprill 2013, Tallinn 3-13-805 Haldusasi A. L. kaebus Tallinna Vangla tegevusega (kirjaümbriku avamine ilma kaebaja juuresolekuta) tekitatud 100 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: A. L. RESOLUTSIOON
- Tagastada A. L. kaebus.
- Saata määrus kaebajale. Edasikaebamise kord esitada Käesoleva määruse peale võib kaebaja määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates (HkMS § 121 lg 4, § 204). ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
- A. L. esitas
- aprillil 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Vanglalt 100 euro suuruse hüvitise väljamõistmist mittevaralise kahju eest, mis tekkis kaebajale väidetavalt seoses sellega, et Tallinna Vangla ametnikud avasid ilma kaebaja juuresolekuta kaebajale adresseeritud kirja Riigi Tugiteenuste Keskuselt. Kaebusest nähtub, et avatud ümbrik anti kaebajale üle märkusega: „ümbrik oli ekslikult lahti tehtud. Palun vabadust / Aljona Koitjärv / Üldosakonna spetsialist.
- aprilli 2013 otsusega nr 5-18/3259-4 jättis Tallinna Vangla A. L. poolt esitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, vabandades nimetatud otsuses kaebaja ees ning pidades vabandust piisavaks heastamismeetmeks.
- Tutvunud kaebuse ning Tallinna Vangla
- aprilli 2013 otsusega, leian, et kaebuse menetlusse võtmine ei ole põhjendatud ning kaebus tuleb tagastada. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HkMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebaja on esitanud taotluse mittevaralise kahju eest vanglalt 100 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks. Tallinna Vangla
- aprilli 2013 otsusest nähtuvalt on vangla nõustunud, et kaebajale adresseeritud kirja avamine ilma kaebaja juuresolekuta oli õigusvastane, samuti on vangla vabandanud kaebaja ees. Leian, et kaebus avaliku võimu tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes tuleb HkMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada, kui on ilmne, et avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus ei saanud tekitada kaebajale sellist kahju, mille nõutavas või sellele lähedases summas rahaline hüvitamine oleks õigustatud. Tallinna vangla on põhjendatult oma
- aprilli 2013 otsuses viidanud Riigikohtu seisukohtadele, et isiku põhiõiguste rikkumine ei pruugi tingimata kaasa tuua rahalise hüvitise väljamõistmist. Leian, et käesoleval juhul on ilmne, et Tallinna Vangla õigusvastane tegevus ei saanud kaebajale tekitada mingisugust sellist mittevaralist kahju, mille rahas hüvitamine saaks kõne alla tulla. Kaebaja isegi on kaebuses nimetanud hüvitise saamise eesmärgina eeskätt preventiivset eesmärki ehk soovi vältida sarnaste juhtumite kordumist edaspidi. Selle eesmärgi täitmiseks piisab sellest, et vangla on oma rikkumist tunnistanud ning kaebaja ees ka vabandanud. Oluline pole see, et kaebaja pole kahju tekkimist tõendanud. Mittevaralise kahju tõendamine ei ole üldjuhul võimalik moel, nagu seda saab ja tuleb teha varalise kahju puhul. Küll tuleb mittevaralise kahju tekkimist põhjendada selliselt, et oleks võimalik veenduda sellise kahju tekkimises ning selles, et nõutav hüvitis on kahju korvamiseks piisav. Käesoleval juhul on ilmne, et kaebaja õiguste rikkumise rahas hüvitamine ei ole vajalik. Kirja, mille vanglateenistus lubamatult avas, oli kaebajale saatnud Riigi Tugiteenuste Keskus. On välistatud, et kiri võinuks sisaldada mingisugust sellist delikaatset või ülimalt isiklikku teavet, mille teatavaks saamine vanglateenistuse ametnikule põhjustanuks kaebajale mingisugust sedavõrd suurt kahju, mis tuleks hüvitada rahas. Vangla poolt oma eksimuse tunnistamine ja kaebaja ees vabandamine on piisav ning rahalise hüvitise väljamõistmine sellise rikkumise eest ei ole vajalik. Seetõttu tuleb kaebus tagastada. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.