3-12-738/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 16.04.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-738 Haldusasi Vassili Popovi (Popov) kaebus Viru Vangla õigusvastaste toimingutega tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 3060 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.04.

1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vassili Popovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Vassili Popov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18.04.
2. a määruse resolutsioon muutmata, muutes määruse põhjendusi. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
3. 05.04.2012 esitas V. Popov Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb kohtult Viru Vangla toimingute tema poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotluse läbivaatamisel õigusvastaseks tunnistamist ning mittevaralise kahju hüvitamist summas 3060 eurot, millest kahjuhüvitis 3000 eurot on ebaseadusliku käskkirja ja distsiplinaarkaristusega tekitatud kahju eest ning 60 eurot kolme päeva alusetult kartseris viibimisega tekkinud kahju eest. Kaebuses esitas V. Popov riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse, milles ta põhjendab, et on töötu ja tal puudub sissetulek.
4. Tartu Halduskohus rahuldas 18.04.
5. a määrusega menetlusabi taotluse osaliselt, võimaldades V. Popovile tõlkeabi ning andis tähtaja kaebuse esitamiselt 35 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Halduskohus leidis, et kuna menetluskulud (153 euro suurune riigilõiv kaebuselt) ületavad taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut (44,37 eurot), millest on tehtud lubatud mahaarvamised, siis kuulub menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamisele osaliselt. Halduskohus leidis, et V. Popov on võimeline tasuma riigilõivu summas 35 eurot. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6. 14.05.2012 esitas V. Popov Tartu Halduskohtu 18.04.
7. a määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja väidab, et sissetulek, mida halduskohus tema kahekordse keskmise sissetuleku arvutamisel arvestas, ei ole töötasu ega pidev sissetulek, vaid selle raha saab ta riigikeele kursustel käimise ja riigieksami tegemise eest. Määruskaebuse esitaja palub kohtul pöörata tähelepanu sellele, et vangla ei toeta kinnipeetava taotlust hügieenivahendite võimaldamiseks, kinnipeetavad on sunnitud vajalikke vahendeid ostma Viru Vangla kauplusest ning vangla keelab ka kinnipeetava sugulastel neid vahendeid kinnipeetavale posti teel saata. Halduskohus ei ole määruskaebuse esitaja kulutusi hügieenivahenditele arvestanud. Lisaks palub määruskaebuse esitaja juhul, kui see kuulub kohtu kompetentsi, anda talle võimalus tasuda Tartu Halduskohtu poolt määratud riigilõiv summas 35 eurot pärast menetluse edukat lõppemist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi.
9. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestab: „Füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile“. Toimiku materjalidest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja esitanud menetlusabi taotluse halduskohtule 05.04.
10. Seega tuleb HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud aluse esinemise kontrollimiseks võtta arvesse määruskaebuse esitaja sissetulekud ja kulutused perioodil 05.12.2011−04.04.
11. Halduskohtu määrusest nähtub, et halduskohus on võtnud arvesse ka pärast nimetatud perioodi (09.04.2012) V. Popovi isikuarvele laekunud ja vabanemisfondi kantud summasid, ning saanud tema kahekordseks ühe kuu sissetulekuks 44,37 eurot. Arvestades aga määruskaebuse esitaja sissetulekuid ning nendest maha arvatavaid kulutusi üksnes taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (05.12.2011−04.04.2012) piires, on tema kahekordseks keskmiseks nelja kuu sissetulekuks 44,37 euro asemel 41,27 eurot. Kuna ka juhul, kui halduskohus oleks teinud arvutused nimetatud perioodi piires, oleks saanud teha järelduse, et määruskaebuse esitaja on võimeline tasuma riigilõivu 35 eurot, siis ei oleks halduskohtu poolt korrektselt määratletud perioodi aluseks võtmine siiski halduskohtu järeldust muutnud. Seega ei saa antud asjaolu olla määruse tühistamise aluseks ning ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja sissetulekuid arvestades põhjendatud tema kohustamine tasuma kaebuse esitamisel riigilõiv 35 eurot.
12. Kaebaja väidab, et tema sissetulekud ei ole töötasu ega pidev sissetulek, vaid ta on need saanud riigikeele kursustel käimise ja riigieksami tegemise eest. Ringkonnakohus selgitab, et kinnipeetavale makstakse õppetasu vangistusseaduse (VangS) § 341 ja Vabariigi Valitsuse 28.06.
13. a määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ alusel ning tegemist on kinnipeetava motiveerimise eesmärgil makstava toetusega. Kuigi tõepoolest ei ole tegemist töö tegemise eest makstud tasuga, on õppetasu näol siiski tegemist kinnipeetava isikuarvele laekuvate rahaliste vahenditega, mida kinnipeetav on õigustatud oma äranägemisel kasutama, välja arvatud sellelt seaduse järgi kinni peetavad summad. HKMS § 112 lg 1 ei erista menetlusabi taotleja sissetulekuid 2 lähtuvalt sellest, kas tegemist on regulaarsete või ajutiste sissetulekutega. Kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetava sissetulekutena tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul toimunud laekumisi kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.
14. a määrus haldusasjas nr 3-7-1-3-61-12). Seega tuleb ka kaebajale makstav õppetasu võtta arvesse kaebaja sissetulekuna.
15. Kaebaja heidab halduskohtule ette, et halduskohus ei ole arvesse võtnud kulutusi hügieenitarvete ostmiseks ning on viidanud ka asjaolule, et vangla keelab lähedastel kinnipeetavatele hügieenitarbeid saata. Seega on kaebaja hinnangul hügieenitarvete ostmiseks tehtavate kulutuste näol tegemist hädavajalike kulutustega, mis tuleks menetlusabi taotluse lahendamisel arvesse võetavast sissetulekust maha arvata. Ringkonnakohus selgitab, et kulutused, mida saab kaebaja sissetulekutest maha arvata, näeb ette HKMS § 112 lg 1 p 1, ning nendeks on maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summad, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Kohtupraktika on täpsustanud nende kulutuste võimalikku sisu kinnipeetavate puhul. Näiteks on kohtud lugenud kinni peetavate isikute puhul mõistlikuks kuluks eluasemele nende poolt kasutatud elektrienergia eest makstud summasid (nt Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.
16. a määrus nr 3-12-911, p 9; 18.06.
17. a määrus nr 3-12-327, p 7; Tartu Ringkonnakohtu 22.08.
18. a määrus nr 3-12-342, p 5; 24.08.
19. a määrus nr 311-2533, p 5; 03.09.
20. a määrus nr 3-12-33, p 5). Samuti on kohtupraktikas asutud seisukohale, et analoogia korras on HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (VangS § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad, sest kinnipeetaval puudub nende summade osas käsutamisõigus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.
21. a määrus haldusasjas nr 3-7-1-3-61-12). Kulutusi hügieenitarvete ostmiseks ei ole aga kohtupraktikas maha arvatavate kulutuste hulka loetud ning seda on eelkõige põhjendatud asjaoluga, et seadusandja ei ole pidanud vajalikuks vastavaid kulutusi sissetulekust maha arvata (vt Tartu Ringkonnakohtu 27.06.2012 määrus nr 3-12-625, p 7; Tallinna Ringkonnakohtu 03.01.
22. a määrus nr 3-12-2033, p 11). Seega on halduskohus antud juhul õigesti arvanud määruskaebuse esitaja sissetulekutest maha üksnes kinnipidamised rahaliste nõuete fondi ning vabanemisfondi, kuna määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest ei nähtu muid seaduses sätestatud võimalikke mahaarvamisi.
23. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses alternatiivselt palunud anda talle võimalus tasuda 35 euro suurune riigilõiv pärast menetluse edukat lõppemist. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust ajatada riigilõivu tasumine kuni haldusasjas lahendi tegemiseni. Samuti läheks menetlusosalisele sellise võimaluse andmine vastuollu riigilõivu maksmise üldise põhimõttega, mille kohaselt tuleb riigilõiv tasuda konkreetse menetlustoimingu tegemise eest, antud juhul kaebuse esitamise eest. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja vastava taotluse tähelepanuta. Maili Lokk Agu Timmi 3 Madis Ernits