Obsah (5)

§ 15§ 5§ 2§ 13§ 151

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 06.12.2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-1858 Tsiviilasi XXXKÜ hagi MM

) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Kostja MM on korteriomandi XXX omanik ja ühtlasi XXXKÜ liige. 3. Vastavalt korteriühistu põhikirja punktis 3.2. lõikes l sätestatule kohustub ühistu liige täitma korteriühistu põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsused ja ettekirjutusi. Põhikirja punkti 3.2. lõike 6 kohaselt kohustub ühistu liige tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Põhikirja punkti nr 3.2. lõike 7 kohaselt kohustub ühistu liige tasuma, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest (sh vesi, soojus, kütte-ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse:

1. a)sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust, mõõturi näidust või korteri üldpinna suurusest;
2. b)kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest. Põhikirja punkti 3.2. lõike 8 kohaselt kohustub ühistu liige tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja punkti 3.2. lõike 9 kohaselt kohustub ühistu liige maksma ühistu poolt osutatud ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ja kehtestatud korras. Põhikirja punkti 3.2. lõike 10 kohaselt kohustub ühistu liige tasuma maksete mittetähtaegselt tasumise viivist iga viivitatud päeva eest üldkoosolekul kehtestatud määra järgi. Viiviste tasumisest võib ühistu liiget vabastada juhatus oma otsusega, kui maksmisega viivitamiseks olid mõjuvad põhjused. 26.05.2011 hageja üldkoosolekul kiideti liikmete poolt heaks juhatuse liikmete tegutsemine vastavalt 2010. aastal kehtinud ühingu majanduskavale ning kinnitati 2011. aasta majanduskava. Korteriühistu liikmed üldkoosoleku otsust vaidlustanud ei ole. Hageja on esitanud korteriühistu liikmetele, sh kostjale, igakuiselt arve majandamiskulude eest. Arvetel on kululiikidena välja toodud teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud ja mille eest ta on kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise tähtaeg.

§ 15

¹ järgi on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruseosa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskulude peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooni ja soojavarustuse vajaliku energia eest ning maksma maamaksu. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 2 Kostja ei ole alates

1. jaanuarist kuni hagiavalduse esitamiseni täitnud oma kohustusi ühistu ees seaduses ja põhikirjas ettenähtud korras. Kostja võlgnevus korteriühistu ees on 790,31 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
2. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja XXXKÜ registrikaardi, põhikirja, 26.05.2011 üldkoosoleku protokolli,
3. ja 2011.majandusaasta kava; korteriomandi XXX, kinnistusraamatu väljavõtte (registriosa nr XXX), kostjale esitatud 2011.a jaanuari-detsembri arved ja 12.09.2011 hoiatuskirja. Kostja vastus hagile.
4. Kostja ei tunnista hagi, kuna tema arvates ei ole ta korteriühistu liige, sest ta ei ole korteriühistu liikmeks astumise avaldust esitanud. Hagiavaldusele lisatud dokumentidest ei nähtu, millistel alustel peetakse teda korteriühistu liikmeks ning mille alusel korteriühistu nõuab korteriühistu liikmeks mitteolevalt isikult võlgnevuse tasumist. Kostja on arvamusel, et hagi on esitatud tema kui mittekohase kostja vastu ja palub menetluse lõpetada. Hageja seisukoht kostja vastuse osas. Hageja on seisukohal, et hagi on esitatud kohase kostja vastu ja tuleb täies ulatuses rahuldada.
5. Kostja seisukoht, et ta ei ole korteriühistu liige seetõttu, et ta ei ole vastavat avaldust esitanud, on asjakohatu.

§ 5

lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud samas seaduses sätestatud korras. Nendest sätetest tuleneb, et erastatud korteri omanikud on igal juhul vastava korteriühistu liikmeks, kui ühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Korteriühistuseadusest tulenevalt on kõik korteriomandite omanikud elamus, kus on asutatud korteriühistu, automaatselt korteriühistu liikmeteks ilma, et nad sellekohase avalduse peaksid esitama. Korteriühistu mõiste on

§ 2

lõikes 1, mille järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega annavad korteriomanikud korteriühistu moodustamisega viimasele pädevuse esindada korteriomanike ühist huvi. Eeltoodud eesmärgi tagamiseks loetakse korteriühistu liikmeks kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Seega on isik, kellele kuulub korteriomand XXX asuvas elumajas, korteriühistuseaduse alusel ühtlasi seda elamut haldava korteriühistu liige. 7. Hageja leiab, et hagiavalduse lisana esitanud korteriühistu registrikaart ja korteriühistu põhikiri tõendavad, et elamus XXX on asutatud korteriühistu ning hagiavalduse lisana esitatud kinnistusraamatu väljavõte tõendab, et kostja on selles elamus korteriomandi omanik. Need dokumendid tõendavad, et kostja on XXXKÜ liige

§ 5lg 1 sätestatud alustel.

Korteriühistu on asutatud XXX seaduses sätestatud alustel ning ükski korteriühistu liige ei ole korteriühistu asutamist vaidlustanud. Kostja on XXX korteriomandi nr 29 omanik alates XXX.

1. Eeltoodule tuginedes ei ole õige kostja seisukoht, et hageja on esitanud hagi mittekohase kostja vastu. Hageja on toonud välja asjaolud, mille alusel on kostja korteriühistu liige ning on kohustatud hageja põhikirjast ja korteriühistuseadusest tulenevaid kohustusi täitma. Kohtuotsuse põhjendused.
2. Kohus menetleb antud hagi lihtmenetluses, milles kohus teavitas pooli asja menetlusse võtmise määruses. TsMS § 405 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise 3 kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
3. Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4. Pooled ei vaidle selle üle, et - kostja on korteriomandi XXX omanik alates 31.07.2006.a. Nimetatud asjaolu kinnitab ka kohtule esitatud kinnistusraamatu registriosa nr XXX väljavõte; - elamus XXX on moodustatud korteriühistu - XXX, registrikood XXX. Nimetatut tõendavad nii korteriühistu põhikiri kui ka registrikaart.
5. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on korteriühistu liige. Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus

§ 2

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osakuks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide kaitsmine ning

§ 5

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Kuna kostja on korteriomandi XXX omanik, on ta ka eeltoodust tulenevalt XXXKÜ liige. Korteriomanik on korteriühistu liikmena (

§ 5

lg 1) kohustatud täitma

§ 13

lg 4 järgi korteriühistu otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta.

§ 151

lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, kusjuures elamu majandamiskulusid korteriühistus arvestatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et eluruumi hoolduskulud käesoleva seaduse tähenduses on tööd, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse aga ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist, kusjuures remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ja paigaldada täiendavaid andmeid.

1. Kuna MM kuulub korteriomand nr XXX asuvas elamus, kus on moodustatud korteriühistu XXX, on ta seadusest tulenevalt korteriühistu liige ja kohustatud tasuma korteriühistu majandamiskulude eest vastavalt kohtuotsuse eelmises lõigus märgitud seadusesätetele. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et korteri 29 eest on tasumata majandamiskulud summas 790,31 eurot, mida tõendavad ka hageja poolt kostjale esitatud arved, kuulub nimetatud summa kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus.
2. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. 4 Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohtunik 5