Obsah (7)

§ 102§ 31§ 1§ 10§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2012. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas Ts

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1. Kohustada LK’it kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. detsembril
3. a kell 12.
4. Kui LK vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
5. Määrata Ene Ahas’ele ajutise pankrotihalduri tasu 1847 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend seitse) eurot ja 54 senti (lisandub käibemaks 369,50 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot ja 15 senti pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada Advokaadibüroo Ahas ja Heringson GLO OÜ-le.
6. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada SEB Pank AS-le (reg nr 10004252 a/a XXXXXXXXXXX) Rahandusministeeriumi tagatiste kontole 28.10.
7. a ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud deposiit summas 2 000 (kaks tuhat) eurot.
8. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Harju Maakohtu registriosakonda, kinnistusosakonda ning Riigi Tugiteenuste Keskusele.
9. Teha märkus kinnistusraamatusse pankroti väljakuulutamise kohta registriossa nr XXX võlgnikule kuuluva kinnistu juurde asukohaga XXX
10. Menetluskulud jätta täies ulatuses LK kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Võlausaldaja AS SEB Pank esitas Harju Maakohtule 19.10.2011 avalduse võlgniku LK pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmiti 25.09.2007 võlausaldaja ja võlgniku vahel laenuleping nr XXX summas 319 759 eurot, lõpliku tagastamise tähtajaga 25.10.
11. 19.09.2011 seisuga moodustas laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 179 89, 76 eurot. 25.09.2007 sõlmiti võlausaldaja ja võlgniku vahel ka laenuleping nr XXX, summas 639 517 eurot, lõpliku tagastamise tähtajaga 25.10.
12. Nimetatud laenulepingust tulenev võlgnevus oli 19.09.2011 seisuga kokku 371 526, 25 eurot. 08.10.2007 sõlmiti võlausaldaja ja võlgniku vahel krediitkaardi leping nr XXX, mis lõpetati võlgnevuse tõttu 11.03.
13. 16.09.2011 esitas võlausaldaja laenusaajale pankrotihoiatuse võlgnevuse tasumiseks, millele võlgnik ei reageerinud. Kohtule esitatud avalduses palus võlausaldaja nimetada võlgnikule ajutine pankrotihaldur ja välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku vastus Võlgniku vastuväidete kohaselt ei ole talle kirjalikku pankrotihoiatust kätte toimetatud. Pankrotihoiatus on kätte toimetatud aadressile XXX, kuid võlgniku elukoht on XXX. Samuti leidis võlgnik, et lepingu ülesütlemine on tühine, võlausaldaja ei ole oma nõuet tõendanud (tõendamata on laenude väljaandmine ja väljamaksmine), mistõttu tuleb pankrotiavaldus

§ 31lg 2 ja § 15 lg 3 p-de 1 ja 4 alusel jätta rahuldamata.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada LK pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Ene Ahase. 2

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Võlausaldaja SEB Pank AS nõude aluseks on 25.09.2007 laenulepingud nr XXX ja XXX, mille alusel väljastas võlausaldaja võlgnikule laenu vastavalt summas 319 759 eurot ning 639 517 eurot. Võlgnik ei ole laenulepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust täitnud. Võlausaldaja saatis 5.5.

1. a võlgnikule laenulepingu nr XXX erakorralise ülesütlemise teate ning andis võlgnevuse likvideerimiseks tähtaja 25.05.
2. a. LK võlgnevust ei tasunud ning võlausaldaja lõpetas lepingu ennetähtaegselt alates 26.05.
3. a. 08.10.
4. a sõlmiti võlausaldaja ja LK vahel krediitkaardileping nr XXX. Krediitkaardi lepingu lõpetati võlgnevuse tõttu 11.03.
5. a. 19.10.2011 seisuga oli võlausaldaja krediitkaardilepingust tulenev nõue võlgniku vastu summas 2 558.27 eurot.

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 16.09.

1. a esitas SEB Pank AS võlgnikule pankrotihoiatuse (tl I kd 30-32). Võlgnik kohustusi ei täitnud. Võlgnik eitab pankrotihoiatuse saamist. Kohus võlgniku vastuväidet veenvaks ei pea. Võlgniku kinnitusel on tema elukohaks XXX. XXX on võlgnik saanud isiklikult allkirja vastu kätte kohtudokumendid, kuid pankrotihoiatust mitte. Selle on vastu võtnud võlgniku abikaasa. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Kohtu hinnangul oli võlgnikul tegelikkuses võimalik pankrotihoiatusega tutvuda, kuna selle on kätte saanud võlgnikuga samal aadressil elav abikaasa. Vastavalt võlgniku poolt allkirjastatud laenulepingu üldtingimuste punktile 17.1 ja 21.b on võlgnik aktsepteerinud, et teade loetakse tema poolt kättesaaduks 3 tööpäeva möödumisel tema poolt avaldatud aadressil. Seega hiljemalt
2. september
3. a oli võlgnikul võimalik pankrotihoiatusega tutvuda. Võlausaldaja on pankrotihoiatuse edastanud ka võlgniku e-posti aadressile. Kohtu hinnangul on võlausaldaja teinud kõik mõistlikult võimaliku, et võlgnikule tahteavaldused kätte toimetada. Samuti ei nõustu kohus võlgniku vastuväitega selle kohta, et pank ei ole oma nõuet tõendanud ning lepingu ülesütlemine on tühine. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et laenulepingute alusel on võlgniku kontole tehtud 12.10.
4. a väljamakse, krediitkaardi kasutamise kohta on esitatud krediitkaardiga seotud konto aruanne. Võlgnik on kinnitanud lepingu erakorralise ülesütlemise teate kättesaamist hiljemalt 02.06.
5. a. Vastavalt TsÜS § 69 lg 1 muutub tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Kohtu hinnangul on võlausaldaja kehtivalt üles öelnud lepingu nr XXX , täidetud on ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Vastavalt sõlmitud lepingu punktile 20.1 võis laenuandja lepingu erakorraliselt üles öelda, kui laenusaaja on võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse maksega. Ülesütlemise hetkel oli võlgnevus 16 173,02 eurot ning kuumakse 2 517,40 eurot, seega oli täidetud lepingu punktis 20.1 toodud lepingu ülesütlemise eeldus. Võlausaldaja andis võlgnikule ka täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks, võlgnik võlgnevust ei likvideerinud. Võlgnik on vastuväite esitanud ka viivisearvestusele. Kohtu hinnangul puudub alus pidada viivise suurust ebamõistlikuks. Võlausaldaja ja võlgnik on viivisemääras lepingus kokkuleppinud, kohtul puudub alus seda kokkulepet ebamõistlikuks pidada. Võlausaldaja on arvestanud laekunud summad kõigepealt põhikohustuse katteks, seega on võlausaldaja tegutsenud kooskõlas VÕS § 415 lg 2 sätestatuga. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara väärtus on 162 633,19 eurot ja teadaolevate kohustuste maht on 1 496 231,60 eurot. Võlgnik tunnistab kohustusi summas 919 838,43 eurot. 3 Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku makseraskuste põhjuseks on ebaõnnestunud tegutsemine kinnisvara arendamisel ning erimeelsuste tekkimine SEB Pank AS kui laenuandja ja suurema võlausaldajaga. Võlgniku selgituste kohaselt planeeris ta tegeleda kinnisvaraarendusega. Võlgnik ostis hoonestamata kinnistud, planeeris korraldada detailplaneeringu koostamise ja kehtestamise ning seejärel ehitada elamud ja võõrandada juba hoonestatud kinnistud. Võlgniku igakuine sissetulek on 288 eurot, mille arvelt ei ole võimalik mõistliku aja jooksul SEB Pank AS kohustust täita. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur Ene Ahas on esitanud tasunõude 21,25 töötunni eest kokku summas 1 847,54 eurot. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 847,54 eurot ja tehtud kulutuste eest 145,15 eurot. Kohus jätab

§ 150

lg 2 alusel menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Karin Sonntak Kohtunik 4