Samuti ei ole pankrotimenetluses tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid.
lg 1 kohaselt on massikohustusteks pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused.
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks menetluskulud, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ning
Rahaliste vahendite algjääk SŠ (pankrotis) pankroti väljakuulutamisel moodustas 0,00 eurot. AS Nordea Finance Estonia on tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kokku 3 882 eurot. Kulud ja väljamaksed SŠ (pankrotis) pankrotimenetluses: 1) Ajutise pankrotimenetluse kulud koos tasumisele kuulunud maksudega moodustasid kokku 1 388,10 eurot ning on kinnitatud ja tasutud kohtu deposiidist vastavalt Harju Maakohtu 04.05.2011 kohtumäärusele. 2) Pankrotimenetluse kulude ja massikohustuste summa ajavahemikus 04.05.2011.a. kuni 15.01.2013.a. moodustab kokku 69,17 eurot, mis koosneb järgmistest kulutustest, mille haldur on tasunud omavahenditest: Nr. Kulu Alus Summa (eurodes) 1 Tõlked vene keelde Kirjalikud teabenõuded 50,00 2 Rahandusministeerium Riigilõivud AT-s 19,17 Kokku 69,17 Pankrotivarast tasumata kulud:
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. SŠ (pankrotis) pankrotivaras puuduvad rahalised vahendid haldurile tasu maksmiseks. Haldur on viinud läbi seni kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud ning haldur taotleb tasu määramist tunnitasu alusel kohtu deposiiti makstud raha arvelt. SŠ (pankrotis) pankrotihaldur taotleb kohtult talle tasu määramist arvestades ülesannete mahtu ja keerukust ning kulunud tööaega summas 800,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20% järgmise tööaja arvestusega: Nr. Tegevus Aeg 1 Võlgniku varade, õiguste ja kohustuste väljaselgitamine, teabenõuded 0,5h 3 2 3 4 5 6 7 8 Nõuete koondamine ja kontrollimine 0,5h Võlausaldajate üldkoosolekute läbiviimine ja protokollimine 2,0h Suhtlemine võlgniku ja võlausaldajatega 0,5h Läbirääkimiste pidamine kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks 0,5h Jaotusettepaneku koostamine 2,0h Ettepanekute koostamine kohtuvälisteks kokkulepeteks 1,0h Lõpparuande koostamine 3,0h Kokku 10,0h Tasu kokku 800,00 eurot (10,0 tundi tunnitasuga 80,00 eurot), millele lisandub käibemaks (20%) summas 160,00 eurot. Halduri tasu ja vajalikud kulud moodustavad kokku 1 029,17 eurot. Võlausaldajate 14.01.2013.a. üldkoosolek nõustus halduri tasu suurusega summas 800,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ning nõustus selle katmisega kohtudeposiiti pankrotimenetluse kulude katteks tasutud rahaliste vahendite arvelt. ANDMED PANDIESEME MÜÜGIST SAADU KOHTA JA ANDMED MÜÜMATA PANKROTIVARA KOHTA SŠ (pankrotis) pankrotimenetluses ei tunnustatud pandiõigusi, mistõttu ei olnud laekumisi pandieseme müügist. Võlgnikule kuulub 2 600,00 rubla suurune osalus Venemaal registreeritud ettevõttes OOO E (registrikood XXX ). Haldurile esitatud ja kogutud informatsiooni ja olemasolevate dokumentide põhjal puudub nimetatud varal turuväärtus. Haldur tutvustas 27.08.2012 võlausaldajate üldkoosolekule, et võib esineda kaks tagasivõitmise võimalust, kuid mille tagajärjel ei pruugi siiski halduri hinnangul pankrotivarasse rahalisi vahendeid laekuda, kuna ka võimaliku hilisema positiivse kohtulahendi täitmine võib osutuda problemaatiliseks. 01.11.2012 andis pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja AS Nordea Finance Estonia nõusoleku pankrotimenetluse lõpetamiseks ning 14.01.2013 võlausaldajate üldkoosolek nõusoleku SŠ (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks ning kohtule tulenevalt
SŠ (pankrotis) pankrotimenetluses puudub muu teadaolev vara. ANDMED JAOTISE ALUSEL VÄLJAMAKSTUD RAHA KOHTA NÕUETE RAHULDAMISJÄRKUDE KAUPA SŠ (pankrotis) pankrotimenetluses jaotiste alusel väljamakseid tehtud ei ole. IGA VÕLAUSALDAJA TUNNUSTATUD NÕUDE OSA, MILLE ULATUSES EI OLE VÕLAUSALDAJA RAHA SAANUD SŠ (pankrotis) pankrotimenetluses esitati 5 võlausaldaja poolt nõudeid kokku 214 102,57 euro ulatuses, millest tingimuslikud nõuded moodustasid kokku 51 055,66 eurot. 03.10.2011 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati
lg 1 p 2 rahuldamisjärgus nõudeid kokku 214 102,57 eurot, millest tingimuslikud nõuded moodustasid 51 055,66 eurot. 4 Peale nõuete kaitsmise koosolekut on Swedbank Liising AS oma tingimuslikku tunnustatud nõuet täpsustanud, millest tulenevalt on Swedbank Liising AS nõudeks SŠ (pankrotis) pankrotimenetluses 629,29 eurot. SŠ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, rahuldamisjärgud ning jaotised on toodud täpsemalt välja alljärgnevas tabelis: Nr. Nimi Tunnustatud Järk Jaotis % nõue EUR 1 2 3 4 5 Kokku 210 851,05 100,00 Haldur on koostanud pankrotimenetluses jaotusettepaneku ning esitanud selle 16.11.2011 kohtule kinnitamiseks. Vastuväiteid jaotusettepanekule ei esitatud. Harju Maakohtu 02.12.2011 kohtumäärusega on SŠ (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud jaotusettepanek kinnitatud. Järgmisena toob haldur ära iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud: Nr. Nimi Tunnustatud Jäänud Järk nõue EUR saamata EUR 1 2 3 4 5 Kokku 210 851,05 210 851,05
kohaselt on ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustanud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata
lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt
lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. SŠ (pankrotis) võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. ANDMED PANKROTIHALDURI TEGEVUSE KOHTA PANKROTIVARA VALITSEMISEL Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja SŠ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsustest. Vastavalt
lg 2 seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Kuna SŠ (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotitoimkonda moodustatud ei ole, on kõik olulisemad tehingud ja õigustoimingud kooskõlastatud vajadusel võlausaldajate üldkoosolekuga. 5 Pankrotihaldur on pankrotimenetluses tuvastanud lisaks alljärgnevad asjaolud: 1) SŠ´ile (pankrotis) on kuulunud korteriomand (ühisvara) asukohaga XXX, Kristiine linnaosa, Tallinn (registriosa nr. XXX). 07.10.2008.a. sõlmitud ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel on eelpool nimetatud korteriomand jäänud O Š ainuomandisse lahusvarana. O Š on omakorda vahetult peale võlgniku pankroti väljakuulutamist 24.05.2011.a. võõrandanud nimetatud korteriomandi edasi OP´le. 2) SŠ (pankrotis) on 29.12.2009.a. võõrandanud oma osa nimiväärtusega 40 000,00 Eesti krooni (100% osakapitalist) TM OÜ-s (registrikood XXX) OP´le. OP on võlgniku lähikondseks
Haldur leidis, et nimetatud tehingutega võidi kahjustada võlausaldajate huve, kuivõrd tehingute tegemise ajal oli võlgnik maksejõuetu ning võib esineda tagasivõitmise võimalus. Haldur tutvustas 27.08.2012 võlausaldajate üldkoosolekule, et võib esineda kaks tagasivõitmise võimalust, kuid mille tagajärjel ei pruugi siiski halduri hinnangul pankrotivarasse rahalisi vahendeid laekuda, kuna ka võimaliku hilisema positiivse kohtulahendi täitmine võib osutuda problemaatiliseks. Haldur on pidanud 27.08.2012 üldkoosoleku otsuse kohaselt läbirääkimisi kohtuväliste kokkulepete saavutamiseks, mis tulemusi ei ole andnud. 01.11.2012 andis pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja AS Nordea Finance Estonia nõusoleku pankrotimenetluse lõpetamiseks. 14.01.2013 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul teatas haldur, et SŠ (pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad rahalised vahendid võimalike kohtukulude katteks, mistõttu tuleks võlausaldajatel otsustada edasise menetluse finantseerimine või pankrotimenetluse lõpetamine. Üldkoosolek otsustas anda haldurile nõusoleku SŠ (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks ning esitada kohtule lõpparuanne tulenevalt
Suurimate pankrotimenetluses tehtud toimingutena võib välja tuua halduri tegevuse seoses võlgniku varade, õiguste ning kohustuste väljaselgitamisega, haldur on teavitanud teadaolevaid võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest, koostanud pankrotivara nimekirja, korraldanud võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimise ja protokollimise, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimise ja protokollimise, koostanud jaotusettepaneku ning käesoleva aruande. Haldur on menetluses kogunud kokku võlgniku nõuded, need läbi töötanud ning küsinud vajadusel juurde täiendavat informatsiooni. Haldur on kohtunud korduvalt teabe saamiseks võlgnikuga. Lisaks on haldur pidanud läbirääkimisi OP võimaliku kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks. ANDMED PANKROTIMENETLUSES ESITATUD HAGIDE LÄBIVAATAMISE KOHTA SŠ (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud ühtegi hagi ega osalenud nõude tunnustamisega seotud kohtuvaidlustes. PANKROTIHALDURI ARVAMUS VÕLGNIKU MAKSEJÕUETUSE TEKKIMISE PÕHJUSTE KOHTA Võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks tuleb halduri hinnangul lugeda SŠ (pankrotis) poolt antud käendusi OÜ E (likvideerimisel) kohustuste käendamiseks, eelkõige AS-ga Nordea Finance Estonia sõlmitud liisingulepingutest tulenevate võlgnevuste eest. AS Nordea Finance Estonia ja SŠ (pankrotis) vahel on sõlmitud käenduslepingud nr. XXX-XXX käendamaks OÜ E (likvideerimisel) liisingulepinguid. Võlgnikul on käenduslepingutest tulenev võlgnevus AS Nordea Finance Estonia ees 114 539,17 eurot, millest tingimuslik nõue 6 moodustab 38 655,51 eurot. 30.06.2009.a. on vastu võetud OÜ E (likvideerimisel) lõpetamisotsus, toimub ettevõtte likvideerimine ning 2009.a. majandusaasta aruande kohaselt moodustas ettevõtte kahjum 3 378 068,00 krooni, s.o 215 897,89 eurot ning kuivõrd OÜ E (likvideerimisel) ei ole oma kohustusi täitnud, siis võib eeldada, et OÜ E (likvideerimisel) on maksejõuetu. Arvestades võlgniku poolt antud käenduste ning muude võetud kohustuste hulka võib järeldada, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on liiga kergekäeline suhtumine kohustuste võtmisesse ja nende täitmistesse. Käendused on antud oma enda äriühingu kohustuste käendamisel. Peale äriühingu maksejõuetuks muutumist on muutunud maksejõuetuks ka kohustusi käendanud SŠ (pankrotis). Halduri hinnangul ei saa olemasolevate andmete põhjal väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega teod või rasked juhtimisvead pankrotiseaduse tähenduses. JÄRELDUSED JA TAOTLUSED KOHTULE Haldur on viinud läbi kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud ning ei kavatse esitada enam hagiavaldusi. Tulenevalt eeltoodust on haldur seisukohal, et pankrotivarast puuduvad võimalused pankrotimenetluse kulude, massikohustuste ja võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks ja SŠ (pankrotis) pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele
Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi, mis
Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohus nõustub lõpparuandes toodud pankrotihalduri hinnanguga, mille kohaselt SŠ maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu
Konkreetselt on SŠ maksejõuetuse tekkimise põhjuseks liiga kergekäeline suhtumine kohustuste võtmisse ja nende täitmisse. SŠ (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajatel tunnustatud nõuete osas jäänud raha saamata järgmiselt: AS Nordea Finance Estonia 75 883,66 eurot, AS Nordea Finance Estonia (tingimuslik nõue) 38 655,51 eurot, Danske Bank A/S Eesti filiaal 18 857,34 eurot, Swedbank AS 16 815,20 eurot, Swedbank Liising AS 26 555,34 eurot, AS SEB Liising 25 564,66 eurot, AS SEB Liising (tingimuslik nõue) 8 519,34 eurot. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks nimetatud nõuetele vastuväite esitanud. Seega on käesolev kohtumäärus kooskõlas
§-ga 168 nimetatud nõuete osas täitedokumendiks.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära 7 kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. SŠ (pankrotis) pankrotivaras puuduvad rahalised vahendid haldurile tasu maksmiseks. Haldur on viinud läbi kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud ning taotleb tasu määramist tunnitasu alusel kohtu deposiiti makstud raha arvelt. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 800 eurot, millele lisandub käibemaks 160 eurot. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, pankrotihalduri aruandega ja võlausaldajate 27.08.2012 ja 14.01.2013 toimunud üldkoosoleku protokollidega, leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu määramise kohta 10 töötunni eest tunnitasuga 80 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Arvestades eeltoodut tuleb määrata halduri tasuks 800 eurot, millele lisandub käibemaks 160 eurot, kokku 960 eurot.
lg 1 kohaselt lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
lg 3 alusel kontrollib kohus jaotusettepaneku ja lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetluses tehtud kulutused kokku 69,17 eurot (tõlked vene keelde 50 eurot, riigilõivud AT-s 19,17 eurot) on põhjendatud ja vajalikud. Võlausaldajate üldkoosolek on 14.01.2013 kinnitanud halduri poolt tehtud kulutused summas 69,17 eurot. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus pankrotimenetluses tehtud kulud 69,17 eurot.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on võlausaldaja AS Nordea Finance Estonia 14.03.2011 tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 ajutise halduri tasu katteks 2 876 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskus on 07.02.2013 e-meili teel kohtule kinnitanud, et tagatise kontol on jäägis 2 876 eurot. 04.05.2011 määrusega on kohus määranud pankrotihaldur Indrek Lepsoole ajutise halduri tasu 960 eurot. Kohus on seisukohal, et 14.03.2011 võlausaldaja AS Nordea Finance Estonia poolt kohtu deposiiti ajutise halduri kulude katteks tasutud summast 2 876 eurot tuleb hüvitada ajutise halduri tasu 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot, kokku 1 152 eurot ja kanda see OÜ INC Partner arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. Kohtu deposiiti tasutud raha ülejääk 1 724 eurot tuleb tagastada AS Nordea Finance Estonia arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on võlausaldaja AS Nordea Finance Estonia 02.05.2011 tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 17001577198 pankrotimenetluse kulude katteks 1 012,10 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskus on 07.02.2013 emeili teel kohtule kinnitanud, et tagatise kontol on jäägis 1 012,10 eurot. Kohus on seisukohal, et pankrotimenetluse kuludest 1 029,17 eurot tuleb hüvitada võlausaldaja poolt 02.05.2011 antud tagatise arvelt.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Indrek Lepsoo SŠ (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.