lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. 3. Jätta AS IE viivise nõudega seotud menetluskulud, milleks on riigilõiv 11,7 €, AS IE kanda ning muud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Menetluse käik Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 03.08.2013, millele kostja esitas vastuväite ning vaidlus läks üle hagimenetlusse. Hageja palus välja mõista kostjalt korteriomandi valitsemisega võlgnetavate kulude ja kommunaalteenuste katteks 337,08 eurot ning viivise hagi esitamise aja seisuga 25.10.2012 17,66 € ning edaspidi viivise alates 26.10.2012
lauses sätestatud määras. Menetluskulud 100 eurot palus jätta kostja kanda koos sellele väljamõistetavate viivistega
lauses. Hageja loobus põhinõudest kohtule esitatud 25.02.2013 avaldusega, kuna kostja tasus põhivõla, kuid palus jätta menetluskulud ja viivised kostja kanda. Põhivõla nõudest on kohus hagist osalise loobumise vastu võtnud määrusega 11.03.2013 ja lõpetanud põhivõla nõudes asjas menetluse. Hageja nõue Hageja esitas kohtule hagi, milles palus välja mõista kostjalt käsunduslepingu alusel osutatud teenuste eest kokku 337,08 eurot, viivise 25.10.2012 seisuga 17,66 € ja edaspidi viivise alates 26.10.2012
lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni ning jätta menetluskulud 100 eurot koos sellelt väljamõistetavate viivistega
lauses sätesetutud määras nende tasumiseni. Kostja arvamus. Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et võlg polnud 2012 detsembris enam nii suur ning hageja ei sõlminud kostjaga kompromissi. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Otsuse on kohus teinud TsMS § 444 lg 2 järgi. Kohus kuulas omal algatusel kostja ära 25.02.13. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on osundatud valitsejana käsundi korras kostjale korteriomandi nr XXX (kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna eelmainitud registriossa, tõendi registriosa väljavõte) hooldamise ja teenuste osutamise teenust. Seega on kostjal kohustus hüvitada hagejale osutatud teenuste ja kulude eest ja tasuda tasu kooskõlas
, § 628 lg 1, 2.
lg 1 järgi tuleb lepingut vastavalt kokkulepitule.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitamata jätmine, osaline täitmata jätmine ning täitmisega viivitamine.
lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 ning § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult viivist seaduses sätestatud määras, milleks on
Viivist saab nõuda kuni kohustuse rikkumise lõpetamiseni, antud juhul põhivõla tasumiseni. Vaidlus puudus poolte vahel selles, et kostja oli hageja ees võlgnevuses hagi esitamise ajal ning menetluse käigus tasus kostja hageja põhivõla ära. Seega ei olnud kostja täitnud oma kohustust tasuda hagejale osutatud teenuste eest kohaselt ehk tähtaegselt, ehk oli viivituses. Asjaolu, et hageja ei soovinud sõlmida kompromissi kostjaga, ei ole siiski viivise väljamõistmata jätmise aluseks, kuna kohutuse rikkumine on kostja poolt aset leidnud ja seda kinnitab ka asjaolu, et kohtumenetluse käigus tasus võla. Seda kinnitavad ka kostja esitatud maksedokumendid 04.01.2013, 03.01.2013, 04.02.2013. Ehkki kostja väitis, et võlg oli tegelikult 249,87 €, mille kohta esitas kostja hageja arve 20.12.2013 (lk 109), ei nähtu sellest, milline oli aga kostja võlg 25.10.2012 ehk varem kui hagi kostja vastu esitati. Kostja ei ole aga esitanud viivise perioodile ega selle suurusele seisuga 25.10.2012 sisulisi vastuväiteid, samuti ei ole ta väitnud, et see oleks tasutud. Seega oli kostja 25.10.2012 seisuga (hagi esitamise aeg) põhivõla nõude tasumisega viivituses ehk rikkus
tähenduses kohustust ning hageja viivisenõue on tõendatud ja põhjendatud ja kuulub 25.10.2012 seisuga 17,66 € rahuldamisele
lause, § 101 lg 1 p 6 järgi. Kostja ei ole viivise vähendamise taotlust kohtule esitanud (kohtu selgitud ärakuulamise protokollis). Eeltoodu alusel tuleb märgitud 17,66 € kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja palus välja mõista viivise alates 26.10.2012
lg 1 II lause alusel põhivõla tasumiseni, küll aga pole hageja täpsustanud, millal tasus kostja põhivõla ära ehk rikkumine lõppes. Hageja peab ise asjaolud esile tooma ka lihtmenetluses menetlevas asjas, sest kohus ei tuleta tõenditest (sh kostja esitatud tõenditest) asjaolusid, millele hageja võiks tugineda. Kohus on võimaldanud hagejale saadetud 06.03.2013 e-kirjaga viivisenõude asjaolude täpsustamist, kuid hageja ei ole seda teinud kohtu määratud asjaks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole oma edasist viivisenõuet TsMS § 367 ja §
lause järgi põhjendanud ning märgitud nõue jääb selle põhjendamatuse tõttu jätta rahuldamata. Menetluskulud, asja hind TsMS § 163 lg 1 alusel võib kohus menetluskulud hagi rahuldamise korral jätta poolte endi kanda. 08.02.2013 kohtule esitatud avalduses soovis kostja maksta võla ära osamaksetega. Kostja oli võla ositi tasumise soovidest andnud hagejale teada juba jaanuaris 2012, kui võlg hakkas 2
lauses sätestatud määras põhivõlalt vastavalt 26,97€ (viivis
lauses sätestatud määr aastas põhivõlalt). Sellest kuulus rahuldamisele vaid 17,66 € ehk 39,5%. Kohus leiab, et kuna viivisenõue on osaliselt põhjendatud ning pooled ei ole nõutava viivise osas kompromissi suutnud sõlmida, siis jäävad viivisenõudega seotud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Viivisenõue ise moodustas hageja kogunõudest 11,7 % (põhivõlg 337,08 €, viivis 17,66 €+ edaspidine viivis
Hageja tasus kogunõude pealt lõivu 100 € ning muid menetluskulude taotlusi ei esitanud, seega moodustab viivisega seotud riigilõiv 11,7 €. Arvestades ülaltoodut ja juhindudes TsMS § 163 lg 1 ja § 405 lg 1 p 3 (lihtmenetluse otsuses määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse) jääb viivisenõudega seotud riigilõiv 11,7 € hageja enda kanda ning kõik muud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Eeltoodu alusel ei kuulu ka menetluskuludelt viivis kostjalt väljamõistmisele. Pooltel ei ole õigust taotleda hilisemalt pärast lahendi jõustumist menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. Põhinõudega seotud menetluskulud on lahendatud määruses 11.03.2013, millega kohus lõpetas osaliselt menetluse. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, mille kohaselt on käesoleva tsiviilasja kui viivisenõude hind 44,63 eurot. (digitaalne allkiri) Mai Grauberg Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.