← Eesti

3-13-646/39

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-646 Otsuse kuupäev

  1. mai 2013 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi OÜ Medkoe kaebus Eesti Maaülikooli
  2. veebruari 2013 korralduse nr 1-9.HD/1 punktide 5-7 ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni
  3. märtsi 2013 otsuse nr 24-13/138660 tühistamiseks. Kaebuse esitaja Medkoe OÜ Vastustaja Eesti Maaülikool Kolmas isik I AS Retent Kolmas isik II Wesemann International GmbH Kolmas isik III Projektimööbel OÜ Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord
  4. Jätta rahuldamata Medkoe OÜ taotlus Wesemann International GmbH ja Projektimööbel OÜ ühispakkumuse väljanõudmiseks Eesti Maaülikoolilt.
  5. Jätta Medkoe OÜ kaebus rahuldamata.
  6. Tühistada Tartu Halduskohtu
  7. märtsi 2013 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud alates
  8. maist
  10. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  11. mai
  12. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
  13. Eesti Maaülikool (EMÜ) korraldas avatud menetlusena riigihanke EMÜ taastuvate loodusvarade teaduskeskuse laborite sisustuse soetamiseks. Hange kuulutati välja
  14. novembri 2012 hanketeatega. Hanke I osas „Tõmbekapid“ esitasid oma pakkumused OÜ Medkoe, AS Retent ning ühispakkujatena Wesemann International GmbH ning Projektimööbel OÜ. OÜ Medkoe pakkumuse maksumus oli 264 240,17 eurot, Wesemann International GmbH ning 1 Projektimööbel OÜ maksumus 263 204,87 eurot ning AS Retent pakkumuse maksumus 134 971,80 eurot. EMÜ haldusdirektori
  15. veebruari 2013 korralduse nr 1-9.HD/14 punkti 5 kohaselt tunnistas hankija hankedokumentides (edaspidi ka HD) hanke I osale nõutud tingimustele vastavaks AS Retent pakkumuse, punkt 6 kohaselt hankija tunnistas hankedokumentidele hanke I osas nõutud tingimustele vastavaks Wesemann International GmbH ning Projektimööbel OÜ pakkumuse ning punkt 7 kohaselt tunnistas hankija hanke I osas edukaks AS Retent pakkumuse. Vastavaks on tunnistatud ka kaebuse esitaja pakkumus.
  16. OÜ Medkoe esitas
  17. veebruaril 2013 vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles palus tühistada vaidlustatava otsuse punktid 5, 6 ning
  19. märtsil 2013 jättis vaidlustuskomisjon kaebaja vaidlustuse rahuldamata.
  20. OÜ Medkoe esitas
  21. märtsil 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb EMÜ haldusdirektori
  22. veebruari 2013 korralduse nr 1-9.HD/14 punktide 5, 6 ja 7 tühistamist ja riigihangete vaidlustuskomisjoni
  23. veebruari 2013 otsuse nr 25-13/138660 tühistamist.
  25. märtsi 2013 määrusega võttis Tartu Halduskohus OÜ Medkoe kaebuse menetlusse ja kaasas Retent AS, Wesemann International GmbH ja Projektimööbel OÜ menetlusse kolmandate isikutena Sama määrusega rahuldas kohus Medkoe OÜ esialgse õiguskaitse taotluse, peatades Eesti Maaülikooli
  26. veebruari 2013 korralduse nr 1-9.HD/1 punktide 5-7 täitmise ning keelates Eesti Maaülikoolil hankelepingu sõlmimine käesolevas asjas kohtuotsuse tegemiseni halduskohtus. Kaebuse põhjendused
  27. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on õigusvastaselt tunnistanud Wesemann International GmbH ning Projektimööbel OÜ ühispakkumuse hanke tingimustele vastavaks. Wesemann International GmbH ning Projektimööbel OÜ ühispakkumus ei vasta hankedokumentidele. Hankedokumentide lisa 2 „Hangitavate esemete tehniline kirjeldus“ osa I „Tõmbekapid“ (edaspidi ka eritingimused) kohaselt tuleb hangitavate tõmbekappide puhul võtta arvesse A & H Aasoja Sisearhitektibüroo AS koostatud projektidokumentatsioonis nr 1005 peatükis 11 toodud tingimusi (edaspidi ka üldtingimused). Neist tuleneb üheselt, et pakutavate tõmbekappide sügavus peab olema 900 mm. Wesemann International GmbH ning Projektimööbel OÜ ühispakkumuse kohaselt pakutakse tõmbekappe sügavusega 890 mm. Wesemann International GmbH ning Projektimööbel OÜ on pakkunud tõmbekappe koos kiire VAV klapiga. Kaebaja märgib, et selline klapiga toote pakkumine ei olnud lubatud vastavalt hankedokumentidele ning hankija täpsustavatele selgitustele. Hankedokumentide lisa 2 „Hangitavate esemete tehniline kirjeldus“ osa I „Tõmbekapid“ punkti 1 „Üldised nõuded“ kohaselt ei pea tõmbekappe varustama VAV klappidega, kuna need on hankija hoone ventilatsiooni töövõtuga juba paigaldatud. Kaebaja pöördus
  28. detsembril 2012 hankija poole küsimusega „Kas tellija aktsepteerib tõmbekapi pakkumist koos tootja kiire VAV klapiga, mis siis juhiks juba ruumis olevaid klappe?“. Hankija vastuse kohaselt ei muuda hankija riigihanke 138660 hankedokumentides ja selle lisades sätestatud tingimusi. Kaebaja hinnangul on ainuke mõistlik põhjus sellise vastuse andmiseks see, et hankija pidas pakkuja küsimust hankedokumentide muutmisettepanekuks. HD muutmine seisnes selles, et hankija oleks lubanud tõmbekapi pakkumist koos kiire VAV klapiga. Hankija mõistis, et sellise lahenduse lubamine oleks tähendanud HD muutmist ning seetõttu hankija keeldus muutmisest. Hankija on kaevatava korralduse punktis 5 tunnistanud AS Retent pakkumuse hanke I osas vastavaks ning otsuse punktis 7 tunnistanud AS Retent pakkumuse hanke I osas edukaks. Kaebaja on seisukohal, et AS Retent pakkumuse vastavaks ning edukaks tunnistamine on 2 põhjendamatu, kuna AS Retent pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, millisega ei ole võimalik hanget täita. AS Retent pakkumus erineb konkurentide pakkumusest ligikaudu kahekordselt. Vastustaja on leidnud, et Eesti tootjana on AS-il Retent väiksemad tööjõu- ja transpordikulud võrreldes teiste pakkujatega, kes pakuvad Saksa tõmbekappe. AS Retent varasemaid sarnaste esemete tootmise ja müügikogemusi arvestades ei ole põhjust arvata, et AS Retent ei suudaks hinnata hankelepingu mahtu objektiivselt. Kaebaja hinnangul ei ole hankija siinjuures arvesse võtnud asjaolu, et AS Retent pakub tõmbekappi, mida tuleb alles tootma hakata ning mis teadaolevalt ei ole standardne ning mille vastavust standarditele tuleb hakata kontrollima alles pärast kapi prototüübi valmimist. Sellise arendustööga kaasnev raha- ja ajakulu on märkimisväärne. Antud hanke täitmise minimaalsed kulud võiksid kaebaja hinnangul kokku olla ligikaudu 210 000 eurot. Tõmbekappide tarnimisega kaasnevad tarnijale suured lisakulud, mida hankija on selgelt ka hankedokumentides väljendanud. Kasutusele tuleb kogu maja hõlmav BacNet lahendus, mille rahaline maht on ligikaudu 20 000 eurot. Kaebaja on seisukohal, et hankija oleks pidanud AS Retent hankemenetlusest kõrvaldama, kuna tegemist oli ebamõistlikult madala maksumusega pakkumusega, mille eest ei ole kaebaja hinnangul võimalik hankelepingut täita. Kaebaja märgib, et hankija ei oleks saanud tunnistada vastavaks ega edukaks ka Wesemann International GmbH ning Projektimööbel OÜ ühispakkumust, mis tegelikkuses ei vastanud hankedokumentidele. Kuna kaebuse esitaja pakkumus tunnistati vastavaks ning tema pakkumus oli AS Retent pakkumusega ning Wesemann International GmbH ning Projektimööbel OÜ ühispakkumusega võrreldes kolmandal kohal, oleks hankija õiguspäraste otsuste tegemisel pidanud edukaks tunnistama hoopiski vaidlustaja pakkumuse.
  29. Kaebaja esitas
  30. aprillil 2013 omapoolsed seisukohad vastustaja ja AS Retent seisukohtadele. Kaebaja ei nõustu hankija seisukohaga, et kuigi antud juhul ei olnud tõmbekappide sügavusmõõtu hankedokumentide lisas nr 2 „Hangitavate esemete tehniline kirjeldus“ (eritingimused) antud, ei pidanud ka järgima projektdokumentatsioonis nr 1005 (üldtingimused) toodud mõõte. Kaebaja on seisukohal, et projektdokumentatsioon on hankedokumentide lisaks ning täiendab Lisa nr 2, moodustades osa hankelepingu eseme tehnilisest kirjeldusest. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et tõmbekapi sügavusmõõt on väheoluline mõõt. Tegemist on hinnavormis väljatoodud kolmest mõõdust ühe mõõduga, mille rõhutamist hankija vajalikuks pidas. Kaebaja on seisukohal, et kuna hankija märkis hinnapakkumise vormis tõmbekapi mõõdud ning sügavusmõõduks täpselt 900 mm, siis soovis hankija tellida tõmbekappi sügavusmõõduga 900 mm. Vastasel juhul oleks sellise tingimuse lisamine hinnapakkumisvormi olnud eksitav ning eesmärgipäratu tegevus. Kaebaja ei nõustu hankija väitega, et kuna projektdokumentatsioonis on toodud WALDNER Holding GmbH & Co tõmbekapid, milliseid pakub ka kaebuse esitaja, siis ei saanudki keegi teine peale kaebaja projektdokumentatsioonis toodud mõõtudega tõmbekappe tarnida. Kaebaja hinnangul on igal huvitatud isikul võimalus toota 900 mm sügavusega tõmbekappe. Ka Projektimööbel OÜ ja Wesemann International GmbH pakkusid väidetavalt 900 mm sügavusega tõmbekappe, mis tõendab, et sellise sügavusmõõduga kappe pakkusid tegelikkuses ka teised huvitatud isikud ning see ei anna kaebuse esitajale mingit põhjendamatut eelist. 3 Hankija seisukoht, et tõmbekappe võis pakkuda koos VAV-klapiga, ei ole loogilises vastavuses hankedokumentide lisaga nr 2 ega hankija poolt hankemenetluses antud selgitustega. Kaebaja on seisukohal, et hankija on hankemenetluse kestel raskest hooletusest või tahtlikult viinud OÜ Medkoe esindaja oma vastusega hanke eseme tehnilisete tingimuste osas eksitusse. Pakkuja eksitamine hakemenetluses on vastuolus hankemenetluse korraldamise põhimõtetega, eelkõige RHS § 3 p 2, mille kohaselt peab hankija tagama hankemenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Olukorras, kus hankija annab pakkujatele ebaselgeid juhiseid, mis kokkuvõttes loovad pakkujates ebaõige arusaama pakutavate toodete tehnilistest tingimustest, ei ole hankemenetlust läbi viidud läbipaistvalt. Kaebaja märgib, et kui hankija oleks andnud kaebuse esitajale selgelt mõista, et tal on võimalik pakkuda toodet ka koos VAV klapiga, oleks see säästnud kaebuse esitajat olulistest kulutustest, mis seonduvad pakutavat tõmbekapi hankija ruumidesse juba paigutatud VAV klapiga ühildamise täiendavates töödes. Hankija eksitavate juhiste järgimine tõi Medkoe OÜ-le kaasa pakkumuse kõrgema hinna, mille tulemusena kaotas kaebaja oma konkurentsieeliste teiste pakkujate ees. RHS § 3 p 4 kohaselt on konkurentsi piiraval viisil hankemenetluse läbiviimine vastuolus riigihangete aluspõhimõtetega. Kaebaja hinnangul on hankija poolt selgituste andmise korra rikkumine niivõrd oluline hankemenetluse reeglite rikkumine, mis RHS § 108 lg 1 p 3 kohaselt peaks kaasa tooma hankemenetluse kehtetuks tunnistamise. Kaebaja hinnangul tuleb kohtul, sisustades hankija antud selgituste valguses VAV-klapi olemasolu nõuet, lähtuda tõlgendusest, mis on suuremas osas kooskõlas RHS sätete ja eesmärkidega ning omistada vähem kaalu variandile, mis on olulisemas osas vastuolus RHS sätete ja eesmärkidega. Seega tuleb lähtuda tõlgendusest, et hankija tegelikult ka mõtles oma vastustes seda, mis neis kajastatud oli ning mida neist üheselt järeldada võis. See omakorda viib antud juhul järeldusele, et pakutavatel tõmbekappidel ei tohtinud VAV-klappi olla. Hankija seisukoht, et hankijal on alati õigus aktsepteerida ka ebamõistlikult madala maksumusega pakkumusi, on vastuolus RHS § 3 p
  31. Seetõttu ei ole kaebus AS Retent pakkumuse maksumust puudutavas osas perspektiivitu. Vastustaja vastuväited
  32. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja hinnangul on käesolev olukord, kus vaidlus käib sisuliselt hankedokumentide üle pärast pakkumuste esitamise tähtaega, absurdne, arvestades riigihangete seaduse § 121 teist lauset. Kaebaja on riigihanke nr 138660 tehnilise kirjelduse tingimusi meelevaldselt ja enda huvidest lähtuvalt tõlgendanud. Vastustaja ei nõustu kaebaja tõlgendusega, mille kohaselt tuleb tõmbekappidele esitatavaid tehnilisi tingimusi hinnata tehnoloogiaprojektis toodud tingimuste alusel, arvestades mõningate Lisas nr 2 („Hangitavate esemete tehniline kirjeldus“ I osa – Tõmbekapid) sätestanud erinevustega. Vastustaja selgitab, et riigihange nr 138660 on jaotatud kaheksaks osaks ning riigihanke osade II - VIII tehnilised tingimused on sätestatud tehnoloogiaprojektis. Vastustaja märgib, et riigihanke nr 138660 hankedokumentide lisa nr 2 on üles ehitatud selliselt, et pakkujatel ei saanud tekkida arusaama, mille kohaselt kehtivad tõmbekappidele esitatavate nõuetena mh tehnoloogiaprojektis nimetatud nõuded. Hankedokumentide Lisa nr 2 muudab kõiki tehnoloogiaprojekti ptk 11 sisalduvaid alapeatükke ning ükski alapeatükk ei ole jäänud kehtima. Riigihanke osale nr I pakkumuse esitanud teised pakkujad on üheselt mõistnud, millistele nõuetele vastavad tõmbekapid on riigihanke nr 138660 esemeks ning on vastavalt sellele ka 4 oma pakkumused esitanud. Seega tuleb OÜ Medkoe kaebuses esitatud tõlgendust riigihanke I osale esitatavate tehniliste tingimuste osas hinnata läbi asjaolu, et kaebuses esitatud tõlgenduse korral oleks tegemist OÜ-le Medkoe soodsamate tingimustega. Vastustaja on seisukohal, et riigihanke nr 138660 osale I esitatud pakkumusi tuleb hinnata hankedokumentide Lisas nr 2 sätestatud tingimuste alusel, arvestades muuhulgas asjaoluga, et pakkujatel ei ole keelatud pakkuda parematele tingimustele vastavaid tõmbekappe. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt tuleb hankedokumentide lisa nr 2 „Hangitavate esemete tehniline kirjeldus“ osa I „Tõmbekapid“ hangitavate tõmbekappide puhul võtta arvesse A & H Aasoja Sisearhitektibüroo AS koostatud projektidokumentatsioonis nr 1005 pealkirjaga peatükis 11 toodud tingimusi. Hankija on oma
  33. detsembri 2012 vastuses pakkuja küsimusele kinnitanud, et pakkujad peavad lähtuma riigihanke I osa pakkumuse esitamisel hankedokumentide Lisast nr
  34. Projekteerija on alapeatükis nr 11.
  35. “Tõmbekappide peamised mõõdud“ sätestanud tõmbekapile vaid sisesügavuse piirmõõdu, mis peaks olema (suurem või võrdne) ≥ 675 mm, mitte aga tõmbekapi välissügavusmõõtu (900 mm). Kaebuses väidetud „oluline“ sügavusmõõt on toodud illustreerival materjalil (pildid/joonised WALDNER Holding GmbH & Co toodangu kataloogist), kuid tegemist ei ole olulise kriteeriumiga tõmbekappide hindamisel, kuigi kaebaja seda väidab. Vastasel juhul ei oleks võimalik hankemenetluses osaleda ühelgi teisel pakkujal, kuna näidispiltidel / -joonistel olevate tõmbekappide edasimüüjaks Eestis on OÜ Medkoe. Seega on vaidlus tõmbekappide välise sügavusmõõdu osas asjakohatu. Vastustaja hinnangul peab hankedokumentide Lisas 2 sätestatud märkust, mille kohaselt ei ole tõmbekappidele antud mõõtmed lõplikud, arvestades olema mõistlikule isikule arusaadav, et tõmbekappide tegelikud mõõtmed võivad erineda. Vastustaja märgib, et on hankemenetluse käigus pakkuja esitatud küsimusele nr 7 vastates korranud hankedokumentides sätestatud tõmbekappide peamisi mõõtmeid, viitamata sealjuures sügavusmõõtudele. Ebaõiged ja põhjendamatud on kaebaja väited justkui oleks vastustaja asunud hankedokumentide tingimusi mingil viisil muutma või hilisemate selgitustega täpsustama. Vastustaja märgib, et juhul kui Medkoe OÜ-le jäid hanke tingimused mõistetamatuks või ebaselgeks, oleks pakkuja pidanud vaidlustama hankedokumendid selleks seaduses sätestatud tähtaja jooksul, mida ükski pakkuja teinud ei ole. Vastustaja on seisukohal, et tõmbekappide väline sügavusmõõt, mis ei olnud hankija jaoks riigihanke nr 138660 I osa oluliste parameetrite kujundamisel oluline, ei saa olla aluseks ühispakkujate pakkumuse mittevastavaks tunnistamisel. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega nagu oleks VAV klappidega varustatud tõmbekappide pakkumine keelatud. Vastustaja märgib, et hankedokumentide Lisas nr 2 sätestatud tingimuse, mille kohaselt ei pea tõmbekappe varustama VAV klapiga, sätestas hankija hankemenetlusele eelnenud turu-uuringu käigus kogutud informatsiooni alusel ja seda eelkõige arvestades OÜ Medkoe esindajate varasemalt väljendatud seisukohti, et nende poolt vahendatavaid tõmbekappe ei ole võimalik ilma VAV klappideta tarnida. Hankija hinnangul oli nimetatud tingimuse sellises sõnastuses sätestamine vajalik tagamaks vähemalt Eestis olemasoleva konkurentsi efektiivne kasutamine, st et pakkumuse saaksid esitada ka need võimalikud pakkujad kelle väitel ei ole võimalik tarnida tõmbekappe ilma VAV klappideta. Vastustaja selgitab tulenevalt hankedokumentide Lisa nr 2 viimasest leheküljelest, et hankija eeldab olenemata VAV klapi olemasolust tõmbekappide ühendamist olemasolevate VAV klappidega. Hankedokumentides sätestatud tingimuste kohaselt jättis hankija pakkujale võimaluse otsustada millises komplektsuse pakkuja tõmbekappe pakub. 5 Kaebuses sisalduv viide VAV klappide aktsepteerimisest ühel juhul ja teisel juhul mitteaktsepteerimine on vastustajale arusaamatu. Hankija ei ole rakendanud pakkumuste hindamisel osas, mis puudutab VAV klappe diskretsiooni, vaid on lähtunud hankedokumentides sätestatud kriteeriumitest. Vastustaja on seisukohal, et riigihanke nr 138660 I osale esitatud pakkumuste hindamisel ei ole koheldud pakkujaid ebavõrdselt, hankija on hinnanud esitatud pakkumusi lähtuvalt hankedokumentides sätestatud kriteeriumitest ning hankija vastustele ja pakkuja esitatud küsimustele sellise kaalu omistamine nagu seda püüab OÜ Medkoe oma kaebusega ei ole põhjendatud, seab pakkujad ebavõrdsesse olukorda ning oleks vastuolus riigihangete seaduses hankedokumentidele sätestatud nõuetega. Kaebaja väited seoses AS Retent esitatud pakkumuse riigihanke I osale maksumusega on otsitud ja sisutühjad. Vastustaja hinnangul on kaebuses esitatud väited seoses Retent OÜ-d eesootavast arendus- jms tööst eksitavad ja kantud eesmärgist moonutada asjaolusid AS Retent kahjuks. AS Retent on eelneva kogemusega tõmbekappide tootja ning väited kallist arendustööst on põhjendamatud ja otsitud. AS Retent riigihanke nr 138660 I osale esitatud pakkumuse hindamisel on hankija esitanud pakkujale küsimuse pakkumuse maksumuse olulise erinevuse kohta võrreldes teiste riigihanke I osale esitatud pakkumuste maksumustega. Pakkuja AS Retent on selgitanud olulist erinevust pakkumuste maksumuste vahel asjaoluga, et erinevalt teistest pakkujatest on AS-i Retent näol tegemist Eesti tootjaga, kellel ei ole kulutusi rahvusvahelisele transpordile, omatoodangule puudub vahendaja juurdehindlus ning lisaks mõjutab hinda ka tööjõule kulutatav ressurss võrreldes teiste tõmbekappide tootjatega. Vastustaja hinnangul on AS Retent esitatud põhjendus piisav, eelkõige tuleb silmas pidada olulist asjaolu, et Lääne-Euroopas on tööjõu kulu oluliselt suurem, kui kohalikul tootjal. Sellise olulisuse erinevusega peab iga mõistlik isik arvestama, võttes aluseks kasvõi jaemüügi korras müüdavate sarnaste toodete olulise hinnavahe, kui on tegemist sellise tootjamaa vahekorraga nagu Eesti / Saksamaa. Vastustaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi
  36. detsembri 2006 otsusele nr 3-3-1-65-06, millest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et hankija ei ole hankemenetluses rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi. Vastustaja hinnangul on selgelt tõendatud, et AS Retent ja OÜ Medkoe puhul ei ole tegemist võrreldavate pakkujatega, arvestades tootja ja edasimüüja põhimõttelist erinevust ning pakutavate toodete asukohamaa erinevate turusituatsioonidega. Vastustaja on seisukohal, et AS Retent pakkumuse maksumuse hindamisel on EMÜ lähtunud õigetest asjaoludest, milliste arvestamist sai hankijalt mõistlikult eeldada ning kaebuses esitatud viited turuhindadele ja mahukale arendustöödele on otsitud ja ei põhine õigetel alustel. Vastustaja hinnangul on kaebaja oma kaebuse sisustamisel seadnud eesmärgiks ebaõigete väidete ja pooltõdede esitamise tulemusel saavutada olukord, kus hankemenetlus viibib sellisel määral, et EMÜ-l ei ole võimalik enam eduka pakkumuse teinud pakkujaga hankelepingut sõlmida. Kaebaja on teadlik asjaolust, et riigihanke nr 138660 hankelepinguid finantseeritakse olulises osas Euroopa Liidu struktuuritoetuse abil (Meede 3.2.2 Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamine), mille projekti tähtaeg lõpeb ülikooli jaoks oktoobris 2013, seega EMÜ-le seatud tähtajad projekti täitmiseks lõppevad peagi. Kolmanda isiku seisukoht
  37. AS Retent märgib, et aktsiaseltsi tarnitavate tõmbekappide hind ei ole põhjendamatult madal. Kolmas isik on oma pakutava toote täpselt kalkuleerinud ja arvestanud ka muid kaasnevaid kulusid, kinnitades, et on võimelised hankelepingut nõuetekohaselt teostama. Kulutused on 6 seotud Hankija tõmbekappide tootmise jooniste kohandamisega täpselt etteantud mõõdulisteks ja komplektseteks. Kolmas isik kinnitab, et saab pakkuda tõmbekappe vastavalt Hankija dokumentatsioonis kirjeldatud spetsifikatsioonile. Retent AS pakutud, hankija nõuetele vastavad TROX GmbH, automaatika komponendid tagavad väljundi kogu maja hõlmavale BacNet süsteemile. Samas märgib kolmas isik, et selle süsteemi ehitus ei kuulu vaidlusalusesse hankesse. Kohtu seisukoht
  38. Kaebuse kohaselt on riigihanke nr 138660 I osale esitatud pakkumuste hindamisel vastustaja õigusvastaselt tunnistanud AS Retent pakkumuse ning Wesemann International GmbH ja Projektimööbel OÜ ühispakkumuse vastavaks hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele. Vastavalt kaebaja seisukohale on õigusvastane ka AS Retent pakkumuse edukaks tunnistamine. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja ning vastustaja ja kolmandad isikud erineval seisukohal selles, kas Wesemann International GmbH ja Projektimööbel OÜ ühispakkumus vastab hanketingimustele pakutavate tõmbekappide sügavusmõõdu ning VAV-klappide osas. Samuti on asjas vaidlus selles, kas vastustaja oleks pidanud AS Retent pakkumuse, kui põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse, tagasi lükkama.
  39. Kaebaja väitel tunnistas vastustaja Wesemann International GmbH ja Projektimööbel OÜ ühispakkumuse ebaõigesti hanketingimustele vastavaks, sest pakutavate tõmbekappide sügavusmõõt on 890 mm, nõutud 900 mm asemel. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.
  40. EMÜ taastuvate loodusvarade teaduskeskuse laborite sisustuse esimese etapi hankedokumentide Lisa nr 2 (I kd, tl 19-20), hangitavate esemete tehniline kirjeldus, kohaselt muudavad lisas kirjeldatud tingimused A & H Aasoja Sisearhitektuuribüroo AS koostatud TÖÖ nr 1005 (tehnoloogiaprojekt) (I kd, tl 21-33)
  41. peatükis sätestatud tingimusi. Lisa nr 2 p-s 6 ei ole tõmbekappide peamiste mõõtudena kirjeldatud tõmbekappide sügavusmõõtu. Seetõttu ei ole Lisaga nr 2 selles osas tehnoloogiaprojekti muudetud ning tehnoloogiaprojekti vastavad tingimused kuuluvad hangitavate toodete tehnilisse kirjeldusse. Seetõttu ei nõustu kohus vastustaja seisukohaga, et tehnoloogiaprojekti tingimustega ei tulnud hanke esimese osa pakkumuse esitamisel ega pakkumuste vastavuse hindamisel arvestada. Kohtu hinnangut ei muuda ka asjaolu, et vastustaja on oma
  42. detsembri 2012 vastuses pakkuja küsimusele kinnitanud, et pakkujad peavad lähtuma riigihanke I osa pakkumuse esitamisel hankedokumentide lisast nr
  43. Hankedokumentide lisa nr 2 ei välista tehnoloogiaprojekti tingimuste kehtivust selles osas, milles lisa nr 2 hangitavaid esemeid ei kirjelda. Eeltoodust ei saa aga järeldada, et tehnoloogiaprojekti lisa (I kd, tl 33(pöördel)-51) joonised ja mõõdud on hankedokumentide lisas nr 2 kirjeldamata osas hangitavate tõmbekappide tehnilise kirjeldusena hankijale ja pakkujatele siduvad toote tehnilise kirjelduse tähenduses. Sellist tähendust ei saa tehnoloogiaprojekti lisale omistada, sest selles on esitatud joonised ja mõõdud ühe konkreetse tootja toodete kohta. Sellisena on tegemist näitlikustava materjaliga. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus hankemenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega ning tooks kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise.
  44. Tehnilise kirjeldusena on käsitatav tehnoloogiaprojekti sisuline osa, s.o mööbli ja sisustuse tehniline kirjeldus. Selle punktis 11.
  45. on kirjeldatud tõmbekappide peamise mõõte. Nende hulgas ei sätestata tõmbekappide sügavusmõõtu, vaid üksnes nõuded tõmbekappide sisesügavusele, mis ei tohi olla väiksem kui 675 mm (I kd, tl 29). 7 Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et pakkumuste hanketingimustele vastavuse kontrollimisel ei tulnud vastustajal selgitada, millise sügavusega tõmbekappe pakutakse ning puudus alus Wesemann International GmbH ja Projektimööbel OÜ ühispakkumuse mittevastavaks tunnistamiseks väitel, et pakutavate tõmbekappide sügavusmõõt on 890 mm, nõutud 900 mm asemel.
  46. Kohus osutab täiendavalt RHS § 47 lg 2 ls-le 2, mille järgi võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest. Vastustaja on nii kaebaja vaidlustuse lahendamisel, kui ka kohtumenetluses olnud seisukohal, et tõmbekappide sügavusmõõt ei ole hangitavate toodete oluline tingimus. Ka kaebaja ise ei ole väitnud, et sügavusmõõdu täpne järgimise oleks pakkumuse tegemisel kaebaja seisukohast olulise tähtsusega tingimus või, et selle tingimuse järgimiseks oleks kaebaja teinud olulisi kulutusi. Kolmanda isiku kinnitusel on tema pakutavate tõmbekappide sügavuseks 890 mm, millele lisandub väljaulatuvate käepidemete tõttu 10 mm. Kohtu hinnangul on ilmne, et isegi kui pidada hangitavate toodete tehnilise kirjelduse tingimuseks sügavusmõõtu 900 mm, siis Wesemann International GmbH ja Projektimööbel OÜ ühispakkumuses ei esine sisulisi kõrvalekaldeid sellest tingimusest ning puudus takistus pakkumuse vastavaks tunnistamiseks.
  47. Kaebaja väitel tunnistas vastustaja Wesemann International GmbH ja Projektimööbel OÜ ühispakkumuse ebaõigesti hanketingimustele vastavaks, sest ühispakkumuses pakuti tõmbekappe koos kiire VAV klapiga. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.
  48. Hankedokumentide Lisa nr 2 punktis
  49. on üldiste nõuete hulgas märkus, et tõmbekappe ei pea varustama VAV klappidega, sest klapid on hoone ventilatsioonisüsteemi juba paigaldatud. Seejuures on kasutatud firma TROX toodangut TRV
  50. Lisaks nähakse ette, et hanke maht hõlmab ka tõmbekapi juhtimiskeskuse ühendamise ruumi kontrolleriga ja ka juba monteeritud VAV klapiga. Muid tingimusi VAV klappide kohta hankedokumendid ei sätesta.
  51. Kaebaja on VAV klappidega seonduva selgitamiseks küsinud vastustajalt, kas viimane aktsepteerib tõmbekapi pakkumist koos tootja kiire VAV klapiga, mis juhiks ruumis olevaid klappe. Kaebaja küsimusel on vastustaja vastanud, et ei muuda riigihanke nr 138660 hankedokumentides ja selle lisades sätestatud tingimusi (II kd, tl 12 pöördel). Kohus nõustub vastustajaga, et hanketingimustest ning kaebaja küsimusest ja vastustaja vastusest ei saa teha järeldust, et koos tootja VAV klapiga tõmbekapi pakkumine on keelatud. Kuigi vastustaja ei ole üheselt vastanud kaebaja küsimusele tootja VAV klapiga varustatud tõmbekappide pakkumise vastuvõetavuse kohta, on vastus siiski selge ja üheselt mõistetav. Vastustaja on asunud seisukohale, et lähtuda tuleb hanketingimustest. VAV klappide lubatavuse selgitamiseks tuleb analüüsida hankedokumentide tingimusi. Õigekeelsussõnaraamatu (http://www.eki.ee/dict/qs/) järgi tähendab sõna „pidama“ muu hulgas „kohustatud või sunnitud olema“. Hankedokumentide märge „ei pea“ keeleliseks tähenduseks on järelikult „ei ole kohustatud“. Seega tuleneb lisa nr 2 märkusest VAV klappide kohta, et pakkujatel ei ole kohustust tarnida tõmbekappe koos VAV klapiga. VAV klapiga varustatud tõmbekappide pakkumise keeldu aga märkus ette ei näe. Kohtu hinnangul ilmneb märkuse sõnastusest, et pakkujatele on jäetud võimalus pakkuda omal valikul nii VAV klapiga komplekteeritud kui ka ilma VAV klapita tõmbekappe. Kohtule ei ole teada asjaomase valdkonnaga seotud asjaolusid või muid põhjusi, mis tingiksid märkuse sõnastusest ilmneva tähenduse ümberhindamise käesoleval juhul.
  52. Kohus leiab, et ka tõmbekapi juhtimiskeskuse ühendamist ruumi kontrolleriga ja ka juba monteeritud VAV klapiga ettenägev hankedokumentide lisa nr 2 tingimus on selge. Sellest tuleneb pakkujatele kohustus tagada tarnitavate tõmbekappide ühilduvus hoonesse juba 8 paigaldatud ventilatsiooni-süsteemiga sõltumata sellest, kas tõmbekapp ise on varustatud VAV klapiga või mitte. Kohtu sellist järeldust kinnitab vastustaja selgitus märke tingimustesse lisamise põhjuste kohta. Vastustaja kinnitusel tingis märke lisamise hankemenetlusele eelnenud turu-uuring, eelkõige kaebaja seisukoht, et tema vahendatavaid tõmbekappe ei ole võimalik ilma VAV klappideta tarnida. Seetõttu oli märge vajalik tagamaks vähemalt Eestis olemasoleva konkurentsi (teadaolevalt neli pakkujat) efektiivne kasutamine, st et pakkumuse saaksid esitada ka need võimalikud pakkujad, kelle väitel ei ole võimalik tarnida tõmbekappe ilma VAV klappideta. Kaebaja jättis pakkujatele võimaluse otsustada, millises komplektsuses tõmbekappe pakutakse. VAV klappidega varustatud tõmbekappide soodsam või kallim hind on pakkuja risk. Kohus peab vastustaja selgitust eluliselt usutavaks. Kuna selgitus langeb kokku märke tavapärase tähendusega ja kaebaja ega kolmandad isikud ei ole hankedokumente nimetatud tingimuse muutmiseks vaidlustanud, siis on kohus seisukohal, et hanketingimused lubavad pakkuda tõmbekappe koos VAV klapiga. Seetõttu puudus vastustajal alus Wesemann International GmbH ja Projektimööbel OÜ ühispakkumuse mittevastavaks tunnistamiseks põhjusel, et ühispakkumus näeb ette ilma VAV klapita varustatud tõmbekapi tarnimise.
  53. Eeltoodu alusel ja pidades silmas vaidluse all olevaid asjaolusid, ei pea kohus põhjendatuks Wesemann International GmbH ja Projektimööbel OÜ ühispakkumuse väljanõudmist hankijalt ja sellekohane kaebaja taotlus jääb rahuldamata.
  54. Kaebaja väitel tunnistas vastustaja AS Retent pakkumuse ebaõigesti hanketingimustele vastavaks ja edukaks. Õiguspärane oleks vastustaja tegevus olnud juhul, kui AS Retent pakkumus oleks tagasi lükatud kui põhjendamatult madala hinnaga pakkumus. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.
  55. Vastavalt RHS § 48 lg 1 ls-le 1 kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikus vormis nõudma pakkujalt asjakohast kirjalikku selgitust. Käesolevas asjas esitas kaebaja riigihanke nr 138660 I osale pakkumuse maksumusega 264 240,17 eurot, Wesemann International GmbH ning Projektimööbel OÜ ühispakkumuse maksumusega 263 204,87 eurot ning AS Retent pakkumuse maksumusega 134 971,80 eurot (I kd, tl 56). AS Retent pakkumuse oluliselt madalama maksumuse tõttu teiste pakkumustega võrreldes tekkis vastustajal kahtlus, et AS Retent pakkumus võib olla põhjendamatult madala hinnaga pakkumus RHS § 48 mõistes. Seetõttu on vastustaja palunud AS-l Retent selgitada hinnaerinevuse võimalikke põhjusi (II kd, tl 23 pöördel). AS Retent selgitas olulist erinevust pakkumuste maksumuste vahel asjaoluga, et erinevalt teistest pakkujatest on AS Retent Eesti tootja, kellel ei ole kulutusi rahvusvahelisele transpordile, omatoodangule puudub vahendaja juurdehindlus ning lisaks mõjutab hinda ka tööjõukulu erinevus, arvestades, et teiste pakkujate toodang valmistatakse Saksamaal (II kd, tl 24 (pöördel)-25).
  56. jaanuaril 2013 toimunud Riigihanke komisjoni koosoleku protokolli nr II (VAKO toimik) järgi on vastustaja AS Retent põhjendusi hinnates leidnud, et need on piisavad, et kõrvaldada kahtlus põhjendamatult madala maksumusega pakkumise esitamises. Vastustaja asus seisukohale, et AS Retent sarnaste toodete varasemaid tootmis- ja müügikogemusi arvestades ei ole alust arvata, et AS Retent ei suudaks hinnata hankelepingu mahtu objektiivselt. Nimetatud protokollile on kaevatavas korralduses viidatud.
  57. Kohus on seisukohal, et hankija poolt pakkumuse maksumuse kohta kirjaliku selgituse nõudmine AS-lt Retent iseenesest ei anna alust järelduseks, et tegemist on põhjendamatult 9 madala hinnaga pakkumusega. Kohtupraktikas on tunnustamist leidnud, et RHS § 48 eesmärgiks on pakkuja kaitse hankija omavoli eest, nähes ette, et põhjendamatult madala maksumuse põhjendusel ei ole hankijal võimalik automaatselt pakkumust tagasi lükata. Enne tuleb läbi viia vastav kontroll, arvestades nõutud kirjalikke selgitusi ja esitatud tõendeid. Lisaks on regulatsioon suunatud ka hankija huvide kaitsele ja tema võimalike riskide vähendamisele.
  58. Kohus nõustub kaebajaga, et RHS § 48 üheks eesmärgiks on ka teiste pakkujate õiguste kaitse RHS §-s 3 nimetatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kaudu. Teiste pakkujate õiguste kaitse seisukohalt on RHS § 48 eelkõige suunatud pakkujate võrdse kohtlemise tagamisele ja konkurentsimoonutuste vältimisele. Seetõttu on hankijal kohustus põhjendada nii põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse vastavaks tunnistamist, kui ka sellise pakkumuse tagasilükkamist. Mõlemad nimetatud otsustused on hankija kaalutlusotsustused, mille kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei saa hinnata otsuse otstarbekust, vaid üksnes kaalutlusõiguse teostamist, s.h kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude arvestamist.
  59. Kaebaja on leidnud, et vastustaja otsustus on tehtud kaalutlusvigadega, kuna hankija ei ole kaalunud olulisi asjaolusid. Muu hulgas ei ole kaebaja hinnangul arvestatud asjaoluga, et AS Retent pakub tõmbekappi, mida tuleb alles tootma hakata ning mis teadaolevalt ei ole standardne ning mille vastavust standarditele tuleb hakata alles kontrollima pärast kapi prototüübi valmimist. Kohus nõustub vastustajaga, et varasema kogemuse nõue on pakkuja kvalifitseerimise tingimus. AS Retent kvalifitseerimise otsust kaebaja vaidlustanud ei ole. Seetõttu ei ole asja lahendamisel oluline, kas AS Retent on varem tootnud standardile EVS-EN14175 vastavaid tõmbekappe. Kohus viitab siinjuures siiski ka vastustaja kinnitusele, et AS Retent on tõendanud vastustajale vastuvõetaval viisil riigihanke nr 138660 tingimustele vastavate tõmbekappide testimiseks sõlmitavate kokkulepete olemasolu ning, et AS Retent oli nimetatud asjaolu valmis tõendama ka vaidlustuskomisjoni istungil. Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud vastustaja poolt arvesse võetud asjaolude tõepärasust, s.t seda, et erinevalt teistest pakkujatest toodab AS Retent tõmbekapid ise Eestis (s.t ei paku edasimüüjana Saksamaal toodetud tõmbekappe), mille tõttu on pakkumuse täitmise kulud oluliselt väiksemad teiste pakkujatega võrreldes.
  60. Kohtumenetluses on vastustaja täiendavalt selgitanud, et pakkumuste hinda võis mõjutada ka asjaolu, et tootjana saab AS Retent tarnida tõmbekappe riigihanke tingimustele täpselt vastavas funktsionaalsuses, olemata seotud välismaise tootja poolt pakutava spetsifikatsioonist tulenevate täiendavate funktsionaalsuste põhjustatud täiendava kuluga. Vastustaja on selgitanud, et teostas enne riigihanke nr 138660 hankemenetluse algatamist nn turu-uuringu, mille käigus esitati samasisuline päring kõikidele teadaolevatele võimalikele pakkujatele (II kd, lk 19-20). Esialgse turu-uuringu aluseks tõmbekappide osas oli tehnoloogiaprojekt, st tõmbekapid täisfunktsionaalsuses ning vastavuses kõikidele standardi EVS-EN14175 osades sätestatud nõuetele. Hankija sai esitatud päringutele vastused kolmelt võimalikult pakkujalt ning keskmiseks nn turuhinnaks kujunes rohkem kui 200 000 eurot, millele lisanduvad paigalduskulud. Pärast hinnangute saamist otsustas EMÜ tulenevalt oma vajadustest loobuda tehnoloogiaprojektis tõmbekappidele sätestatud hankija jaoks ebaolulistest tingimustest.
  61. Eeltoodu alusel ning arvestades, et asjas ei ole vaidlust selles, et AS Retent on hangitavate toodete tootmise valdkonnas pikaaegselt tegutsev ettevõte, kelle tegevus on vastavalt sertifitseeritud ning kes muu hulgas täidab ka hanke kvalifitseerimise tingimusi äriühingu 10 netokäibe ja maksuvõla puudumise osas, on kohus seisukohal, et AS Retent pakkumuse vastavaks tunnistamisel ei ole vastustaja teinud selliseid kaalutlusvigu, mis tingiksid vaidlustatud otsustuse tühistamise. Hankelepingust tulenevate kohustuste kohane täitmine on eelkõige pakkuja ja hankija risk. Kohtu hinnangul saaks AS Retent pakkumuse vastavaks tunnistamise otsustuse tühistamise kaasa tuua üksnes olukord, kus on ilmne, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega või vastustaja on teinud muu olulise kaalutlusvea. Käesolevas asjas nimetatud asjaolusid ei esine.
  62. Kaebaja väitel on AS Retent pakkumus tunnistatud edukaks pakkumuseks õigusvastaselt seetõttu, et pakkumus tulnuks põhjendamatult madala maksumusega pakkumisena tagasi lükata. Arvestades kohtu seisukohta, et vastustaja on õiguspäraselt tunnistanud AS Retent pakkumuse riigihanke nr 138660 esimesele osale vastavaks ja AS Retent pakkumuse edukaks tunnistamist muul motiivil vaidlustatud ei ole, siis kohus pakkumuse edukaks tunnistamist täiendavalt ei analüüsi ning loeb selle õiguspäraseks.
  63. Medkoe OÜ kaebus EMÜ
  64. veebruari 2013 korralduse nr 1-9.HD/1 punktide 5-7 tühistamiseks jääb rahuldamata. Käesoleva otsuse motiividel on kohus seisukohal, et VAKO
  65. märtsi 2013 otsus kaebaja vaidlustuse rahuldamata jätmise kohta on õiguspärane. Seega ei riku kaebaja õigusi vaidlustusmenetluse kulude kaebaja kanda jätmine. Medkoe OÜ kaebus VAKO
  66. märtsi 2013 otsuse tühistamiseks jääb rahuldamata.
  67. Tartu Halduskohtu
  68. märtsi 2013 määrusega rahuldati muu hulgas OÜ Medkoe taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning peatati Eesti Maaülikooli
  69. veebruari 2013 korralduse nr 1-9.HD/1 punktide 5-7 täitmine ja keelati Eesti Maaülikoolil hankelepingu sõlmimine käesolevas asjas kohtuotsuse tegemiseni halduskohtus. Kohus märkis, et määruse tegemise ajal, piiratud ajaressursi tingimustes, tuginedes üksnes kaebusele ja selle lisadele ning vastustaja esialgsele seisukohale, ei ole kohtul võimalik kujundada ühest seisukohta kaebuse eduväljavaadete kohta. Kaebuse põhjendustega on kaebaja seiskohad kaevatavate otsuste õigusvastasuses kohtu hinnangul siiski piisavalt põhjendatud, et mitte pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Määruse tegemise ajal pidas kohus vajadust kaebaja õiguste esialgseks kaitseks kaalukamaks vastustaja, kolmanda isiku ja avalikust huvist riigihankemenetluse lõpuleviimiseks. Kohtu hinnangul oli määravaks see, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral võivad kaebaja huvid pöördumatult kahjustada saada ning kaebaja kaotaks võimaluse oma õiguste efektiivseks kaitseks. Kohus nõustus kaebajaga, et HKMS § 275 lg-s 2 hankeasjade läbivaatamiseks kehtestatud 45päevast tähtaega arvestades on tõenäoline, et ka pärast asja lahendamist halduskohtus on vastustajal võimalik sõlmida hankeleping ning saavutada teadus- ja õppetöö jätkumine
  70. juulist 2013 või minimaalse viivitusega. Käesolevas otsuses toodud põhjendustel on kohus jõudnud veendumusele, et kaebaja eesmärk, et tema pakkumine tunnistataks hankemenetluses edukaks ning vastavalt sõlmida hankeleping riigihanke nr 138660 I osa täitmiseks, ei ole saavutatav. Halduskohtule esitatud kaebus on seda eesmärki silmas pidades perspektiivitu. Samuti on käeolevaks ajaks muutunud olukord selles, et hankelepingu sõlmimise jätkuv keeld seaks kahtluse alla hanke raames sisalduvate laborite kasutamise võimalikkuse teadus- ja õppetöös uue kooliaasta alguses. Kohus peab oluliseks veel, et Euroopa Liidu struktuuritoetuse vahendite (Meede 3.2.2 Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamine) kasutamise tähtaeg hankelepingust tulenevate hankija kohustuste täitmise finantseerimisel lõpeb vastustajale oktoobris
  71. Kohtu hinnangul on nendel asjaoludel 11 vastustaja, kolmanda isiku ja avalik huvi riigihankemenetluse lõpuleviimiseks kaalukam vajadusest kaebaja õiguste esialgseks kaitseks kohtumenetluse ajal. Kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohaldamise alates
  72. maist
  74. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ega kolmandad isikud ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja ja kolmandate isikute kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.