lg 1 alusel on ühistu eesmärgiks korteriomandite esemeks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja liikmete huvide ühine esindamine.
`järgi on majandamiskuludeks vajalikud kulud eluruumi ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja selle ümbruse hoolduseks, remondiks, tasu ühistu poolt majandamiseks osutatud teenuste eest, sh energiaauditi ja energiamärgiste tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Esitatud ühistu koosoleku otsusega 18.05.2010 on hageja tõendanud, et ühistu on otsustanud teha 18.05.2010 toimunud üldkoosolekul katuseremonti, mille liikmete omafinantseeringu suuruseks on 150 000 kr (p 5) ja mis tuli liikmetel tasuda 3 kuu jooksul. Kooskõlas põhikirja p 21 kuulub üldkoosoleku kui juhtimisorgani (p 37) otsus kostja kui korteriühistu liikme ja korteriomandi omaniku poolt täitmisele. Seega kuulub otsus kostja poolt VÕS § 76 lg 1,
Vaidlus puudus selles, et kostja katuseremondi kulude kohustuste ulatus on 284,77 eurot, mis tuli tasuda ära 01.07.2010-30.09.
Kohustuse rikkumise tõttu on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 76 ja
Hagis on hageja palunud välja mõista 284,97 eurot (vt hagi p 1.2), kuid ei ole põhjendanud viidatud 20-sendist vahet võrreldes hagi asjaoludes toodud kohustuse ulatusega. Kuna asjaolude kohaselt on kostja võlg 284,77 eurot, siis leiab kohus, et hageja nõue on hagis märgitud asjaolude kohaselt, milles vaidlus ka puudus, põhjendatud summas 284,77 eurot, mitte 284,97 eurot. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hagejale välja mõista 284,77 eurot. Seega kuulus hagi põhinõude osas osalisele rahuldamisele. Kostja väitis, et põhikirja p –s 73 on reguleeritud viivis. Lisaks leidis, et hageja viivisnõue ei ole põhjendatud, kuna koosoleku otsus 18.05.2010 on ise tühine. Kuna kohus leidis, et otsus ei ole tühine, siis on hagejal kui võlausaldajal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivist. Kostjal on kohustus seni täitmata, seega on ta viivituses VÕS § 100 järgi. Põhikirja p 73 sätestab, et sihtotstarbeliste maksete tasumisega viivitamise korral maksab liige viivist, mille suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega. Kuna kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et üldkoosolek oleks otsustanud, milline on viivis sihtotstarbeliselt makselt, siis on hagejal õigus nõuda viivist
Kostja ei ole viivise arvestust kui sellist ja sellest arvestusest tulenevat suurust ennast vaidlustanud. Seega on viivis kolmanda osamakse tasumise ajast arvates ehk perioodi 28.10.2010 kuni 10.09.2012 (hagi esitamise eelnev päev, 683 päeva) eest 0,07% päevas võlalt kokku 137,28 eurot. Eeltoodu alusel on hageja viivisenõue tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hagejale välja mõista viivist 137,28 eurot. Kuna vaidlus puudus selles, et katusremonti tehti, ei oma asjas tähendust hageja esitatud arved nr 31, 32, 37, 42, ning hageja esindaja e-kirjavahetus liikmega (M. P ) ning kohus neile 3 hinnangut ei anna. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 võib kohus lihtmenetluse asjas tunnistada otsuse viivitamatule täitmisele kuuluvaks. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Kohus mõistis kostjalt põhivõla katteks väljas 284,77 eurot, mitte 284,97 eurot ja viivise täies ulatuses. Seega kuulus hagi osalisele rahuldamisele (422,05/442,25*100= 99,9%). Eeltoodu tõttu jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud kostja kanda 99,9% ulatuses ja kostja menetluskulud 0,1% ulatuses hageja kanda. TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1 järgi on menetluskuluks kohtukulud ja kohtuvälised kulud: riigilõiv, esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi on menetluskuluks esindaja põhjendatud kulud. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 3 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palus välja mõista riigilõivu 75 eurot ja esindaja kulud kokku 395 eurot. Kostja vaidles vastu. Esitatud riigilõivukviitungite kohaselt on hageja tõendanud, et maksis riigilõivu kokku 75 eurot, millest maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv on 47,93 eurot täiendav lõiv hagi esitamisel 27,07 eurot. Lisaks tegi esindaja kulusid kinnistusraamatu väljavõtte saamiseks tõendamaks korteriomandi kuulumist kostjale 45,76 eurot (arve nr 12041, 31.05.2012) ning lisaks on hageja kandnud nõustamiskulusid õigusabikuludena 321,51 eurot (arve 12067 31.08.2012) ja 40 eurot (arve 13014 31.01.2013). Kokku moodustavad kinnistusraamatu kulu ja õigusabikulu 407,27 eurot. Lepingulise esindaja menetluskulude piirmäär hagihinna 422,25 € puhul on 320 eurot (Vabariigi Valitsuse määrus 04.09.2009 nr 137, § 1 lg 1). Arvetest nähtuvalt ei sisalda need käibemaksu. Arvestades hageja poolt mitme menetlusdokumendi esitamist (hagi, vastus kostja vastuväidetele, täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamine), ärakuulamisel osalemist, leiab kohus, et esindaja kulud kokku summas 320 eurot on põhjendatud ning tõendatud. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt TsMS § 163 lg 1, § 405 lg 1 p 3, TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 04.09.2008 § 1 lg 1 järgi hagejale välja mõista menetluskulude katteks 99,9% ehk 394,60 eurot. Kostja menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 318,24 eurot (koos käibemaksuga, arve nr 340t 31.10.2012). Kostja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tekkinud kuludelt tagasi arvestada. Need vastavad TsMS § 175 lg 1 ja viidatud Valitsuse määruse § 1 lg 1 nimetatud piirmäärale. Arvestades asja mahtu, on kostja esindaja kulud mainitud ulatuselt tõendatud ja põhjendatud. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 jäävad kostja menetluskulud 0,1% ulatuses hageja kanda ehk 0,32 eurosendi ulatuse hageja kanda. Märgitu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Asja hind on hagi esitamise aja järgi koosõlas TsMS § 122 lg 1, 2, § 123 133 lg 1 vastavalt 422,25 eurot. /digitaalne allkiri/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.