Obsah (5)

§ 444§ 5§ 230§ 231§ 362

2-12-14177 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse avaldamise aeg ja koht 04. veebruar 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-

§ 444lg 1 ei saa nõuda.

Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 2-12-14177 1. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 1400 eurot ja viivise 1400 eurot ning menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 635 lg 1. Kostja vastuväited 2. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hagi on aegunud. Kohtu põhjendused 3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. 4.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes

§ 444

lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt

§ 444

lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused. 5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. 9.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1, mille kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2. Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 15.10.2008 töövõtulepingu nr 0810-06, mille kohaselt hageja kohustus teostama katusetööd aadressil XXX, Tallinn 1,5 kuuga ning kostja kohustus tasuma hagejale teostatud tööde akti alusel (tl 11-14). Pooled allkirjastasid teostatud tööde akti nr 1012-08 25.12.2008 (tl 16) ja akti nr 01-0109 09.01.2009 (tl 18), millede eest hageja esitas kostjale 25.12.2008 arve summas 89 031 krooni maksetähtajaga 30.02.2008 (tl 15) ja 09.01.2009 arve summas 19 824 krooni maksetähtajaga 15.01.2009 (tl 17). Kostja ei ole arveid tasunud.
3. Poolte vahel on vaidlus, kas nõue on aegunud ning, kas kostja on esitatud arved kohustatud tasuma. 2 2-12-14177
4. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud kohtule aegumise vastuväite, seega annab kohus hinnangu aegumisele. TsÜS § 146 lg 1 alusel tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 alusel nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 637 lg 3 alusel töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Töövõtulepingu punktis 4.5 on pooled kokku leppinud, et tellija on kohustatud tasuma teostatud tööde eest akti alusel, valminud tööd üle vaatama ja vastu võtma ning täitma kõiki muid antud lepingust tulenevaid kohustusi. Punkti 6.3 järgi tellija teostab maksed vastavalt teostatud tööde aktidele ja esitatud arvetele. Punkti 6.4 kohaselt teostatud tööde aktid esitatakse kolmes etapis. Akteerimise etapid: I etapp müülati ja sarikate paigaldamine, II etapp aluskattekile ja roovituse paigaldamine, III trapetsprofiili paigaldamine. Pooled allkirjastasid teostatud tööde akti nr 1012-08 25.12.2008 (tl 16) ja akti nr 01-0109 09.01.2009 (tl 18). Hageja esitas kostjale 25.12.2008 arve summas 89 031 krooni maksetähtajaga 30.02.2008 (tl 15) ja 09.01.2009 arve summas 19 824 krooni maksetähtajaga 15.01.2009 (tl 17). Töövõtulepingu punkti 6.6 tellija tasub arved kolme tööpäeva jooksul, seega muutus tasu sissenõutavaks ja algas aegumistähtaeg juhindudes TsÜS § 147 lg 2 ja VÕS § 637 lg 4 alusel vastavalt 29.08.2008 ja 15.01.2009 ja aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg 1 ja § 136 lg 2 järgi 29.08.2011 ja 15.01.
5. Hagiavaldus on kohtusse esitatud 09.04.2012, seega hiljem kui hageja oleks õigustatud oma õigusi realiseerima.
6. TsÜS § 167 lg 1 alusel nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Hageja on seisukohal, et nõue ei ole aegunud, kuna hageja on pidanud kostja juhatuse liikme KJ kompromissi läbirääkimisi alates 2010 kuni käesoleva ajani. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud läbirääkimiste pidamist kostjaga. KJ oli kostja juhatuse liige kuni 19.10.
7. Kohtule esitatud kompromiss on allkirjastamata (tl 54). Hageja juhatuse liikme ja KJ kirjavahetusest (tl 55-57) nähtub, et KJ soovitab anda hagejal asja kohtusse ning protsessi võitmisel on KJ nõus tasuma arved enda taskust. Seega leiab kohus, et antud asjas kohaldub TsÜS § 146 lg 1 sätestatud kolme aastane aegumistähtaeg ning aegumine ei ole peatunud. 15.

§ 362lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg.

See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Kohtusse on hagi saabunud 09.04.

1. Kohus leiab, et hageja nõude esitamise viimane tähtpäev oli 25.12.2008 allkirjastatud akti puhul 29.12.2011 ja 09.01.2009 allkirjastatud akti puhul 15.01.
3. TsÜS § 142 lõike 1 kohaselt on teiselt isikult õigus nõuda teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
4. Kohus on seisukohal, et kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest, kuna hageja ei ole esitanud oma nõuet aegumistähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata aegumise tõttu. Menetluskulud 3 2-12-14177
5. Kooskõlas

§-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kostja menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda. Juhindudes

§-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik 4