) § 423 lg 1 p 8 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi. Hageja on 06.03.2013 esitanud kohtule kirjaliku avalduse riigilõivu tagastamiseks, sest hagejal ei ole andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
lg 1 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega.
lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
järgi maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata käesoleva seadustiku § 423 lõike 1 punktides 2, 7–10 ja 12 nimetatud alustel. Eeltoodud sätete alusel jätab kohus läbi vaatamata AS Uuemõisa Invest hagi OÜ MRJ Investment ja Relika Roostalu vastu üüri ja kõrvalkulude nõudes. Menetluskulude jaotus
lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või 2 asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuid kostjale ei ole menetlusdokumente kätte toimetatud ning seetõttu ei ole kostjale ka seoses menetlusega kulusid tekkinud, mida hagejalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt ei tule hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja mõista.
lg 1 p 3 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.
lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus 05.11.2012. a hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 175 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele, viitenumbrile 2900072369 /tlk 20/. 06.03.2013 kohtule esitatud avalduses palub hageja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastada
Eeltoodu alusel tagastada hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 175 eurot
Riigilõiv kanda AS Uuemõisa Invest arveldusarvele nr 10602003898005, AS SEB Pank. Riigilõivu tagastamise osas määruskaebust esitada ei saa. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.