3-12-1510/35

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1510 Otsuse kuupäev

1. aprill 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Auno Moori (Moor) kaebus Lõuna Pensioniameti Tartu büroo sotsiaalkomisjoni
2. jaanuari 2012 otsuse nr 831201 ja Sotsiaalkindlustusameti vaidluskomisjoni
3. aprilli 2012 otsuse nr 267 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
4. märts 2013 Menetlusosalised Kaebaja – Auno Moor Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindajad Pille Martin ja Ingrid Varba Resolutsioon
5. Jätta kaebus rahuldamata.
6. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Ametile kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
7. maini
8. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
9. Auno Moor esitas 20.01.2012 Sotsiaalkindlustusametile ekspertiisitaotluse tööealisele inimesele puude raskusastme ja lisakulude tuvastamiseks ning püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja püsiva töövõime kaotuse protsendi määramiseks (tlk 42-59) koos tema perearst dr Helve Kansilt 26.01.2012 laekunud Auno Moori terviseseisundi kirjeldusega. 1
10. A. Mooril tuvastati 31.01.
11. a sotsiaalkomisjoni otsusega nr 831201 püsiv töövõime kaotuse protsent 20%, põhjus vigastus (tlk 35). Otsuses tugineti püsiva töövõimetuse tuvastamisel muuhulgas ekspertarst Ilmi Kaseväli arvamusele (tlk 34): mille kohaselt õlavöötme lihaspinge kerge funktsioonihäirega vastab maksimaalselt töövõimekaotusele 20%. Liigesed olulise funktsioonihäireta. Ekspertarsti arvamus: Auno Moor on osaliselt töövõimetu, Töövõime kaotuse protsent 20%, põhjus vigastus.
12. Sotsiaalkindlustusameti juures asuva vaidluskomisjoni 18.04.2012 otsusega nr 267 (tlk 3-4) jäeti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo otsus nr 831201 muutmata kui õiguspärane. Vaidlustuskomisjon kaasas vaide lahendamisse ekspertarst Ingrid Varba (tlk 26), kes tegi toimiku materjalide alusel kindlaks, et esinev terviseseisund - õlavöötme lihaste ja liigeste valulikkus vastab kergele funktsioonihäirele. Neil asjaoludel andis ekspertarst arvamuse, et A. Moor on osaliselt töövõimetu. Töövõime kaotuse protsent 20, põhjus vigastus.
13. Auno Moor on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Lõuna Pensioniameti Tartu büroo sotsiaalkomisjoni 31.01.2012 otsuse nr 831201 ja Sotsiaalkindlustusameti juures asuva vaidluskomisjoni 18.04.2012 otsuse nr
14. Kaebuse põhjendused
15. Kaebaja on seisukohal, et tal esineb keskmine funktsioonihäire. Kaebaja ei nõustu otsustes toodud järgmiste väidetega. Otsuste kohaselt esineb kaebajal õlavöötme ja liigeste valulikkuse tõttu kerge funktsioonihäire. Kaebaja on seisukohal, et taoline järeldus ei vasta kaebaja reaalsele tervislikule olukorrale. Peale vigastust ei ole kaebaja tervislik seisund sh töövõime paranenud. Enne sai kaebaja töötada ilma vaegusteta, kuid pärast vigastust ei ole kaebaja töövõime taastunud. Kaebaja töötas varasemalt, so enne vigastuse saamist ehitajana, sai töötada täistööajaga, ilma soodustingimusteta. Käesoleval ajal on kaebaja töövõime oluliselt langenud, sest ei ole enam võimeline rasketeks kehaliseks pingutuseks. Raskemata esemete tõstmine tekitab kätes „ära suremise„ (surin kätes, tuimus, võimetus, nõrkus) selle tagajärjel ei ole ta suuteline esemeid tõstma ning vajab lisapuhkepause, st puhkepause, mida tavaliselt kaebaja tööd tehes ei vajanud. Ehitajana on raskuste tõstmine ja käte töövõime olulise tähendusega. Samuti tekitab vaevusi pikaajaline seismine ja kõndimine (jalgades krambid). Ülaltoodud tervisliku seisundi kohta on kaebaja pöördunud perearsti H. Kansi poole. Kaebaja ei nõustu ja väitega, et parema käe teise kämblaluu pähiku murd on tüsistuseta paranenud. Kaebaja käel on visuaalselt tuvastatav tüsistus- kämblaluu pähik on „nihkes“ loomulikust asendist, st nimetissõrm ei funktsioneeri õigesti (ei kõverdu, ei lähe sirgeks). Kirjeldatud tüsistust on võimalik kindlaks teha röntgenis, kuid siiamaani ei ole arsti poolt kaebajat röntgenisse saadetud. 2 Vastustaja vastuväited
16. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Auno Moor on oma ekspertiisitaotluses märkinud, et ta on töötanud haljastaja, transporttöölise ja ehitajana, kuid lahkus töölt
17. aastal. Viimast töökohta ei ole Auno Moor oma ekspertiisitaotluses märkinud ja küsimusele, et kas Teil on käesoleval ajal pikaajalisest tervisehäirest ja/või puudest tulenevate probleemide tõttu raskusi tööga seotud tegevustega, on ta vastanud eitavalt. Dr Helve Kansi poolt esitatud Auno Moori terviseseisundi kirjelduses on välja toodud järgmised diagnoosid: pingepeavalu, ülajäseme vigastuse jääknähud (parema käe II kämblaluu pähiku murd 11.06.2011), põlveliigese artroos ja bilateraalne keskmine põndapealispõletik. Isiku kaebusteks on märgitud: valud põlvedes, küünarnukkides, õlavöötmes, aeg-ajalt peavalud (tarvitab valuvaigisteid). Terviseseisundi kirjelduse andmetel osales Auno Moor 11.06.
18. a. kakluses, kus ta sai peatrauma, tekkis parema käe II kämblaluu pähiku murd ja õlanärvipõimiku põrutus. Hiljem,
19. aasta oktoobris on Auno Moor käinud kirurgi konsultatsioonil, kus talle on tehtud süstid mõlemale küünarnukile, kuid kämblaluu pähiku murru tüsistusi märgitud ei ole. Sama aasta novembris on Auno Moor käinud neuroloogi konsultatsioonil, kus on leitud õlavöötmelihase pinge, neuroloogiline leid on olnud normis, soovitatud võimelda. Viimane perearsti läbivaatus on tehtud 25.01.2012, kus ainsa patoloogilise leiuna on välja toodud kaela liikuvuse vähene piiratus külgedele ja taha, liigeste turseid ega deformatsioone märgitud ei ole.
20. Sotsiaalkindlustusamet on jätkuvalt seisukohal, et Auno Moori poolt 23.01.
21. a. esitatud ekspertiisitaotluse ja tema perearsti dr Helve Kansi poolt 26.01.2012 esitatud Auno Moori terviseseisundi kirjelduse andmetel esineb Auno Mooril kerge funktsioonihäire ning Lõuna Pensioniameti Tartu büroo otsus nr 831201, millega Auno Mooril tuvastati püsiv töövõimetus 20%, on õige.
22. Varem, 05.09.2011 on Auno Mooril tuvastatud 6 kuuks püsiv töövõimetus 40% seetõttu, et tol ajal oli tegemist varase raviperioodiga (sotsiaalministri 03.01.2002 määruse nr 3 „Töövõime kaotuse protsendi määramise kord” § 2 lg 7 võimaldab taolisel juhul püsiva töövõimetuse protsenti suurendada).
23. Neil asjaoludel taotleb vastustaja jätta Auno Moori kaebus täies ulatuses rahuldamata ning Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti büroo otsus nr 831201 ja Sotsiaalkindlustusameti vaidluskomisjoni otsus nr 267 tühistamata. Auno Moori menetluskulud jätta Auno Moori kanda. Kohtu põhjendused ja otsus
24. Kaebaja leiab, et tal esineb keskmine funktsioonihäire, mille tõttu rikuvad vaidlustatud otsused tema õigusi ja kuuluvad tühistamisele.
25. Kohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub nii faktiline kui õiguslik alus. 3
26. Esmalt märgib kohus, et halduskohtu pädevuses ei ole meditsiinilisest aspektist hinnata, milline on kaebaja töövõime kaotuse protsent, sest see nõuab meditsiiniliste eriteadmiste kohaldamist. Halduskohtu pädevuses on hinnata, kas kaebaja poolt vastustajale esitatud ekspertiisitaotluse läbivaatamisel on kinni peetud seda reguleerivatest õigusaktidest ja kas selle juures on arvestatud kõiki võimalikke asjaolusid.
27. Kaebaja ei heida vastustajale sõnaselgelt ette objektiivses õiguses sätestatu vastu eksimist. Kaebaja on arvamusel, et temal esinevate faktiliste terviseprobleemide tõttu, oleks vastustaja pidanud tema töövõime kaotuse protsendi hindama kõrgemaks kui 20 protsenti.
28. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kaebaja suhtes läbi viidud haldusmenetluse aluseks oli kaebaja taotlus, ei saa vastustajale õiguslikult ette heita nende asjaoludega mittearvestamist, mille kaebaja on välja toonud alles kohtukaebuses, kuid milliseid asjaolusid ei avaldanud ta vastustajale esitatud taotluses.
29. Vastustajale esitatud taotluses ja tõendites on kaebaja avaldanud ja tõendanud, et ta on töötanud haljastaja, transporttöölise ja ehitajana, kuid lahkus töölt
30. aastal. Kohtule esitatud kaebusest tuleneb, et kaebaja on töötanud ehitajana pärast
31. aasta juunis saadud vigastust.
32. Kuna vastustajale esitatud taotluses ei ole kaebaja oma viimast töökohta, millele ta viitab kohtukaebuses, märkinud, siis ei saanudki ju vastustaja arvestada asjaoluga, et terviseprobleemide tõttu ei saa kaebaja enam töötada ehitajana.
33. Vastustaja on seega olnud õigustatud arvestama taotlusdokumendi küsimusele kaebaja poolt antud eitava vastusega, mille kohaselt kaebaja on vastanud, et tal ei ole käesoleval ajal pikaajalisest tervisehäirest ja/või puudest tulenevate probleemide tõttu raskusi tööga seotud tegevustega.
34. Vaidlustatud otsuste tegemisel sai ja pidi vastustaja arvestama perearst Dr Helve Kansi poolt kaebaja terviseseisundi kirjelduses välja toodud diagnoosidega, milleks olid perearsti andmete kohaselt pingepeavalu, ülajäseme vigastuse jääknähud (parema käe II kämblaluu pähiku murd 11.06.2011), põlveliigese artroos ja bilateraalne keskmine põndapealispõletik. Isiku kaebusteks on perearst märkinud valud põlvedes, küünarnukkides, õlavöötmes, aeg-ajalt peavalud (tarvitab valuvaigisteid). Terviseseisundi kirjelduse andmetel osales Auno Moor 11.06.
35. a. kakluses, kus ta sai peatrauma, tekkis parema käe II kämblaluu pähiku murd ja õlanärvipõimiku põrutus.
36. Vastustajale esitatud dokumentide kohaselt on kaebaja
37. aasta oktoobris käinud ka kirurgi konsultatsioonil, kus talle on tehtud süstid mõlemale küünarnukile. Vastustajale esitatud dokumentide kohaselt ei ole kirurg tuvastanud kaebajal kämblaluu pähiku murru tüsistusi. Seega ei saanud vastustaja otsust tehes kuidagi arvestada kaebuses toodud selgitusega, et tüsistus on visuaalselt tuvastatav ja selline tüsistus muudaks kaebaja töövõimetuse protsenti. 4
38. Vastustajale esitatud tõendite kohaselt on kaebaja
39. aasta novembris käinud neuroloogi konsultatsioonil, kus on leitud õlavöötmelihase pinge. Vastustajale esitatud tõendite kohaselt on neuroloog tuvastanud aga, et neuroloogiline leid on normis ja soovitanud kaebajal võimelda. Dokumentide kohaselt on viimane perearsti läbivaatus seoses vastustajale taotluse esitamisega tehtud kaebajale 25.01.2012, kus ainsa patoloogilise leiuna on välja toodud kaela liikuvuse vähene piiratus külgedele ja taha. Seega ei saanud vastustaja arvestada ka kaebaja poolt kohtule kurdetud liigeste tursete ja/või deformatsioonidega.
40. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt vastustajale esitatud taotlust on kontrollitud ja menetletud kehtivat korda järgides. Nimelt on mõlema otsuse tegemisse kaasatud eriteadmistega isik.
41. Sotsiaalkomisjoni otsuse tegemisse on kaasatud ekspertarst Ilmi Kaseväli, kes on kaebajal tuvastanud õlavöötme lihaspinge kerge funktsioonihäirega, mis vastab ekspertarsti veendumusel kehtiva õiguse kohaselt maksimaalselt töövõime kaotusele 20 protsenti. Kaebaja enda poolt esitatud tõenditele tuginedes on ka ekspertarst järeldanud, et kaebaja liigesed on olulise funktsioonihäireta. Neil asjaoludel on ekspertarst arvamusel, et kaebaja on osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent 20%, põhjus vigastus.
42. Vaidlustuskomisjoni otsuse tegemisse on kaasatud ekspertarst Ingrid Varba, kes on tõendite alusel jõudnud ekspertarst Ilmi Kaseväljaga samale arvamusele. Nimelt on ekspertarst leidnud, et kaebajal esinev terviseseisund - õlavöötme lihaste ja liigeste valulikkus vastab kergele funktsioonihäirele. Neil asjaoludel on ta arvamusel, et kaebaja on osaliselt töövõimetu. Töövõime kaotuse protsent 20, põhjus vigastus.
43. Seega on vastustaja poolt läbi viidud haldus- ja vaidemenetluses kaks ekspertarsti jõudnud samasisulistele arvamustele. Kohtul puudub alus neil asjaoludel kahelda ekspertarstide pädevuses ja järelduste õigsuses meditsiinilisest aspektist.
44. Kohtu siseveendumus vaidlustatud otsuste õiguspärasusest tugineb ka juba kohtumenetluse ajal kaebaja uue taotluse alusel langetatud 12.12.2012 otsusele kaebaja püsiva töövõimetuse edasisel tuvastamisel (tlk 124), mille kohaselt on ekspertarst Ilmi Kaseväli jäänud kaebaja poolt uue taotlusega vastustajale esitatud tõendite alusel arvamusele, et kaebajal on ka
45. aasta novembri seisuga vigastusest tulenev töövõime kaotuse protsent 20%, nagu sisuliselt aasta tagasi. Viimase otsuse kohaselt on aga kaebaja kogu püsiva töövõimetuse ulatuseks selleks ajaks 60 %, millest 50 % moodustab üldhaigestumisest tulenev töövõime kaotus. Ekspertarsti arvamuse kohaselt seisneb üldhaigestumine 50 % ulatuses kaebaja opereerimisest karpaalkanali sündroomi tõttu. Operatsiooni kohta on kaebaja tõendid kohtule esitanud ka kohtumenetluses, kuid kohus nõustub vastustajaga, et need tõendid ei tõenda vaidlustatud otsuste õigusvastasust ja kaebaja õiguste rikkumist. 5
46. Vaidlustatud otsuste tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks puudub neil asjaoludel alus. Seoses kaebuse rahuldamata jäämisega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 6