Obsah (5)

§ 187§ 444§ 173§ 162§ 174

2-13-1979 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse avalikult teatavaks 13. märts 2013.a, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviil

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab 1 2-13-1979 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 1. Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu, hageja) esitas 15.01.2013 Harju Maakohtule hagi GN’i (kostja) vastu regressinõudena kahju 4509.76 euro hüvitamiseks. Kohus jätab otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (

§ 444lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
2. Hageja nõue tuleneb ohvriabi seaduse (OAS) § 31 lg 1, mille esimeses lauses nähakse ette, et pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. 13.04.2012 on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu lahend, millega kostja on kriminaalasjas nr 1-11-6462 süüdi mõistetud kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver AV suri. Ohvri ema AV 26.01.2011 avalduse alusel hüvitas Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniamet 28.02.2011 otsusega nr XXX avaldajale järgmised summad: - OAS § 13 alusel matuse korraldamisega seotud kulutus summas 447.38 eurot; - OAS § 17 alusel ajavahemikul 24.12.2010 kuni 31.03.2011 ohvri surmast tulenev kahjuhüvitis ühekordse maksena 548.49 eurot. Lisaks alates 01.04.2011 makstud igakuine hüvitis 171.82 eurot kuus, mis seisuga november 2012 on kokku 4062.38 eurot. Hageja on hüvitist maksnud AV’le kokku 4509.76 eurot (tl 5).
3. 29.03.2012 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-11-6462 on kostja süüdi mõistetud selle eest, et 24.12.2010 lõi ta AV’t noaga, tekitades talle eluohtliku tervisekahjustuse, mille tagajärjel AV suri (tl 9-16). 28.02.2011 Põhja Pensioniameti otsusega nr XXX on määratud AV’le kui kuriteoohvri ülalpeetavale riiklik hüvitis (tl 6-8).
4. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on kahjuhüvitise aluseks olnud kuriteo toimepanija. Kostja on nõus, et hüvitab vanglast vabanemisel matusekulud. Muus osas vaidleb kostja hagile vastu. Järgnevalt peab kohus tuvastama, kas kostja vastutab kuriteoga tekitatud kahju eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 129 lg 1 järgi isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. VÕS § 129 lg 3 2 2-13-1979 järgi kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud.
5. OAS § 7 lg 1 kohaselt makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning sama seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud isikule. Põhja Pensioniameti otsus nr XXX kehtib ning kostja ei ole esitanud väiteid, mis seaksid selle haldusakti õiguspärasuse kahtluse alla. Esitatud asjaoludel ei ole kohus tuvastanud ohvri ülalpeetavale hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid (OAS § 16 lg 2). AV’l tekkis õigus toitjakaotuspensionile riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 20 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel. Vägivallakuriteo tagajärjel hukkunud ohvri ülalpeetavale makstava hüvitise maksmist reguleerib OAS § 14, mille järgi makstakse ühele ülalpeetavale hüvitist OAS § 11 alusel arvutatud ohvri eelnevast tulust 75 protsenti. OAS § 13 järgi vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused hüvitatakse need kandnud isikule summas 448 eurot.
6. Kostja on esitanud vastuväite, et hüvitise väljamõistmine on ebaõiglane tema suhtes. Ebaõiglus tuleneb sellest, et kostjal on ka muud kohustused riigi ees. Kohus ei ole tuvastanud kostja vastutust välistavaid asjaolusid. Menetluskulud
7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173

lg 1).

§ 162lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

§ 174

lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 3