) § 29 lg 2 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 2 järgi kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 1 015 788,27 eurot, vara 2 2-13-11641 puudub ja võlgniku reaalne majandustegevus lõppes aastaid tagasi. Vara tagasivõitmise võimaluste osas märgib ajutine haldur, et võlgniku arveldusarvelt on 2008.a jooksul toimunud mitmeid sularaha tehinguid, kuid kuna puudub võlgniku raamatupidamisdokumentatsioon, siis puuduvad andmed selle kohta, kas raha on kasutatud võlgniku huvides või mitte. Aruande kohaselt võib eeldada, et võlgniku rahalisi vahendeid ei ole kasutatud võlgniku huvides ja maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu (karistusseadustiku § 3811 ja § 384). Vara, raamatupidamisandmete ja juhatuse liikmete kättesaadavuse puudumise tõttu on tagasivõidetava vara kindlakstegemine ja tagasivõitmine vähetõenäoline. Kuna pankrotimenetluse kulude katteks ei ole kohtu deposiiti nõutud summat laekunud, tuleb pankrotiavalduse menetlus
lg 2 alusel lõpetada.
lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Pankrotimenetluse kuludeks on mh ajutise halduri tasu (
lg 1 p 2).
lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud ajutise halduri tasu 12 töötunni eest koos käibemaksuga 1152 eurot. Lisaks on ajutine haldur kandud kulutusi 55 eurot. Kohus leiab, et
Ajutine haldur palub
lg-le 4 tuginedes hüvitada ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot riigi vahenditest.
lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt ajutisele haldurile tasu välja maksta. Seega kuulub ajutisele pankrotihaldurile hüvitamisele määratud tasust riigi vahenditest väljamaksmisele 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 kohaselt on ÄS § 58 lg 1 p 1 nimetatud juhul juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab 10 aastaks vastutavaks dokumentide hoidjateks KMC , sünd XXX ja VK sünd XXX ning edastab käesoleva määruse vastava kande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 46 lg 2). Kohus avaldab teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
3 2-13-11641 Kuna ajutine haldur on aruandes viidanud võimalikule kuriteo tunnustega teo toimepanemisele võlgniku poolt, siis tuleb ajutisel halduril teatada sellest
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.