← Eesti

3-12-2114/107

Obsah (4)§ 181§ 182§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-2114 Haldusasi Menetluso

§ 181lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

1 Asjaolud

  1. 21.05.2012 esitas AS Shishi EAS-ile taotluse (registreerimisnumber EU43109) projektile “Shishi ekspordiplaan” majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.10.2010 määruse nr 86 “Ekspordi arendamise toetamise tingimused ja kord” (Meetme määrus) kohase toetuse saamiseks.
  2. EAS-i juhatuse 25.07.2012 otsuse p-ga 1 tunnistati AS Shishi esitatud taotlus Meetme määruse kohase toetuse saamiseks vastavaks ning p-ga 2 jäeti AS Shishi taotlus toetuse saamiseks rahuldamata.
  3. 08.08.2012 esitas AS Shishi EAS-i juhatuse 25.07.2012 otsuse p 2 peale Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile vaide, mis jäeti majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.09.2012 vaideotsusega nr 12-0015 rahuldamata.
  4. 05.10.2012 saabus Tallinna Halduskohtule AS Shishi kaebus EAS-i juhatuse 25.07.2012 otsuse p 2 tühistamise nõudes ja EAS-ile ettekirjutuse tegemise nõudes kaebaja 21.05.2012 taotluse uueks läbivaatamiseks. Kaebuse sisu
  5. Vaidlusaluse toetuse andmist reguleerivad Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seadus (STS), Meetme määrus ning EAS kodulehel avaldatud hindamismetoodika kui halduse siseakt. Hindamismetoodika p 1.3 kohaselt hinnatakse taotlusi kõigi hindamismetoodika p-s 2 loetletud hindamiskriteeriumide lõikes. Esimese hindamiskriteeriumi hinne moodustub viie alakriteeriumi hinnete kaalutud keskmisest, välja arvatud juhul, kui alakriteeriumi 1.4 hinne on
  6. Alakriteeriumide 1.1, 1.2 ja 1.3 hinnete tasemete määramisel võetakse aluseks taotleja ekspordi müügitulu ja lisandväärtuse prognoosid, mis ettevõtluskonsultandi analüüsi tulemusena võib hinnata realistlikeks. Seega sõltub kaebaja taotluse rahuldamine hindamiskriteeriumidele antud hinnetest ja koondhindest. Vastavalt Meetme määruse § 17 lg-le 4 kuuluvad rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis sama paragrahvi lõikes 3 toodud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,00 ja ei ole üheski lõike 3 punktides 1-3 toodud hindamiskriteeriumidest hinnatud hindega alla 1,
  7. EAS on otsuses hinnanud projekti taotlust kriteeriumi 1 osas hindega 1,27, kriteeriumide 2 ja 3 osas hindega 1,50 ning koondhindega 1,
  8. Alljärgnevalt toob kaebaja välja hindamiskriteeriumide lõikes esinevad puudused vaidlustatud otsuse põhjendamisel. 5.
  9. Alakriteerium 1.1 on projektist tulenev realistlik ekspordi müügitulu kasv. Vastavalt hindamismetoodika p-le 2 on see projekti alustamise kalendriaastale järgneva kolmanda kalendriaasta ja projekti alustamise kalendriaasta projektist tulenevate realistlike ekspordi müügitulu prognooside vahe. EAS käsitleb projekti toote/teenusena disainerite tegevust, millest lähtuvalt hindas ka alakriteeriumi 1.
  10. Tegelikult on projekti tooteks/teenuseks kaebaja poolt disainitud kaup. Taotluses on põhitegevusala koodina märgitud „Disainerite tegevus – 74101“, mida aga ei saa lugeda projekti tooteks/teenuseks. EAS on meelevaldselt järeldanud, et kaebaja esitatud taotluses on projekti toote/teenusena märgitud disainerite tegevus kui teenus ning sellest lähtuvalt arvutanud müügitulust maha kauba ja toorme maksumuse kui projekti toote/teenuse objektist väljajääva kulu. Tulenevalt Meetme määruse § 4 p-st 1 on eksport Meetme määruse tähenduses kauba võõrandamine koos selle toimetamisega Eestist välisriiki või teenuse osutamine välisriigi residendile. Sama paragrahvi punkt 2 defineerib müügitulu ekspordist, mis on Meetme määruse § 4 punktis 1 sätestatud ekspordi rahaline väärtus. Eeltoodust tulenevalt ei toeta Meetme määruse § 4 p-d 1 ja 2 ning hindamismetoodika p 1.4 EAS-i toodud lähenemist, mistõttu on EAS-i hinnang alakriteeriumile 1.1 2 vastuolus üldakti ning halduse siseaktiga. Seetõttu on ka arvutus müügitulu prognoosi kasvust ebaõige. 5.
  11. EAS on muutnud oma senist praktikat. Teiste taotlejate puhul ei ole EAS müügitulust arvutanud maha kauba ja toorme maksumust, kui projekti toote/teenuse objektist väljajäävat kulu. Seda kinnitavad ilmselgelt ettevõtjate vastused kohtu 17.12.2012 kohtunõudele. Nimelt on LabelPrint OÜ, AS Printcenter Eesti, Ecoprint AS, AS Windoor, OÜ Tarmel Furniture, AS Printall ning OÜ Print Best vastanud jaatavalt kohtu küsimusele, kas EAS-ile esitatud ekspordi arendamise toetuse taotluses märgitud ekspordi müügitulu prognoosid hõlmasid ka toodete valmistamise kulu (materjali, toorme, sisseostetud kauba või sisendi maksumus). Kõik eelloetletud ettevõtjad on kinnitanud, et eelnõustamise käigus ei soovitatud neil müügitulu prognoosidest midagi maha arvata. Sellest tulenevalt on EAS jätnud kaebaja taotluse rahuldamata vastuolus Meetme määruse eesmärgiga, milleks on Eesti ettevõtjate ekspordialase konkurentsivõime suurendamine välisturgudel. Kaebaja projektipõhised tegevused on suunatud oma konkurentsivõime suurendamisele läbi originaaltoodete ekspordi. Järelikult on EAS kohelnud kaebajat ebavõrdselt samas olukorras olevate ettevõtjatega, mistõttu on tegemist õigusvastase otsusega. 5.
  12. Kaebaja on taotlenud ekspordi arendamise toetust ka varem (taotlus registreerimisnumbriga EU40714), mis rahuldati 07.10.
  13. Sarnaselt kaebaja varasema taotlusega (registreerimisnumbriga EU40714) oli taotluses (registreerimisnumber EU43109) märgitud EMTAK koodiks disainerite tegevus

(74101)ning toodeteks olid Shishi AS tooted. Selle taotluse menetlemisel ei arvatud müügiprognoosidest maha toote valmistamise kulusid, erinevalt taotlusest registreerimisnumbriga EU
  1. Eeltoodut on kinnitanud ka vastustaja ise. Sellega on EAS kohelnud kaebajat õigusvastaselt erinevalt, kuigi asjaolud olid samad. Vastustaja viidatud hindamismetoodika muutmine alakriteeriumi 1.4 osas ei saanud mõjutada alakriteeriumi 1.1 hindamist, mistõttu ei olnud alakriteeriumi 1.1 osas õiguslikud asjaolud muutunud. Samuti ei olnud muutunud ka faktilised asjaolud müügiprognooside arvutamisel. Eeltoodust tulenevalt on EAS kohelnud kaebajat samadel õiguslikel ja faktilistel asjaoludel erinevalt, mistõttu on kuritarvitanud diskretsiooniõigust, mis on otsuse tühistamise aluseks. 5.
  2. Kaebaja hinnangul oleks alakriteeriumi 1.1 hinne pidanud olema
  3. Kaebaja taotluse andmetel on projekti tegevuste alguskuupäev 11.07.2012 ning lõppkuupäev 01.05.
  4. Seega tuleb alakriteeriumi 1.1 hindamisel lahutada
  5. a müügitulu prognoosist
  6. a müügitulu prognoos: 1 954 154 – 200 000 = 1 754
  7. Eeltoodu jääb vahemikku, mis annab alakriteeriumi 1.1 hindeks
  8. Meetme määrus ega ka hindamismetoodika ei näe ette alakriteeriumi 1.1 hindamisel, et allhanked tootmisel lubatavad ei ole. Küsimus Eestis loodavast lisandväärtusest, sh tootmine Eestis, kuulub hindamisele alakriteeriumi 1.4 „Eestis loodav oluline lisandväärtus“ all. 5.
  9. Alakriteeriumi 1.2 hinne sõltub vahetult alakriteeriumi 1.1 hindest, mistõttu on otsuses ebaõigesti hinnatud ka alakriteeriumi 1.
  10. Projektist tuleneva realistliku ekspordi müügitulu kasv on 1 754 154 eurot ja taotluse kohaselt soovis kaebaja toetust summas 132 106 eurot, seega: 1 754 154 : 132 106 = 13,
  11. Hindamismetoodika p 2 kohaselt kujuneb alakriteeriumi 1.2 hindeks 4, kui suhe on suurem kui
  12. Eeltoodust nähtub, et kuivõrd suhe on suurem kui 10, siis oleks EAS pidanud alakriteeriumit 1.2 hindama hindega
  13. 5.
  14. Alakriteeriumiga 1.3 seonduvalt märgib kaebaja, et Meetme määruses ega hindamismetoodikas ei ole tööjõukulu lahti kirjutatud. Samuti puudub keeld arvamast nõukogu ja juhatuse liikmele makstavat tasu tööjõukulude hulka. Ka ei ole projekti taotluses antud valemis välistatud nõukogu ja juhatuse liikme tasu. Sellest tulenevalt on EAS valesti arvutanud töötaja poolt loodavat lisandväärtust, mistõttu on alakriteeriumi 1.3 hinne ebaõige. EAS on lähtunud valedest asjaoludest ning kaldunud meelevaldselt kõrvale taotluses esitatud andmetest. 3 5.
  15. Alakriteeriumiga 1.4 „Eestis loodav oluline lisandväärtus“ hinnatakse projektist tulenevat Eesti äriregistrisse kantud ettevõtjate poolt Eestis loodavat olulist (pikaajalist konkurentsivõimet suurendavat või säilitavat) lisandväärtust. Otsusest ei nähtu, et oleks põhjalikult analüüsitud Eestis loodavat olulist lisandväärtust, vaid on märgitud üksnes, et tootmine toimub allhanketehastes peamiselt Hiinas. Hindamismetoodikast nähtub, et lisandväärtuse hindamisel on tootmine ainult üks osa. Lisaks sellele tuleks analüüsida ka toodete- või teenuste arendust, disainimist ja projekteerimist Eestis ja toodete või teenuste müügitegevuse läbiviimist projekti sihtturgudel ettevõtja kaubamärgi all. AS Shishi kaubamärk on registreeritud sihtturgudel. EAS-i otsus on kaubamärgi tuvastamise küsimuses õigusvastane ning välja ei ole selgitatud olulisi asjaolusid. 5.
  16. Alakriteeriumi 1.4 hinne oleks pidanud olema
  17. Kaebaja tootearendusprotsessi juhivad T. P. ja L. J., kes on AS Shishi peadisainerid. Nende käe all valmivad uute toodete kontseptsioonid, mis on aluseks toodete tootmisel. Iga toode on disainerite juhendite järgi loodud ning unikaalne. Seega toimub hindamismetoodika punktis 2 loetletud tegevustest disainimine ja toodete arendus peamiselt Eestis. Lisaks müüb kaebaja oma tooteid oma brändi alt. Projekti sihtturud on Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Šveits ja Suurbritannia. Arvestades vastustaja uurimiskohustust asjakohastest registritest andmete kontrollimisel, esitas kaebaja EAS-ile lisaks veel andmed selle kohta, et AS Shishi kaubamärk on registreeritud sihtturgudel (va Saksamaa). See asjaolu on olnud vastustajale teada enne vaidlustatud otsuse tegemist. Seega viiakse Eestis läbi hindamismetoodika ps 2 loetletud tegevustest kolme (toodete arendamine, disainimine ning müügitegevuse läbiviimine projekti sihtturgudel) ettevõtja omandis oleva kaubamärgi all, millega EAS otsuse langetamisel aga arvestanud ei ole. 5.
  18. Tulenevalt Meetme määruse § 17 lg-st 4 oleks kaebaja taotlus kuulunud rahuldamisele, kuivõrd hindamiskriteeriumide koondhinne on üle 2 (2,12) ning ükski Meetme määruse § 17 lg 3 p-des 1-3 toodud hindamiskriteeriumidest ei olnud hinnatud hindega alla 1,
  19. Seega juba ainuüksi hindamiskriteeriumi 1 hinde muutumisel kuuluks kaebaja taotlus rahuldamisele. 5.
  20. Hindamiskriteeriumi 2 hindamise osas ei vasta tõele EAS-i otsuses toodud väide sihtturgude ja konkurentsianalüüsi ekspordiplaanist puudumise kohta. Kaebaja on EAS-ile esitatud ekspordiplaanis alapealkirjad „Potentsiaalsete sihtturgude valik“ ning „Tegevusharu ja konkurentsi analüüs“. Tabelina on ühtlasi esitatud ka võrdlus konkurentide osas tootegruppide, positsioneeringu, turunduskanalite, hinna, stiili ja turgude lõikes. Sellest järeldub, et EAS on jätnud põhjendamatult tähelepanuta talle esitatud projekti taotluse lisades toodud informatsiooni. 5.
  21. EAS ei ole andnud otsuses selget hinnangut alakriteeriumile 2.1 ega märkinud, kas vastav tase on kõrge, keskmine või madal, nagu on otsuses märgitud alakriteeriumi 2.3 “Finantsvõimekuse” osas. Lisaks ei ole EAS hinnanud juhtkonna võimekust, ettevõtte visiooni ega meeskonna valdkondlikku ja ekspordialast kompetentsi, mis on kõik osa alakriteeriumist 2.
  22. Seetõttu on EAS jätnud alakriteeriumi 2.1 korrektselt hindamata, mis nähtub ka vaidlustatud otsusest endast. Lisaks on EAS jätnud sarnaselt hinnangu andmata ka alakriteeriumile 2.
  23. 5.
  24. Alakriteeriumi 2.3 “Finantsvõimekus” puhul on vastustaja hinnanud kaebaja finantsvõimekust nõrgaks, tuues välja kaebaja majandusnäitajad perioodil 2009-2010, 2011 ja 2012; varud bilansis ning asjaolu, et äriregistrisse ei ole esitatud auditeeritud ja kinnitatud
  25. a majandusaasta aruannet tähtaegselt. Samas ei ole vastustaja enamus teguritele, mis on loetletud taseme “madal” all, otsuses sisu andnud. Veelgi enam, kaebaja
  26. a majandusaasta aruande finantsanalüüs näitab, et kaebaja finantsvõimekust oleks pidanud hindama kõrgemalt, kuivõrd ettevõtte majandusseisule on andnud audiitor kõrgeima hinde. Järelikult ei ole EAS hinnanud kaebaja taotlust alakriteeriumi 2.3 osas õiguspäraselt. 4 5.
  27. EAS-i väited alakriteeriumi 3.1 osas ei vasta tõele, kuivõrd projekti eelarvest nähtub, et tegevuste lõikes on eraldi välja toodud vastavad kulud. EAS-i seisukohta ei toeta ka kaebaja varasemad majandusnäitajad. Alakriteeriumi 3.2 osas märgib kaebaja, et nähtuvalt ekspordiplaanist on teiste tegevustena nimetatud tootekataloogi valmistamine, Shishi tutvustusmaterjali valmistamine ja E-keskkonna väljatöötamine. Vaidlustatud otsuses puuduvad selgitused, miks on need tegevused jäetud tähelepanuta, mistõttu on haldusakt motiveerimata ning viinud ebaõige tulemuseni. Ülalmärgitust tulenevalt on EAS andnud kriteeriumile 3 ebaõige hinde, kuivõrd jättis põhjendamatult tähelepanuta nii projekti eelarves kui ka ekspordiplaanis esitatud asjakohased andmed. Samuti ei selgu EAS-i otsusest, millised tasemed on määratud alakriteeriumidele 3.1 ja 3.2, kas kõrge, keskmine või madal. Nimetatud asjaolu on Meetme määruse § 17 ja hindamismetoodika rikkumine. 5.
  28. Taotluse hindamisel on kasutatud eksperdi abi, kuid koostatud eksperthinnang on ilmsete puudustega, mis on tinginud ka lõppotsuse õigusvastasuse. Kaebaja eestikeelset taotlust ei tõlgitud eksperdile inglise keelde. Arvestades, et eksperthinnang oli ingliskeelne, viitab see asjaolule, et eksperdi emakeel või põhiline suhtluskeel on inglise keel. Lugedes eksperthinnangut, annab see omakorda alust kahelda, kas ekspert oli suuteline eestikeelset taotlust objektiivselt mõistma ja hindama. 5.
  29. EAS ei ole olnud järjepidev, millise ettevõttega on kaebaja puhul tegemist. Kord on EAS asunud seisukohale, et kaebaja puhul on tegemist disainiteenust pakkuva ettevõttega, siis tootmisettevõttega ning kohtuteesides on vastustaja asunud lausa seisukohale, et kaebaja puhul on tegemist sisuliselt jae- ja hulgimüüjaga. Selline vastuolulisus oma seisukohtades viitab vastustaja ebajärjepidevusele ning ebakindlusele nimetatud valdkonnas. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Vastustaja vastulause
  30. Alakriteeriumi 1.1 osas on poolte vahel sisuliselt erimeelsus selles, mis on kaebaja projekti tooteks/teenuseks. AS Shishi on Norra-Eesti ühisfirma, mille põhitegevuseks on kunstlillede, interjööri kaunistuste ning jõulukaupade hulgimüük. Kaebaja on taotluses oma põhitegevusalaks märkinud 74101 – disainerite tegevus. Lisaks on kaebaja ekspordiplaanis märkinud: „Shishi on disaini ettevõte, mis omab oskusteavet kujundamaks tooteid“. Kaebaja antud selgitustest nähtuvalt ei tooda ta eksporditavat kaupa ise, vaid tootmine toimub allhanketehastes peamiselt Hiinas. Hindamismetoodika kohaselt ei ole meetme eesmärgiks toetada vahendustegevust, vaid taotleja ekspordi müügitulu peab olema seotud otseselt välisriigi residendiga või juhul, kui on tegemist eksporditava tootega, peab sellele looma olulist lisandväärtust Eestis. Hulgimüük või vahendus oleksid toetatavad ainult siis, kui sellele luuakse lisandväärtust Eestis. Kaebaja sisuliseks tegevuseks on valdavalt vahendus ning lisandväärtust loob ta ainult osaliselt. Seetõttu võib projektipõhise tegevusena olla käsitletav disainerite tegevus, st disaini müük. Kaebaja poolt esitatud selgituste kohaselt nähtub, et otsene tootedisain teostatakse mõnedele kaubagruppidele. Ülejäänud kaup ostetakse sisse peamiselt Hiinast. Hiinast sisseostetavate kaupadele täiendavat lisaväärtust ei looda, neid ei töödelda ega täiendata, st Hiinast sisseostetavate kaupade importimisel ja hilisemal eksportimisel on kasutusel samad kaubanomenklatuuri koodid. Seega toimub Eestis otsene tootedisain üksnes mõnedele kaubagruppidele. Disainerite poolt loodud teenust on võimalik eraldi müüa ning loodavaks oluliseks lisandväärtuseks saab olla disaini maksumus. 6.
  31. Müügitulu, sh projektist tulenev ekspordi müügitulu, sisaldab nii kogu toote valmistamise kulu kui disaini maksumust. Taotlusi hinnatakse projektipõhiselt. Kaebaja projektipõhiseks tooteks/teenuseks on disainerite tegevus, st disaini müük, mistõttu ei saa kogu kaebaja poolt 5 prognoositud müügitulu, st toote valmistamise kulu, arvestada projekti põhiseks. Seetõttu on vastustaja kaebaja ekspordi müügitulu prognoosi vähendanud 60%. Projekti toote/teenuse määratlemisel on EAS lähtunud kaebaja esitatud andmetest ja selgitustest, mistõttu on kaebaja väide kaalutlusõiguse rikkumise kohta põhjendamatu. 6.
  32. Ekspordi toetuse taotluste puhul on esmatähtis jälgida projektist tulenevat ekspordi müügitulu, mille määratleb taotleja. Taotleja eelnõustamise käigus selgitatakse taotlejale toetuse saamise nõudeid, abistatakse toetuse taotluse ettevalmistamisel ja hinnatakse vastavust meetme eesmärkidele ning taotluse perspektiivikust. Koostöös taotlejaga selgitatakse, kas projekti tegevusvaldkond kuulub määrusega toetatavate tegevusvaldkondade hulka. Samuti selgitatakse eelnõustamise käigus kauba liikumise teekonda - toetatava tegevuse juures on oluline, et müüdava kauba teekond kliendini algab Eestist ning toode või teenus, mida müüakse, peab olema taotluses konkreetselt määratletud. Näiteks kui taotleja ostab sisse toorme ja hakkab sellest ise valmistama uut toodet, siis antud toote müügi puhul tekib ekspordi käive Meetme määruse tähenduses ja sel juhul ei ole vaja toorme kulu maha arvata. Kui taotleja ostab sisse kauba Eestist väljastpoolt ja lisab sinna midagi juurde, mis ei muuda kauba olemust, siis on vastustaja soovitanud sisseostetava kaubakulu välja arvata. Meetme määruse § 1 lg 5 p 3 kohaselt ei ole jae- ja hulgikaubandus toetatav tegevus, va sama paragrahvi lõikes 6 toodud erand. Juhul, kui taotleja taotleb toetust osadele toodetele, siis on vastustaja soovitanud kajastada taotluses prognoositava müügituluna vaid seda osa, mis on seotud üksnes selle tootega, kuivõrd toetatakse konkreetse tootega seotud eksporti. 6.
  33. Vastustaja on lähtunud kaebaja
  34. a bilansi andmetest, leidmaks disainitegevusest saadud müügitulu. Kaebaja
  35. a bilansis toodud andmete alusel oli kauba materjali kulu 1 416 951 eurot. Kuivõrd kaebaja on prognoosinud projektist tuleneva ekspordi müügitulu koos toodete sisseostu maksumusega, siis arvestades asjaolu, et projekti tegevus on seotud üksnes disainerite tegevuse müügiga, ei saa kaebaja poolt prognoositud projektist tulenevat ekspordi müügitulu summas 1 754 154 eurot lugeda realistlikuks. Arvestades asjaolu, et müügitulust ainult 40% on seotud projekti tegevustega, siis on realistlik ekspordi müügitulu projektist 701 662 eurot. 6.
  36. Kaebaja ebavõrdse kohtlemise osas märgib vastustaja, et kohtuasjas kogutud teiste äriühingute vastused näitavad taotlejate tegevuse eripära ja projektipõhist lähenemist. Vastustaja on kohelnud kõiki toetuse taotlejaid võrdselt ja projektipõhiselt. Kaebaja taotlusel kohtu poolt väljanõutud ettevõtete taotlused ei ole taotlejaga võrreldavad, kuna ettevõtjate projektipõhine tegevus ei ole sarnane kaebaja tegevusega. Projekti EU43109 menetlemise ajal kehtis uus hindamismetoodika (alates 18.08.2011). Lisaks oli kaebaja eelmises projektis välja toonud üksnes projektist tuleneva müügitulu (taotlus EU40714), käesolevas taotluses aga mitte. Johtuvalt eeltoodust on isiku kohtlemine erinevatel ajamomentidel erinevalt põhjendatud, sest muutunud olid nii õiguslikud kui faktilised asjaolud. 6.
  37. Vastustajal oli käesoleva taotluse menetlemisel võimalik lähtuda kaebaja poolt antud müügitulu prognoosidest, millest tulenevalt oleks hinne vastavalt hindamismetoodikale olnud 1, kuid vastustaja hindas kaebaja projekti lähtudes kaebaja esitatud prognoosidest, millest oli maha arvestatud kauba sisseostu kulud ning jõudis selle tulemusena kaebajale soodsama lahenduskäiguni (st hinne 2). Kaebaja projektist tulenev ekspordi müügitulu kasv on ca 600 000 – 700 000 eurot, arvestades kaebaja poolt messidel saadavate tellimuste mahtu. Seega on vastustaja kaebaja projekti hindamisel arvestanud kaebajale soodsamat lähenemist. Mõlemad lahenduskäigud on õiguspärased. 6.
  38. Projektitaotluse hindamise alakriteeriumi 1.
  39. osas on vastustaja seisukohal, et kaebaja on ebaõigesti sisustanud „töötaja“ definitsiooni. Vastustaja on alakriteeriumi 1.
  40. hindamisel lähtunud reaalsest tööjõukulust projektipõhise teenuse, so disaini teenuse osutamisel. Nõukogu ei tegele äriühingu igapäevase majandustegevuse korraldamisega. Juhatuse liikmega sõlmitakse juhatuse 6 liikme leping ning tegemist ei ole seaduse mõttes äriühingu töötajaga. Lisaks on disaini teenust pakkuva äriühingu töötaja loodav lisandväärtus erinev hulgikaubanduses tekkivast lisandväärtusest. Vastustaja on just kaebaja seniste majandusnäitajate põhjal asunud seisukohale, et ärikasumi järsk suurenemine on ebarealistlik. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja alakriteeriumi 1.
  41. hindamisel lähtunud olemasolevatest andmetest ja kaebaja selgitustest. 6.
  42. Alakriteeriumi 1.
  43. hindamise osas märgib vastustaja, et kaebaja esitatud andmete ja selgituste kohaselt ei toimu toodete tootmine, toodete- või teenuste arendamine ega projekteerimine Eestis. Kaebaja väide, et kõigil registreeritud sihtturgudel oli taotluse esitamisel ajal registreering olemas, on väär. Kaebaja eksportplaanist nähtuvalt soovib kaebaja siseneda Lääne-Euroopa turgudele, mille potentsiaalne jaotus on: Saksamaa 35%, Prantsusmaa 20%, Itaalia 15%, Šveits ja Suurbritannia 8%, Austria ja Belgia 7%. Seega on Lääne-Euroopa sihtturgudest panustatud enam Saksamaa turule, mille tarbeks on palgatud eraldi müügiesindaja. Kaebaja on Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimistaotluse esitanud 07.08.
  44. Seega puudus kaebajal taotluse esitamise ja menetlemise ajal Euroopa Liidu kaubamärgi registreering. Vastustaja on otsuse tegemisel teinud päringud avalikesse registritesse ning palunud kaebajal kinnitada sihtturgudel registreeringu olemasolu. Kaebaja poolt vastustajale saadetud informatsioonist nähtub, et Saksamaal õiguskaitse puudus. Seega on vastustaja selgitanud välja asja lahendamiseks olulised asjaolud. Kuna kaubamärk ei olnud registreeritud kõigil sihtturgudel, on alakriteeriumi 1.4 hinnang õiguspärane. 6.
  45. Projektitaotluse hindamise kriteeriumi 2 osas märgib vastustaja, et kaebaja on ebaõigesti leidnud, et vastustaja on alakriteeriumides 2.1 ja 2.3 hinnanud kaebaja finants- ja projektimeeskonna võimekust madalaks üksnes seepärast, et kaebaja majandusaasta aruanne oli kinnitamata. EAS on kaebaja finantsvõimekuse hindamisel analüüsinud põhjalikult kaebaja majandusnäitajaid, sh igaaastase müügitulu ja kahjumi suhet. Finantsvõimekuse hindamisel on mh arvestatud varude suurt reservi. Vastustaja on küsinud varude realiseeritavuse kohta kaebajalt selgitust. Kaebaja ei ole esitanud vastustajale täpseid selgitusi, kui vanade laojääkidega on tegemist ja mis maksumuses on need arvel. Kaebaja finantsvõimekuse hindamisel on vastustaja võtnud arvesse, et vanemad laojäägid võivad olla halvasti realiseeritavad ja ülehinnatud. 6.
  46. Kaebaja on ekslikult leidnud, et vastustaja on alakriteeriumi 2.4 hindamisel jätnud arvestamata kaebaja poolt esitatud sihtturgude ja konkurentsianalüüsi. Kaebaja ekspordiplaanis esitatud sihtturgude ja konkurentsianalüüsist ei nähtunud kaebaja pakutava toote/teenuse selget konkurentsieelist, mistõttu ei olnud võimalik alakriteeriumi 2.4 kõrgemalt hinnata. Vastustaja on kaebajale sihtturu- ja konkurentsianalüüsi täiendamise vajadust korduvalt selgitanud. 6.
  47. Vastustaja ei ole jätnud täitmata otsuse põhjendamiskohustust. Vastustaja hindas projekti kõigi aspektide osas ja andis hinnangu kõigi hindamiskriteeriumide alakriteeriumidele. Otsuse formuleerimisel on toodud välja olulisemad asjaolud, mis annavad kriteeriumile hinde. Samuti on otsuses viidatud komisjoni protokollile, mis omakorda viitab hindamisaruandele. Need dokumendid muutuvad viitamise tulemusel otsuse oluliseks osaks. Lisaks on kaebajale saadetud tutvumiseks eksperdi arvamus ja hindamisaruanne enne otsuse tegemist. Kaebaja ei esitanud enne otsuse tegemist vastuväiteid. Vastustaja leiab, et kaebaja väited hindamiskriteeriumi 2 ja 3 alakriteeriumide 2.1, 2.4, 3.1 ja 3.2 kohta ei ole põhjendatud ja tuleb jätta tähelepanuta. 6.
  48. Projektitaotluse hindamise kriteeriumi 3 osas on vastustaja seisukohal, et kaebaja ei ole tegevuskavas väljatoodud tegevuste mahtu jaganud sihtriigiti. Ekspordiprojektide menetlemise tava kohaselt jagab vastustaja sellisel juhul kulud proportsionaalselt vastavalt sihtriikide arvule. Vastustaja on järginud varasemat halduspraktikat. Kaebaja poolt esitatud andmetest ei ole kõrvale kaldutud. 7 6.
  49. Vastustaja on alakriteeriumi 3.2 hindamisel tuginenud eksperthinnangule, mille kohaselt on tegevuskavas väljatoodud tegevused prognoositud tulemuste saavutamiseks ebapiisavad. Nimelt nähtub, et projekti ekspordi müügitulu kasv on planeeritud saavutada eelkõige ühest tegevusest – so messidel osalemisest (ca 95,7 % projekti eelarvest). Ekspert ei ole hinnangu kujundamisel jätnud meelevaldselt arvesse võtmata kaebaja muid tegevusi, vaid on lähtunud kaebaja enda poolt esitatud informatsioonist, mille kohaselt müügivisiidid jm tegevused ei ole otstarbekad ning peamine müügitegevus toimub messidel. Aastal 2015 on kaebaja prognoosinud müügituluks ca 4,7 miljonit eurot, mis on enam kui kahekordne kasv kolme aasta jooksul. Sellist kasvu ei ole äriühing varem teinud, mistõttu ei pidanud vastustaja sellist prognoosi kaebaja majandusnäitajatest ja selgitustest tulenevalt realistlikuks. 6.
  50. Eksperdi osas märgib vastustaja, et viimane on tutvunud kõigi materjalidega, küsinud kaebajalt selgitusi ning kujundanud lõpliku hinnangu, lähtudes kogu olemasolevast informatsioonist. Ekspert on kaebaja projekti analüüsimisel lähtunud õigetest faktilistest asjaoludest. Eksperdi hinnang kaebaja projektipõhisele tootele/teenusele ühtib vastustaja seisukohaga. Ekspert on EAS-ile teinud 72 ekspertiisi alates juulist
  51. Eksperdi valdkonnad on ekspordi arendamine ja ekspordi turundus; teadus- ja arendustegevus, innovatsioon; juhtimiskvaliteedi arendamine; info- ja kommunikatsioonisektor. Eeltoodust tulenevalt on alusetu kaebaja viide eksperthinnangu puudustele ja sellest tulenevat otsuse õigusvastasusele. 6.
  52. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et otsus on ebaselge ja mitmeti mõistetav. Vastustaja on otsust põhjalikult motiveerinud ja esitanud hinnangu kujunemise detailse arutluskäigu kõigi hindamiskriteeriumide kaupa. Toetuse eesmärgiks ei ole anda toetust mitte igale isikule, kes ekspordib tooteid ja teenuseid, vaid Meetme määruse § 12 lg 1 kohaselt peab taotluses sisalduv projekt olema suunatud meetme eesmärkide saavutamisele. Taotletud toetusliigi eesmärgid on sätestatud Meetme määruse §-s 2, millest lähtudes eelistatakse ja hinnatakse kõrgemalt taotlusi, mis on seotud ettevõtja ekspordi müügitulu kasvuga, kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaalu suurenemisega ekspordi müügitulus ning sisenemisega uuele sihtturule. Kaebajat on käsitletud hulgija jaekaubanduses tegutseva ettevõtjana kogu menetluse ajal. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kaevatud EAS-i otsus on vaidlustatud osas kohtule kontrollimatu. Kaebaja seisukohast tagaks ainuüksi hindamiskriteeriumile 1 antava hinde muutmine taotluse rahuldamise. See tähendab, et juhul, kui EAS ei oleks ekspordi müügitulu prognoosidest arvutanud maha 60% taotluses toodud summast, oleks alakriteeriumi 1.1 hinnatud hindega
  53. Sellest tulenevalt oleks muutnud alakriteeriumi 1.2 hinne neljaks. Alakriteeriumi 1.4 hinne oleks pidanud olema
  54. Nii oleks hindamiskriteeriumi 1 hindeks saanud 2,6 ja terve taotlus positiivse hinde. Et seda väidet kontrollida, alustab kohus alakriteeriumidele 1.1, 1.2 ja 1.4 antud hinnangute analüüsist. Alakriteeriumide 1.1 ja 1.2 hindamine
  55. Kõige olulisemaks asjaoluks vaidluse lahendamise kontekstis on küsimus, mida käsitleda projekti toote või teenusena. Vastusest sellele küsimusele sõltub nii alakriteeriumidele 1.1 kui ka 1.2 antav hinne, mis omakorda mõjutab otsustavalt projekti üldhinnet. Kaebaja kinnitusel tuleb projekti tootena käsitleda kaebaja poolt disainitud kaupa ning EAS-i seisukohast tulenevalt disainerite 8 tegevust. Kohtu hinnangul ei ole EAS esitanud menetluses veenvat käsitlust sellest ega esitanud ka tõendeid selle kohta, miks projekti toode ei võiks olla kaebaja poolt disainitud kaup.
  56. Pooled on oma seisukohti projekti teenuse/toote osas selgitanud järgmiselt. Kaebaja ja projekti taotluse väidetel on AS Shishi sisustuskaupade disainiettevõte, kes müüb oma kaupu peamiselt välisturgudel. AS Shishi pakub kevad- ja jõulukollektsioonis sisekujunduse terviklahendusi. Toodeteks on kunstkuused, vaasid, jõuluehted, potid, küünlajalad, aiapotid, lühtrid, kunstlilled, disainielemendid, kunstpuud, kardinad, diivanipadjad. Ettevõte müüb tooteid oma brändi alt. Kõik tooted on unikaalsed ning valminud AS Shishi disainerite käe all. Taotluses märkis kaebaja põhitegevusala koodina „Disainerite tegevus – 74101“. 12.12.2012 toimunud kohtuistungil selgitas AS Shishi nõustaja M. Randrüüt kohtule (12.12.2012 kohtuistungi protokoll), et müüdavate toodete disain toimub Eestis nö nullist peale, see tähendab, et disain hõlmab toote kujundamist, jooniste valmistamist, värvide ja materjalide valikut jne. Selle järgselt lendavad ettevõtte direktor ja disainer Hiinasse, kus tutvustatakse tehases toote disaini, mille tulemusel valmistakse näidised. Näidised saadetakse Eestisse, need vaadatakse üle ja antakse tagasisidet. Seejärel algab tootmine Hiinas. EAS on menetluses asunud seisukohale, et AS Shishi on Norra-Eesti ühisfirma, mille põhitegevuseks on kunstlillede, interjööri kaunistuste ning jõulukaupade hulgimüük. Kaebaja ei tooda eksporditavat kaupa ise, vaid tootmine toimub allhanketehastes peamiselt Hiinas. Kauba otsene tootedisain teostatakse mõnedele kaubagruppidele. Ülejäänud kaup ostetakse sisse peamiselt Hiinast. Hiinast sisseostetavate kaupadele täiendavat lisaväärtust ei looda, neid ei töödelda ega täiendata. Hiinast sisseostetavate kaupade importimisel ja hilisemal eksportimisel on kasutusel samad kaubanomenklatuuri koodid. Seega toimub Eestis otsene tootedisain üksnes mõnedele kaubagruppidele.
  57. Toodud vastakaid seisukohti ja EAS-i otsust vaadates ei selgugi kohtu jaoks üheselt, mis on EAS-i hinnangul see projekti toode või teenus, mis projekti hindamisel tuleks aluseks võtta. Ühest küljest leiab EAS oma otsuses, et tulenevalt taotluses esitatud EMTAK koodist tuleb projekti teenuseks lugeda disainerite tegevust, teisalt aga väidab EAS, et on kaebuse esitajat käsitlenud menetluses läbivalt hulgimüüjana. Viimatiöeldust tulenevalt peaks projekti toode olemagi siis see hulgi müüdav kaup. Kui siia juurde lisada veel, et alakriteeriumi 1.3 hindamise puhul on EAS ise rõhutanud mõiste „töötaja“ sisustamisel, et disaini teenust pakkuva äriühingu töötaja loodav lisandväärtus erineb hulgikaubanduses tekkivast lisandväärtusest, eristades seega disaini teenust pakkuvat ettevõtet hulgimüüjast, jääbki kohtule arusaamatuks, kellena EAS AS-i Shishi lõpuks käsitlenud on. Tuleb märkida, et EAS-i kaevatavast otsusest ei tulene ühtegi viidet hulgikaubandusele ega põhjusele, et kaebaja tegevus ei ole toetatav, kuna sellele ei looda lisandväärtust Eestis. Lisaks on alakriteeriumi 1.1 hindamise kontekstis väide lisandväärtuse loomisest Eestis asjakohatu, kuna seda küsimust tuleb hinnata hoopis alakriteeriumi 1.4 raames. Seetõttu ei saaks asjaolu, kus ja kas üldse toimub tootele mingi lisandväärtuse loomine, mõjutada alakriteeriumi 1.1 hinnet. Nii on EAS-i käsitlus ebaselge ja vastuoluline, lisaks tõendamata ja põhjendamata.
  58. Kohus on seisukohal, et ainuüksi taotluses märgitud EMTAK koodist ega asjaolust, et kaebaja poolt disainitud ning Hiinas toodetud kaupade importimisel ja hilisemal eksportimisel on kasutusel samad kaubanomenklatuuri koodid, ei saa teha järeldust projekti toote või teenuse olemuse kohta. EMTAK kood näitab taotleja põhitegevusala, kuid see ei ole samastatav projekti raames toetatava tegevuse või tootega. Samamoodi ei näita kauba impordil ja ekspordil fakt, et kaubanomenklatuuris jääb näiteks vaas ikka vaasiks, seda, et olulist lisandväärtust tootele poleks tekkinud Eestis (kuigi see on alakriteeriumi 1.4 teema). Kõike eelnevat kokku võttes ei ole kohtule EAS-i otsuse ja kohtumenetluses esitatud menetlusdokumentide pinnalt jälgitav ega kontrollitav, kuidas jõudis EAS järelduseni, et kaebuse esitaja projekti toode/teenus on disainerite tegevus ja mitte disainitud toode. Väited, et kaebaja tegeleb lihtsa hulgikaubandusega, ostab Hiinast sisse kaupa ja müüb seda edasi, sellele lisandväärtust 9 loomata, on täielikult tõendamata ja kohtule kontrollimatud. Kokkuvõtvalt on EAS-i seisukohad seega projekti toote/teenuse kohta tõendamata ja põhjendamata, mis teevad EAS-i otsuse ses küsimuses kohtu jaoks kontrollimatuks. Ainuüksi sel põhjusel tuleks EAS-i kaevatud otsus tühistada, kuna haldusorgan on üheselt jätnud välja selgitamata olulise asjaolu, mis võis mõjutada asjas langetatavat lõppotsust.
  59. Lisaks eelnevalt käsitletule, et EAS võis alakriteeriumi 1.1 hindamisel vääralt sisustada projekti toodet/teenust, võib olla arvestatud vääralt ekspordi müügitulu kasvu suurust. Kohtule on jäänud kontrollimatuks, millistele põhimõtetele tuginedes arvutab EAS projektist tulenevat realistlikku ekspordi müügitulu kasvu – ilmnenud on seejuures nii EAS-i vastuoluline halduspraktika kui ka ebajärjekindlus oma seisukohtades. Esiteks jääb kohtule arusaamatuks, millistel juhtudel ja millistele õigusnormidele tuginedes arvutab EAS ekspordi müügitulu kasvu prognoosist maha toodete valmistamise kulu ning millistel juhtudel mitte. Esmalt väitis EAS 12.12.2012 toimunud kohtuistungil, et reeglina esitatakse EAS-ile menetlemiseks taotlus, kus ekspordi müügitulu kasvu prognoosis on taotleja ise maha arvestanud toote valmistamise maksumuse, kuna seda selgitatakse taotlejale eelnõustamise käigus. Kohtu poolt tehtud kontrolljärelepärimistele saabunud vastuste (II kd tl 24-67) valguses saab asuda seisukohale, et need EAS-i väited osutusid ebaõigeteks. Kohtule vastanud äriühingud teatasid mõne erandiga, et nende ekspordi müügitulu kasvu prognoos hõlmas ka toote valmistamise maksumust ning eelnõustamise käigus mingeid mahaarvamisi teha ei soovitatud. Sellise erineva kohtlemise põhjendusena ei ole kohtu hinnangul võimalik loogikat leida ka taotlejate tegevusvaldkondade erinevustest. Kui võrrelda näiteks Tarmel Furniture OÜ ja AS Shishi poolt loodavat, siis mõlemad ostavad sisse toorme, enda disaini tulemusel valmistavad uue toote ning ekspordivad selle. Vahe on selles, et ühel juhul toimub tootmine Eestis ja teisel juhul Aasias. See asjaolu aga ei tohiks alakriteeriumi 1.1 hindamisel rolli mängida, vaid osutub oluliseks alakriteeriumile 1.4 hinde andmisel.
  60. Teiseks ilmneb EAS-i vastuoluline halduspraktika ka siis, kui vaadelda kaebuse esitaja enda kahe erineva eksporditoetuse taotluse menetlemist. Kohtumenetluses oli EAS algselt seisukohal, et projekti taotluse nr EU40714 hindamisel ei olnud vaja ekspordi müügitulu kasvu prognoosist arvestada maha toote valmistamise maksumust, kuna eelnõustamise käigus vähendas taotleja projekti maksumust (kahe taotluse EMTAK koodid olid samad). Kohtumenetluse jooksul muutis EAS oma seisukohta ning väitis nüüd, et projekti taotluses nr EU40714 oli taotleja juba ise esitanud ekspordi müügitulu kasvu prognoosi selliselt, et sellest oli maha arvutatud toote valmistamise kulud. Esimene väide on kohtu jaoks arusaamatu ning teine väide on EAS-i poolt tõendamata ning lisaks kaebaja kinnitusel väär. Esimese väite puhul jääb kohtule mõistetamatuks, kuidas saab projekti maksumuse vähendamine tuua endaga kaasa põhimõttelise erinevuse ekspordi müügitulu prognoosi arvestamise põhimõtetes ehk milline on olemuslik seos projekti maksumuse ja ekspordi müügitulu arvestamise metoodika vahel. Asjakohatu on siinkohal EAS-i viide hindamismetoodika vahepealsele muutumisele – hindamismetoodika ei sisaldanud erinevaid arvestuse põhimõtteid alakriteeriumi 1.1 hindamisel, muutus alakriteeriumi 1.4 hindamine. Ja nagu kohus juba eelpool mainis, on EAS-i teine väide tõendamata ning taotleja kinnitusel väär.
  61. Viimaseks jääb kohtule arusaamatuks, millist metoodikat kasutades EAS ekspordi müügitulu kasvu prognoosi arvestas. Kohtule on EAS-i poolt toodud kaks erinevat alternatiivset lähenemist, mis annavad erineva tulemuse, kuid on EAS-i hinnangul mõlemad õiguspärased. Kohus nõustub selles punktis kaebaja ning leiab, et EAS peab taotluse hindamisel lähtuma Meetme määrusest ning hindamismetoodikast, mille tulemusel ei saa taotleja jaoks ilmneda kaks erinevat arvestusmeetodit, mis annavad erineva hinde, kuid on mõlemad õiguspärased. EAS-i poolt läbiviidav menetlus peab olema taotleja ja kohtu jaoks üheselt selge, jälgitav ja kontrollitav, mida see käesoleval juhul olnud ei ole. 10
  62. Kõike eelnevat kokku võttes asub kohus seisukohale, et EAS-i kaevatud otsus on alakriteeriumi 1.1 hindamise osas põhjendamata ja kohtule kontrollimatu. EAS on rikkunud uurimisprintsiipi ja jätnud välja uurimata, mis on konkreetse projekti teenus või toode. EAS-i vastavasisulised väited kohtumenetluses on olnud oletuslikud ja tõendamata, süüvimata on jäetud kaebuse esitaja ettevõtluse eripärasse. Kaebaja on põhjendatult viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2011 lahendile asjas nr 3-10-3066, mille p-des 7 ja 8 on kohus leidnud, et taotluses esitatud andmete muutmine EAS-i poolt ei ole võimalik. Asudes taotleja asemel taotlust sisustama, asendades taotluses teatud prognoosid enda hinnangul õigete prognoosidega, sekkub komisjon taotleja otsustusõigusesse. Selline käitumine ei ole kooskõlas hindamismenetluse olemusega. Lisaks on ringkonnakohus leidnud, et toetuse saamise üle otsustamisel pole tegemist tavapärase kaalutlusotsusega, vaid sellisega, mis on langetatud eriteadmisi omavate isikute poolt, kusjuures, nagu esitatavad taotlused, on ka asjatundjate poolt langetatav otsustus nn prognoosiotsus. Vastustajal on oma otsuste langetamisel suur kaalumisruum ning halduskohtulik kontroll saab eelkõige seisneda selles, kas vastustaja on oma hinnangu andmisel lähtunud asjakohastest andmetest ning kasutanud teaduslikult tunnustatud meetodeid. Kohus ei saa hakata kaebaja taotlust ise sisuliselt hindama. Lisaks eelnevale on Riigikohtu halduskolleegium oma 21.11.2002 lahendis nr 3-3-1-68-02 asunud järgmisele seisukohale: „Kui seadusandlus ja faktilised asjaolud on uue, isikule negatiivse otsuse tegemisel samad kui eelmise, isikule positiivse otsustuse tegemisel, siis on uus otsus käsitatav diskretsiooniõiguse kuritarvitamisena. Isikut ei saa elamisloa andmise otsustamisel ühesuguste asjaolude puhul erinevatel ajahetkedel kohelda erinevalt. Isikut tuleb erinevatel ajamomentidel, kui pole muutunud õiguslikud ja faktilised asjaolud või pole ilmnenud seniteadmata asjaolusid, kohelda ühtemoodi.“ Eeltoodud seisukohti arvestades on kohus arvamusel, et EAS-i halduspraktika ebajärjepidevus erinevate äriühingute taotluste lahendamisel (aga ka kaebaja enda taotluste erineval lahendamisel) viitab diskretsiooniõiguse kuritarvitamisele. Diskretsiooniveale viitab võimalik lähtumine ebaõigetest andmetest (mis on projekti toode või teenus) ning kohaldatud meetodi kontrollimatus (millisel õiguslikul alusel ning milliste faktiliste asjaolude esinemisel toimub ekspordi müügitulu prognoosist toote valmistamise kulu mahaarvamine). Õige on kaebaja käsitlus, mille kohaselt, mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ning mida keerulisem on õiguslik ja faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema haldusakti motivatsioon. Et praegusel juhul ei nähtu alakriteeriumi 1.1 hindamise puhul kaevatud aktist ei see, miks ja milliste tõendite alusel käsitletakse projekti teenusena disainerite tegevust ega see, millisel õiguslikul alusel ning milliste faktiliste asjaolude esinemisel toimus ekspordi müügitulu prognoosist toote valmistamise kulu mahaarvamine, ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas EAS tugines alakriteeriumi 1.1 hindamisel asjakohastele andmetele ning kasutas lahendi leidmisel õiget metoodikat. Et alakriteeriumile 1.1 antav hinne mõjutab ka alakriteeriumile 1.2 antavat hinnet, võis tegemist olla kaalutlusveaga, mis võis viia sisult väära otsuse tegemiseni. Alakriteeriumi 1.4 hindamine
  63. Hindamismetoodika kohaselt hinnatakse alakriteeriumi 1.4 all Eestis loodavat olulist lisandväärtust. Projektist tulenev Eestis loodav oluline lisandväärtus on tootmise, toodete- või teenuste arenduse, disainimise ja projekteerimise tegevuste läbiviimine Eesti äriregistrisse kantud ettevõtjate poolt Eestis ja toodete või teenuste müügitegevuse läbiviimine projekti sihtturgudel Eesti äriregistrisse kantud ettevõtjate omandis oleva kaubamärgi all. Seejuures saab alakriteerium hinde 4, kui viiakse läbi vähemalt nelja Eestis loodava olulise lisandväärtuse definitsioonis loetletud 5-st tegevusest; hinde 3, kui viiakse läbi vähemalt kolme Eestis loodava olulise lisandväärtuse definitsioonis loetletud 5-st tegevusest jne. Seega nähtub alakriteeriumist 1.4, et tootmine Eestis on vaid üks lisandväärtuse definitsioonis loetletud tegevustest, mis kuulub hindamisele. Nii on EAS-i läbiv väide, et AS Shishi ei tooda Eestis, vaid Aasias, alakriteeriumi 1.4 hindamisel asjakohane vaid osaliselt. Hindamisaruande kohaselt sai 11 taotlus alakriteeriumi 1.4 osas hinde
  64. Kaevatud otsusest nähtub sellise hinde põhjendusena, et toodete osaline disainimine toimub Eestis, tootmine toimub Hiinas ning Shishi kaubamärk ei ole registreeritud sihtturgudel. Miks sellisele järeldusele jõutud on, otsusest ei selgu. Kaebuse esitaja väidetel toimub Eestis nii tootearendus, disainimine kui ka projekteerimine - EAS ei ole neid väiteid ühegi tõendiga ümber lükanud, kuid otsuse tegemisel pole nende väidetega ka arvestanud. Projekti taotluse kohaselt on projekti sihtturud Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Šveits ja Suurbritannia. Vaidemenetluses on leidnud tuvastamist, et taotluse esitamise hetkel oli AS Shishi nimel rahvusvaheline kaubamärk „shishi“, millel on õiguskaitse järgmistes riikides: AT, BX, BY, CH, CZ, DK, ES, FI, FR, GB, IE, IT, LT, LV, NO, PL, RU, SE, TM, UA ja US. Nii nähtub, et projekti sihtturgudest ei omanud AS Shishi kaubamärgi kaitset üksnes Saksamaal, mistõttu on arusaamatu, miks kaubamärgi registreeringuga sihtturgudel ei ole üldse arvestatud. Lisaks asjaolule, et uurimisprintsiibi täielikul rakendamisel oleks vastav teave pidanud olema EAS-ile kättesaadav, nähtus asjakohane informatsioon üheselt ka kaebuse esitaja poolt EAS-ile 24.07.2012 saadetud ekirjast (I kd tl 156). Seega on EAS jätnud ka alakriteeriumi 1.4 hindamisel arvestamata ülaltoodud oluliste asjaoludega, mis võisid mõjutada alakriteeriumile 1.4 antavat koondhinnet. Kokkuvõte
  65. Kõike ülaltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et jämedad diskretsiooni- (asjakohaste andmetega arvestamata jätmine ja kontrollimatu meetodi kasutamine) ja menetlusvead (uurimisprintsiibi teostamata jätmine ja haldusakti põhjendamata jätmine) alakriteeriumide 1.1, 1.2 ja 1.4 hindamisel võisid viia sisult õigusvastase haldusakti andmisele. Ainuüksi seetõttu tuleb kaevatud EAS-i 25.07.2012 otsus tühistada vaidlustatud osas ja kohustada EAS-i kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kohtul puudub vajadus analüüsida ja hinnata kaebuse esitaja ning vastustaja ülejäänud väiteid, kuivõrd vaidlustatud haldusakt tuleb tühistada juba eelnevalt öeldud põhjustel menetlusosaliste ülejäänud argumendid ei saa asja lahendamise seisukohast omada enam olulist tähendust. Menetluskulude jagamine 17.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sellest sättest tulenevalt jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

13.02.2013 esitas kaebaja kohtule

§ 109lg-le 1 vastava menetluskulude hüvitamise nõude.

Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 8982,48 eurot. Kaebaja on esitanud kohtule seoses tekkinud menetluskuludega Advokaadibüroo Sorainen AS 31.10.2012 arve nr 2711/12EE summas 4164,24 eurot, 30.11.2012 arve nr 3167/12EE summas 1542,24 eurot, 07.12.2012 arve nr 3213/12EE summas 451,20 eurot, 31.12.2012 arve nr 3525/12EE summas 1634,40 eurot ja 31.01.2013 arve nr 195/13EE summas 1190,40 eurot koos kulude aruandega ning arvete tasumist tõendavate maksekorraldustega (II kd tl 165-173). Olles tutvunud kohtule esitatud arvetega ning õigusabiteenuse kulude aruannetega, on kohus seisukohal, et käesoleva asja mahtu ja keerukust arvestades ei ole kaebaja menetluskulud osaliselt põhjendatud ega kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Kohus on seisukohal, et õiguslikult ei olnud vaidlus sellises mastaabis, mis nõudnuks kahe advokaadi töölerakendamist. Samuti ei saa pidada täielikult usutavaks kaebaja esindajate sedavõrd suurt ajakulu erinevate toimingute tegemiseks ja dokumentide koostamiseks - nt on kaebaja esindajatel kulunud kaebuse koostamiseks väidetavalt 12 29,4 tundi (kusjuures eelnevalt on läbitud vaidemenetlus) ja kohtuistungi ettevalmistamiseks väidetavalt 9 tundi. Eelöeldu tõttu on kohus seisukohal, et vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 5200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.