) § 445 lg 1 alusel palus hageja määrata otsuse täitmise kord selliselt, et esmalt tuleb lugeda täidetuks viivisenõue ja seejärel põhinõue. 14.05.2012 täpsustas hageja hagi alust, leides, et kostja on alusetult rikastunud kinnistu eest tasutud summa ja Interego Osaühingu osa eest tasutud summa võrra. Hageja esitas nõude õigusliku alusena VÕS § 1028 lg
Hageja esitas kostja vastu nõude tühise tehingu alusel saadu tagastamiseks. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada, kas oli olemas kokkulepe, mis on vormivea tõttu tühine ning milline oli selle kokkuleppe sisu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on alates 04.06.2009 osaühingu Interego ainuosanik ja juhatuse liige. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et Interego Osaühing omandas 04.06.2009 OÜ-lt Unired kinnistu aadressil XXXXXX XXXXX hinnaga 700 000 krooni. Pooled ei vaidle ka selle üle, et osaühingu osa ning kinnistu omandamine toimus poolte kooselu ajal. Hageja kohustuseks on tõendada vormivea tõttu tühiseks osutunud tehingu olemasolu, mille alusel väidetavalt hageja kostjale raha üle kandis. 04.06.2009 notari juures sõlmitud kinnistu müügilepingust ja asjaõiguslepingust nähtub, et Interego Osaühing omandas kinnistu aadressil XXXXXX XXXXXX, mille eest tuli tasuda 39 410 krooni kohtutäitur Marek Laanemetsale täiteasjas nr 014/2008/802 ja AS-le Swedbank 310 590 krooni Unired OÜ laenulepingu osalise tagastamise eest. A-Accounting sularahaarvest nähtub, et OÜ Interego osa eest on tasutud sularahas 46 000 krooni. Arve on adresseeritud hagejale ning märge selle kohta, et arve on sularahas tasutud. Hageja konto väljavõttest nähtub, et hageja on teinud kostjale 04.06.2009 ja 04.08.2009 ülekande 350 000 krooni ulatuses. Selgitusse on märgitud „ülekanne“. Kostja konto väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud 04.06.2009 notar Robert Kimmeli kontole XXXXXXX kinnistu ostu eest 350 000 krooni, 04.08.2009 kohtutäitur Marek Laanemetsale 39 410 krooni selgitusega täiteasi 014/2008/802 ning AS-le Swedbank 310 590 krooni selgitusega OÜ Unired laenulepingu osalise tagastamise eest. Kohtu hinnangul võib eelnimetatud tõenditest järeldada, et rahalised vahendid, millega omandati Interego Osaühingu osa ning XXXXXX kinnistu, pärinevad hagejalt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on teinud kostja kontole korduvalt nende kooselu jooksul rahalisi ülekandeid nii konkreetsete selgitustega kui ka ilma selgitusteta. Kohus järeldas 4 sellest, et ka vaidlusaluste summade ülekandmiseks oli poolte vahel mingisugune kokkulepe. Kokkuleppele viitavad ka hageja ja kostja 2011.a e-kirjavahetus. Hageja ja kostja esindajate vahel 2011.a peetud kirjavahetusest kokkuleppe sõlmimiseks ning hageja ja kostja 2010.a toimunud e-kirjavahetusest nähtub, et poolte sooviks oli tegeleda pärast kooselu lõppu kaasomandis oleva korteriomandi, Interego Osaühingu osade ning domeeninimedega seotud probleemide lahendamisega, kuid kirjavahetusest ei nähtu, milline oli hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe sisu. Kirjavahetusest nähtub, et hageja ja kostja on eri meelel väidetava kokkuleppe osas, mille tühisust hageja väidab. Lisaks peab kokkulepe lepingu sisu suhtes olema saavutatud VÕS § 9 lg 1 järgi enne tehingu tegemist ja lepingu sõlmimist. Pooltevaheline kirjavahetus leidis aset pärast väidetava tehingu sõlmimist. Tõendamist ei leidnud asjaolu, et hageja ja kostja vahel oli olemas kokkulepe selle kohta, et hageja annab kostjale rahalised vahendid osaühingu osa ja osaühingule kinnistu ostmiseks ning vastusooritusena annab kostja hagejale tasuta üle osaühingu osa. Seega ei ole leidnud tõendamist tehingu olemasolu, mis on vormivea tõttu tühine ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt ka väidetavalt tühise tehingu alusel saadut tagasi. Hageja ei ole tõendanud ka muude VÕS § 1028 lg-s 1 märgitud eelduste olemasolu, mille alusel saaks nõuda ülekantud raha tagastamist. Kohus märkis ka seda, et kinnistu omandamiseks ülekantud raha adressaat ei olnud kostja. Hageja on ise oma hagiavalduses tuginenud väitele, et raha kanti kostja vahendusel üle Interego Osaühingule kinnistu omandamiseks, seega on sooritus tehtud mitte kostjale, vaid Interego Osaühingule. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis ei analüüsinud kohus kostja tasaarvestusavaldust, kuna kostja ei ole esitanud seda vastuhagina, vaid üksnes menetlusliku tasaarvestusena. Apellatsioonkaebus 4. 04.09.2012 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus on jõudnud õigele järeldusele, et rahalised vahendid, millega omandati Interego Osaühingu osa (kostja poolt) ja XXXXXX kinnistu (Interego Osaühingu poolt), pärinevad hagejalt. Kohus on ka leidnud, et vaidlusaluste summade ülekandmiseks oli poolte vahel „mingisugune kokkulepe“, kuid tõenditest ei nähtu, milline on olnud kokkuleppe sisu. Eelnevaga on kohus teinud menetlusõiguse järgi lubamatu järelduse.
lg 1 järgi ei saa kohus lubada endale järeldust, et oli kokkulepe, kuid ei saa aru, milline. Tõendeid oli piisavalt, et kohus oleks saanud vähemalt viidata konkreetsetele tõenditele, millest ta järeldas, et kokkuleppe olemasolu oli justkui tuvastatav, kuid selle sisu mitte. Sellega on rikutud
Kuivõrd tõendamiskoormis raha endale jätmise õiguse tõendamises lasus kostjal, oleks kohus pidanud tõendamatuse tõttu hagi hoopis rahuldama. Kohus leidis, et ei ole tõendatud tehingu olemasolu, mis vormivea tõttu on tühine ning seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda tagasi tühise tehingu järgi üleantut. Kohtul puudus alus lugeda hageja kahjuks asjaolu, et viimane ei ole tõendanud väidetud kokkuleppe täpset sisu. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-146-05 alusel on kostjal kohustus tõendada, et tal oli alus raha endale jätmiseks. Kostja tõendas rahade tasumist kostjale ning hageja tõendamiskohustuse täitmata jätmise tõttu oleks kohus pidanud seega hagi rahuldama. Eelneva alusel rikkus kohus
lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormise jaotamise põhimõtet, mis viis väära kohtulahendini. Tähtsust ei oma, et hageja on tuginenud tühise tehingu järgi saadu tagastamisele, kuna hageja tugines ka alusetu rikastumise õigusele, vastavad sätted on toodud ka hagiavalduses (nt VÕS § 1028). Hageja oli väga selgelt taotlenud raha tagastamist, mille endale jätmise õigust kostjal 5 ei ole. Kohus rikkus
lg-t 1, leides, et hagi alust piirab hagis märgitud õiguslik põhjendus, mis on Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-63-06 p 12 järgi hoopis kohtu otsustada. Otsuses lisanduvalt märgitu, et rahade adressaat on olnud Interego Osaühing, mitte kostja, on lubamatu. Esiteks ei ole loogiliselt üldse võimalik, et Interego Osaühingu osa eest makstud raha adressaat on olnud osaühing ise, sest mitte osaühing ei oma enda osa, vaid osanik – antud juhul kostja. Teiseks, kohus ei saa asuda seisukohale, mis erineb mõlema poole väidetust. Nii on hageja koguaeg väitnud, et raha on antud kostjale ja leping oli sõlmitud kostjaga, samal seisukohal oli ka kostja, kinnitades seda 20.06.2012 istungil.
lg 1 mõttega läheb vastuollu kohtu vastupidine järeldus millestki, milles pooled on üksmeelel. Kohus ei ole oma vastavat seisukohta ka kuidagi põhjendanud, rikkudes
Kohtu poolt sedastatu, et hageja on ise väitnud, et raha kanti kostja vahendusel üle Interego Osaühingule kinnistu omandamiseks, seega on sooritus tehtud mitte kostjale, vaid Interego Osaühingule on ilmselge hageja positsiooni vale tõlgendus. Hageja on väitnud hoopis, et poolte kokkuleppel kasutas kostja seda raha Interego Osaühingule kinnistu ostmiseks. Hageja ei nõustu ka kohtu järeldusega, nagu ta ei oleks tõendanud pooltevahelise kokkuleppe olemasolu. Hageja on esitanud tõendina mh kirjavahetuse, millest nähtuvalt on kostja tunnistanud kohustust anda hagejale üle osaühingu osa. Poolte kokkuleppele viitab ka asjaolu, et hagejal oli ligipääs Interego Osaühingu pangakontole; samuti asjaolu, et hageja oli just see, kes tegeles Interego Osaühingu asjaajamisega. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja ei ole algselt esitanud oma nn vastunõuet, vaid on ühel hetkel lihtsalt tulnud sellise n-ö mõtte peale. Seegi viitab otseselt, et algselt pooltel mingit kokkulepet hageja poolt kostjale raha tasumise osas ei olnud. Eelneva alusel palub hageja ringkonnakohtul tõendeid hinnata teisiti, kui seda tegi maakohus, kuid jääb selle juurde, et eelkõige tuleks teha otsus selle alusel, et kostja ei ole tõendanud raha endale jätmise õigust (tasuta lepingut), mistõttu oleks hagi tulnud rahuldada. Vastustaja seisukoht 5. Kostja palub jätta kaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohus, kuulanud ära poolte seisukohad, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu 10.08.2012 otsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja tsiviilasi tuleb saata
Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on teinud kostjale korduvalt rahalisi ülekandeid. Samuti puudus pooltel vaidlus selles, et nende kooselu ajal toimus Interego Osaühingu osa ja osaühingu poolt kinnistu omandamine. Hageja väitel oli nende tehingute tegemiseks kokkulepe, mis osutus vormivea tõttu tühiseks. Hageja esitas kostja vastu nõude tühise tehingu alusel saadu tagastamiseks. Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuna otsuse kohaselt ei leidnud tõendamist tehingu olemasolu, mis oleks vormivea tõttu olnud tühine ning hagejal ei olnud õigust nõuda kostjalt väidetavalt tühise tehingu alusel saadu tagastamist. 14.05.2012 esitas hageja kohtu nõudel hagi täpsustuse, milles ta väitis, et kostja on alusetult rikastunud hageja poolt talle üleantud rahasumma ulatuses. Hageja tugines oma nõudes VÕS § 1028 lg-le 1, mille kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandjalt) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata, kuna hageja ei tõendanud, millisel alusel ta saaks nõuda kostjalt raha tagastamist. 6 Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusnorme, tehes hagi aluseks olevatest asjaoludest kitsendava järelduse ja jättes lahendamata alusetu rikastumise nõude. Kohus piirdus vaid hagis märgitud tühise tehingu järgi saadu tagastamise nõude aruteluga, kuigi asjaolud alusetu rikastumise nõude kohta oli hageja esitanud. Lisaks eeltoodule määras kohus valesti tõendamiskoorimise. Maakohus kirjutas otsuses, et hagejal oli kohustus tõendada tühise tehingu olemasolu, mille alusel ta kostjale raha üle kandis. Hageja kirjutas hagi täpsustuses, et kuna tehingu kinnitamine (osaühingu osa tasuta ülekandmine) saaks toimuda poolte vabal tahtel ja ta ei saa seda kostjalt nõuda, siis on tal oma õiguste kaitse ainsaks võimaluseks nõuda raha tagastamist. Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu (nt otsus 3-2-1-63-06 p 12), et kohus ei ole seotud kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Kohus kohaldab seadust, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud. Hageja on hagi aluses toonud välja, et ta on teinud raha ülekandeid kostjale. Kui maakohus tuvastas, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt tagasi tühise tehingu järgi üleantut, pidi maakohus lahendama alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Selleks tuli maakohtul kõigepealt eelmenetluses välja selgitada, millised saavad olla hageja nõuded: kes on alusetult rikastunud ja mille võrra, st kas kostja vara suurendati tema nõusolekul ja kas hagejal on alust nõuda alusetu rikastumise teel saadu väljaandmist või tuleks kostjal hüvitada saadu väärtus rahas. Samuti ei ole kohus võimaldanud hagejal esile tuua asjaolusid seoses XXXXX kinnistu ostmisega Interego Osaühingu poolt, st kas hageja oma tegevusega suurendas kinnistu eest tasumisega kostja vara ja kas hagejal on selles osas nõue kostja vastu alusetu rikastumise sätete alusel. Need hageja nõude eeldused tuleb maakohtul eelkõige välja selgitada, sest VÕS § 1028 lg 1 kohaselt peab kostja olema hageja arvel alusetult rikastunud ja seda pidi tõendama hageja. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt peab
lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui hageja on tõendanud raha kostjale ülekandmise ja toonud esile hagi rahuldamise eeldused, siis pidi kostja hagiga mittenõustumisel tõendama vastuväiteid, mille kohaselt hagejal ei ole õigust tühise tehingu järgi saadut või raha tagasi saada (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-146-05). Maakohus jättis täitmata selgitamiskohustuse, määras valesti tõendamiskoormise, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Tõendamisreegleid peab maakohus selgitama eelmenetluses ja seejärel tuleb tulenevalt
lg 1 p-st 4 eelmenetluses selgitada välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta.
Kohus rikkus lisaks eelnimetatule ka
lg 3 teist lauset ning
lg-t 2, mis paneb kohtule kohustuse tagada pooltele võimalus esitada õigel ajal ja täielikult oma seisukoht kõigi asjasse puutuvate (asja lahendamiseks oluliste) asjaolude kohta. Sellised rikkumised on menetlusõiguse normi olulised rikkumised
Eeltoodud menetlusnormide rikkumine toob kaasa kohtuotsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise. 14.05.2012 esitas kostja vastuses hagile tasaarvestusavalduse, millele maakohus peab hinnangu andma ja vajadusel selgitama avalduses väidetud asjaolude tõendamise vajadust.
lg 1 sätestab, et kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Sama paragrahvi lõike 2 7 kohaselt kohus võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha ning lõike 3 kohaselt kui pool ei ole võimeline arvamust avaldama seisukoha või kahtluse suhtes, millele kohus on tähelepanu juhtinud, võib kohus määrata talle tähtaja seisukoha esitamiseks. Enne asja sisulise arutamise lõpetamist peab kohus
lg-te 1 ja 2 kohaselt arutama menetlusosalistega pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid ning küsima menetlusosalistelt, kas nad soovivad täiendada asja arutamist. Arvestades, et pooled on vahetanud enne maakohtu menetlust kohtuväliste kokkulepete ja läbirääkimiste ettepanekuid ja maakohus ei ole kompromissi väljavaateid pooltega arutanud, tuleks kaaluda
Ringkonnakohus leiab, et kohtuotsus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Reet Allikvere Ulvi Loonurm Kaupo Paal 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.