3-12-1773/49

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Mati Kartau, Maili Lokk

1. aprill 2013, Tartu 3-12-1773 Jüri Tuule kaebus Politsei- ja Piirivalveameti poolt 18.03.2007 teostatud läbiotsimise käigus märkmete äravõtmisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot Tartu Halduskohtu 06.03.
2. a määrus Jüri Tuule määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Jüri Tuul Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet Kaasatud haldusorgan Harku ja Murru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Jüri Tuule määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.03.
3. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. 21.08.2012 jõudis Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla kinnipeetav Jüri Tuule 19.08.2012 dateeritud kaebus, milles paluti välja selgitada talle kahju tekitanud isik ja mõista välja tekitatud varaline ja mittevaraline kahju. Kaebusele lisatud materjalide kohaselt on J. Tuulelt 18.03.2007 Harku ja Murru Vangla II eluosakonna läbiotsimise käigus võetud ära märkmed telefoninumbritega, mida ei ole senini tagastatud ja sellega tekitati kahju 10 000 euro suuruses summas.
5. Tartu Halduskohus luges 21.01.
6. a määrusega J. Tuule kaebuse esitatuks mittetähtaegselt ja andis kaebajale võimaluse esitada kohtule taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebaja kohtu eelistungil kinnitanud, et sai telefoninumbrite kadumisest teada 18.03.2007 pärast läbiotsimist ning kaebaja pidanuks vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-le 3 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg-le 4 esitama kaebuse halduskohtule või taotluse haldusorganile kolme aasta jooksul, so hiljemalt 18.03.
8. J. Tuul esitas taotluse kaebetähtaja ennistamiseks põhjendusega, et ta pöördus kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) ja ei saanud seetõttu esitada kaebust halduskohtule.
9. Tartu Halduskohtu 05.02.
10. a määrusega võeti J. Tuule kaebus menetlusse ning loeti asjas vastustajaks Politsei- ja Piirivalveamet. Harku ja Murru Vangla kaasati menetlusse arvamuse andmiseks HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Vastustajat ja kaasatud haldusorganit kohustati esitama seisukoht kaebuse tähtaja ennistamise taotluse osas.
11. Harku ja Murru Vangla leidis, et puuduvad alused ja mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks, kuna kaebuse õigeaegset esitamist ei takistanud objektiivsed asjaolud. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi argumenti, mis annaks alust arvata, et kaebajal puudusid võimalused kaebust õigeaegselt esitada või esinesid mingid muud takistused, mida ei olnud võimalik kõrvaldada. Kohtupraktikast tulenevalt peab isik oma õiguste kaitsel näitama üles kohast huvi ning mistahes viivitamine ei saa olla tähtaja ennistamise aluseks.
12. Politsei- ja Piirivalveamet leidis, et kaebetähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi mõjuvat põhjust või objektiivset asjaolu, mis oleks tal takistanud kaebuse tähtaegset esitamist, ega selgitanud, miks ta ei saanud järgida seaduses sätestatud menetlustähtaegu. Tähtaja ületamine ligi kahe ja poole aasta võrra ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad.
13. Tartu Halduskohtu 06.03.
14. a määrusega jäeti rahuldamata J. Tuule taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja lõpetati haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja esitanud mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks. Ekslik on kaebaja arusaam nagu takistaks EIK-le avalduse esitamine siseriiklikku kohtumenetlust alustamast. Kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise nõude esitamiseks peaks jätma ka õiguslikes küsimustes kogenematule isikule piisava aja halduskohtusse pöördumise tähtaja ja vaidluse algatamise korra väljaselgitamiseks. Kaebaja ei ole viidanud ka sellele, et teda oleks haldusorganite või kohtute poolt tähtaja või vaidlustamise korra osas eksitusse viidud. Seega pole kaebaja tähtaja ja vaidlustamise korra väljaselgitamisel olnud piisavalt hoolikas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
15. J. Tuul esitas 13.03.2013 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 06.03.
16. a määrus tühistada ja kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldada. Määruskaebuse kohaselt tulid kaebajale EIK-lt selged juhised, et tal ei tohi olla sama asja menetlemine teises kohtus pooleli. Kaebaja väljendas rahulolematust, et EIK tagastas kaebuse alles nelja aasta möödudes ning keegi ei ütelnud kaebajale, kuhu ta peaks pöörduma. Kaebaja hinnangul loeti kahjunõude aegunuks, et vältida kahjunõude tasumist.
17. Politsei- ja Piirivalveamet palus 28.03.
18. a vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole määruskaebuses esitatud ühtegi faktilist või õiguslikku väidet halduskohtu määruse õigusvastasuse kohta ning kaebaja kordab vaid oma ekslikku arvamust halduskohtule kaebuse esitamise takistuse kohta ajal, mil tal oli esitatud kaebus EIK-le, ja viitab vangla soovimatusele maksta kaebajale kahjutasu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 2
20. RVastS § 17 lg-st 3 ja HKMS § 46 lg-st 4 tuleneb hüvitamiskaebuse ja –taotluse esitamisele kolmeaastane tähtaeg arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Kaebaja on halduskohtu eelistungil kinnitanud, et sai telefoninumbrite kadumisest teada 18.03.2007 pärast läbiotsimist. Seega pidanuks kaebaja vastavalt RVastS § 17 lg-le 3 ja HKMS § 46 lg-le 4 esitama kaebuse halduskohtule või taotluse haldusorganile kolme aasta jooksul arvates 18.03.2007, so hiljemalt 18.03.
21. Eeltoodust tulenevalt on J. Tuule 21.08.
22. a hüvitamiskaebus PPA vastu halduskohtule esitatud tähtaega ületades. Samuti on kaebaja 29.01.
23. a taotlus kahju hüvitamiseks Harku ja Murru Vanglale (tl 41) esitatud eelviidatud kolmeaastast tähtaega ületades ning käesolev kaebus ei oleks tähtaegne ka juhul, kui see oleks suunatud Harku ja Murru Vangla vastu, sest käesolev kaebus on halduskohtule esitatud mitte 30 päeva jooksul Harku ja Murru Vangla 21.03.
24. a vastusest (tl 40), vaid viis kuud hiljem.
25. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.
26. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02 ja 16.01.
27. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08).
28. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. Halduskohus on õigesti märkinud, et kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise nõude esitamiseks peaks jätma ka õiguslikes küsimustes kogenematule isikule piisava aja halduskohtusse pöördumise tähtaja ja vaidluse algatamise korra väljaselgitamiseks.
29. Kaebaja on seisukohal, et kuna asi oli EIK-s, ei saanud ta kaevata teise kohtusse ning EIK sõnul ei tohtinud tal olla sama asja menetlemine teises kohtus pooleli. Kaebaja väide, et ta lähtus kaebuse esitamata jätmisel EIK keelust, on esitatud esmakordselt alles määruskaebuses. Kaebaja ei ole halduskohtule ega ringkonnakohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kohe pärast väidetavast kahjust teadasaamist püüdnud välja selgitada hüvitamiskaebuse esitamise korda. Kohus möönab, et õiguslikes küsimustes kogenematu isik võis väidetavast EIK juhisest ekslikult välja lugeda keelu sama kaebusega halduskohtusse pöördumiseks. Siiski ei minetanud kaebaja väidetava juhise tõttu hoolsuskohustust kaebuse esitamise korra väljaselgitamiseks. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt võib EIK kohtuasja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. Asjaolu, et kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas edasikaebe korra välja selgitamisel ja sellest kinnipidamisel, ei ole mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Kaebajal olnuks piisava hoolsuse korral võimalik enne EIK-sse pöördumist ja kolmeaastase kaebetähtaja jooksul välja selgitada korrektne hüvitamiskaebuse esitamise kord, sh tähtaeg ja haldusorgan, kelle poole hüvitamisenõudega pöörduda.
30. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja 2005 ja 2006 aastal esitanud mitmeid kaebusi Pärnu Vangla vastu, sh kahju hüvitamise nõude seoses 3 läbiotsimisel ära võetud esemetega haldusasjas nr 3-06-
31. Seega oli kaebajal kahjuhüvitamise nõuete halduskohtusse esitamise kogemus olemas ning käesolevas asjas väidetavalt esmalt EIK-sse pöördumist ei saa lugeda põhjendatuks õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimuseks protsessinormides. Kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saanuks kaebaja koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes endale riigi kulul õigusabi (advokaadi) määramist. Käesoleval juhul ei ole kaebaja pöördunud õigeaegselt haldusorganite poole hüvitamistaotlusega või kohtusse riigi õigusabi taotlusega ja kahju hüvitamise kaebusega. Põhjendamatult ja ennatlikult ebaõige kohtu poole pöördumine ning õigel ajal riigi õigusabi taotlemata jätmine ei saa olla aluseks kaebetähtaja ennistamisele.
32. Asjakohatu on määruskaebuses toodud väide, et tema nõue loetakse aegunuks, et vältida kahjunõude tasumist. Kohus ei saaks kuidagi lugeda kaebust aegunuks, kui see oleks esitatud kolmeaastase kaebetähtaja jooksul. Konkreetse kaebetähtaja sätestamise ja selle järgimise nõudmise eesmärk on muuhulgas kaitsta ka õiguskindlust.
33. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 06.03.
34. a määruse muutmata. Agu Timmi Mati Kartau 4 Maili Lokk