lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. 2-12-52239 Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 32-44) ja õiguslikult põhjendatud
§-de 396 lg 1, 402, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 415 lg 1 ja 113 lg 1 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis - 98,85 eurot –
§-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 6; 415 lg 1 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi on 98,85 eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirjas on hageja taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: maksekäsu kiirmenetluse alusel ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv – kokku 150 eurot ning õigusabikulu – 32 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 103,11 eurot (tl 31), sest ta esitas hagi nii põhivõlgnevuse kui ka viivise väljamõistmiseks, sest ta arvas ekslikult, et maksekäsu kiirmenetlus on kogu nõude ulatuses üle läinud hagimenetluseks. Kuna kostja tunnistas oma vastuväites makseettepanekule põhinõuet ja lepingutasu nõuet, tegi Tartu Maakohus 01.02.2012 maksekäsu, millega mõistis kostjalt hagejalt kasuks välja 787 eurot põhivõlgnevuse ja lepingutasu katteks ning 45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu katteks. Pärast kohtu järelpärimist esitas hageja kohtule veebilehe www.e-toimik.ee kaudu täiendava hagiavalduse, milles nõudis ainult viivise väljamõistmist ning millelt tuli soodusmäära järgi tasuda riigilõivu ainult 60 eurot. Ühtlasi esitas hageja kohtule avalduse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks ning Tartu Maakohtu 27.02.2013 määrusega tagastati hagejale enamtasutud riigilõiv 45 eurot (tl 55). TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ning hageja on nõudnud riigilõivu väljamõistmist kostjalt ulatuses, mis vastab täiendava hagi hinnalt tasumisele kuuluvale riigilõivu soodusmäärale, on võimalik kostjalt riigilõiv välja mõista hageja nõutud ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 60 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad 2-12-52239 käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud I. I. O. töötaja D. J. T. , kes on esitanud hageja nimel kohtule hagiavalduse. Kuna antud hagi hind on 98,85 eurot, siis on TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 320 eurot. Seega jäävad hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud – 32 eurot - TsMS § 175 lg 4 kehtestatud piirmäära sisse ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 92 (60+32) eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.