) § 97 lg 1 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud isikuks laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
lg 1 mõttes on esmajärjekorras lapse ülalpidamiskohustust täitvaks isikuks lapse vanem. Hageja sai täisealiseks XXX.a. ja jätkab õpinguid XXX12. klassis (kooli tõend ). Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on täisealisel lapsel
Kostja oma kirjalikus vastuses hagile on tunnistanud, et ta ei ole täitnud oma lapse, ET, ülalpidamiskohustust. Asjaolu, et ET eestkostjaks määrati pärast tema ema surma vanaisa RT, ei vabasta isa lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostja väide, et eestkostja ei soovinud pärast hageja ema surma temalt elatist, on ümber lükatud hageja poolt esitatud kohtutäitur Kaire Põltsi 27.03.2007.a täitemenetluse lõpetamise otsusega, mille kohaselt RT nõude edasine menetlemine on võimatu, kuna nõudeõigus ei saa üle minna lõppenud isiku õigusjärglasele. Seega on hageja eestkostja proovinud kostjalt elatist saada täitemenetluses. Vaatamata sellele, et hageja eestkostja ei pöördunud pärast hageja ema surma elatishagiga kostja vastu kohtusse, ei vabasta kostjat elatise maksmise kohustusest hageja nõude alusel pärast tema täisealiseks saamist. Kuna perekonnaseaduse alusel on elatisehagis hagejaks laps, siis on hagejal õigus nõuda elatist ka aasta enne tema täisealiseks saamist. Asjaolu, et tütar ei ole tahtnud isaga suhelda, ei ole elatise maksmisest vabastamise aluseks. Just lapsevanemal on kohustus luua oma alaealise lapsega sellised suhted, et alaealine laps sooviks lapsevanemaga suhelda, eriti juhul, kui alaealisel on pärast traagilist sündmust jäänud alles ainult üks lapsevanem. Hageja vanaisa eestkostjaks määramine ei vabastanud kostjat oma alaealise tütre kasvatamise kohustusest ja õigusest temaga suhelda. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes Perekonnaseaduse § 97 lg 1 p 2 on hageja õigustatud saama ülalpidamist. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, Kohtuistungil pooled kompromissi ei saavutanud, seega uurib kohus hageja vajalike kulutuste kindlakstegemiseks hageja poolt esitatud tõendeid. Eluasemekulude tõendamiseks on kohtule esitatud XXX KÜ arve- makseteatised perioodist oktoober 2011 kuni august
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda , eelkõige kui ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja abivajadus on tekkinud hageja enda ebamõistliku käitumise tulemusena. Kohus on seisukohal, et hageja abivajadus on tekkinud sellest, et ta täisealiseks saamise hetkel ei ole gümnaasiumi veel lõpetatud. Et hagejal on kool veel lõpetamata, ei tulene tema ebamõistlikust käitumisest. Hageja abivajadus on tekkinud seega kooliskäimisest ja sellest, et hageja teine vanem , ema, on surnud aastaid tagasi ja isa ei ole täitnud pärast hageja ema surma tema ülalpidamiskohustust ega ei täida seda ka hagi menetlemise ajal kohtus. Asjaolu, et hageja elab omaette korteris, mis on ostetud teise korteri müügist saadud raha eest ja milles viibimine tekitas tõenäoliselt hagejale seoses ema surmaga valusaid mälestusi, ei oma elatise määramisel tähendust. Ka vanas korteris oleksid hagejal eluasemekulud.
lg 1 kohaselt kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline oma täisealisele tütrele õppimise ajal elatist maksma, kuna tal on veel üks laps ja tema töötasu on ainult 650 eurot kuus. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, et antud asjas ei halvenda elatise väljamõistmine kostja teise lapse heaolu, sest kirjaliku vastuse p-s 1.4 väidab kostja , et tema alaealise poja kõik kulud katab kostja elukaaslane ja kostja alaealise lapse ema. Kostja ei ole tõendanud, et elatise väljamõistmine nõutud suuruses osutuks tema alaealine poeg vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Vanem peab tagama kõigi oma laste vajaduste katmise. Kostja on töövõimelises eas ja ta on kohustatud otsima töökoha, mis võimaldaks täita oma mõlema lapse ülalpidamiskohustust lastele vajalikus määras. Kuna kostja ei ole hagejale elatist maksnud pärast hageja ema surma 30.11.2005.a. , mõistab kohus elatise välja kooskõlas
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 165 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku või vara kohta. Kuna menetlus ei ole põhjustatud seetõttu, et kostja ei ole andnud kohast teavet oma sissetuleku ja vara kohta, ei rakenda kohus eelpooltoodud seaduse sätet. Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 1710 4 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.