Puudutatud isik II arvates tekib sunniraha tasumise kohustus ettekirjutus-hoiatuse alusel. Täitekorraldus ei ole suunatud sunnivahendi adressaadile. Täitekorralduse andmine on haldussisene menetlustoiming, millega formaalselt algatatakse haldustäitemenetlus. Sunniraha tasumisega enne täitekorralduse väljaandmist ei kavatsenud puudutatud isik II vabaneda ettekirjutuse täitmisest. See ei oleks ka võimalik, sest haldusorgan saab sunniraha korduvalt rakendada kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni (ATSS § 2 lg 2). Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ning puudutatud isikute seisukohtadega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri 18.12.2012 otsusele tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse.
18.12.2012 otsusega (lk 5-12) jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja kaebuse (lk 19-23) 27.11.2012 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele (lk 13-15). Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja
MS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja täitemenetluse sissenõudjana esitas kohtutäiturile 13.11.2012 09.11.2012 täitekorralduse nr 1.2-12.1/6727 (lk 34-35), milles on märgitud, et VT HV tegi ettekirjutused, millega kohustas MEOÜ-d tagama ettevõttes kuumalt realiseeritava toidu ja külmutatud toidu säilimise vastavalt kehtestatud säilitamistingimustele. Täitekorralduse lisadena esitas avaldaja kohtutäiturile 21.09.2011 ja 29.08.2012 kontrollaktid (lk 36-39, 42-44). Sunniraha (150 eurot) suuruse üle vaidlus puudub. Maksekorraldusega nr 1014 (lk 47) on tõendatud, et MEOÜ kandis Rahandusministeeriumi arvele VT sunniraha 150 eurot 12.10.2012. See on sama summa, mille avaldaja on täitekorralduses märkinud rakendamisele kuuluva sunniraha suurusena. Kooskõlas
lg 1 punktiga 11 on täitedokumendiks sunniraha ja asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseks olev haldusakt. Täitekorraldus ei ole täitedokumendiks (haldusaktiks), vaid kohtutäiturile esitamisele kuuluvaks täitmisavalduseks (
Lahendis nr 3-2-1-100-11 on Riigikohus asunud seisukohale, et täitekorraldus on siusuliselt täitmisavaldus, kuna selle adressaadiks on sunnivahendit vahetult kohaldav isik, mitte isik, kelle suhtes sunnivahendit kohaldatakse. Õige ei ole avaldaja seisukoht, et enne 09.11.2012 täitekorralduse andmist ei tekkinud sunniraha tasumise kohustust. Sunniraha tasumise kohustuse tekkimise tähtpäev tuleneb täitedokumentideks olevatest kontrollaktidest. 3 Kuna puudutatud isik II tasus sunniraha vabatahtlikult enne avaldaja poolt täiteavalduse kohtutäiturile esitamist juhindus kohtutäitur õigest KTS § 41 lõikest 1 jättes täitemenetluse alustamise tasu ja poole menetluse põhitasust avaldaja kanda. Õige on kohtutäituri otsuses märgitud seisukoht, et VÕS § 91 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks võlgnetava summa kandmisel võlausaldaja kontole ning viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-108-12. Kohus ei nõustu avaldajaga, et sunniraha vabatahtlik tasumine võimaldab ettekirjutuse jättagi täitmata. Puudutatud isik II märkis õigesti, et haldusorgan saab sunniraha korduvalt rakendada kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1, § 173 lg 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 on puudutatud isikutel õigus esitada 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kohtule. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.