← Eesti

3-12-1400/78

Obsah (8)§ 21§ 5§ 180§ 120§ 158§ 90§ 199§ 20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht 26.03.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-1400 Haldusasi O S , E J , A

§ 21lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD

  1. O S , E J , A V , A H , N I , N K ja D Z esitasid 04.07.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid tunnistada õigusvastaseks Tallinna Kesklinna Valitsuse toimingud 3-12-1400 Tallinnas, L. Koidula 14a asuva elamu Tallinna linnale kuuluvate mõtteliste osade erastamisel, tühistada Tallinna Kesklinna vanema 19.06.2012 korraldus nr 449, millega kinerastamise tulemused, ning Tallinna Kesklinna vanema 19.06.2012 vastus kaebajate 14.05.2012 vastuväidetele ja 15.06.2012 protestile ning kohustada Tallinna Kesklinna Valitsust korraldama uus enampakkumine, milles lubada osaleda üksnes esimest eelistust omavaid üürnikke. Kaebajad on XXXXXXx asuva elamu üürnikud, kes osalesid vastustaja kui elamu 7500/30000 osa kaasomaniku poolt kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse (EMOES) alusel 14.06.2012 korraldatud enampakkumisel. Vastustaja kutsus enampakkumisel üürnikena osalema ka A P u, T P u, G H ja J K, kellega sõlmitud üürilepingud on tühised, kuna on sõlmitud pärast elamu üleandmist kaasomanikele omandireformi käigus. T. P, A. P ja G. H on või olid elamu kaasomanikud ning neil puudub üürisuhe linnaga. J. K ei kasuta eluruumi ega maksa üüri. Kaebajate õigusi on rikutud, kuna kõrvaliste isikute osalemine enampakkumisel mõjutas kaasomandiosade müügihinda kaebajate jaoks ebasoodsalt.
  2. Kaebuse 05.07.2012 täienduses (I kd, tl 122-125) täpsustasid kaebajad nõudeid ja palusid tuvastada, et A P , T P , G H ja JJ K ei kuulu esimese eelistusõigusega isikute hulka XXXXXXX asuva elamu Tallinna linnale kuuluvate mõtteliste osade erastamisel; tunnistada õigusvastaseks Tallinna Kesklinna Valitsuse toimingud XXXXXXXX erastamisel; tühistada linnaosa vanema 19.06.2012 vastus kaebajatele ja 19.06.2012 korraldus ning kohustada Tallinna linna läbi viima enampakkumine eelnimetatud isikuid kaasamata.
  3. Tallinna Halduskohus võttis 09.07.2012 määrusega menetlusse kaebuse Kesklinna vanema 19.06.2012 korralduse nr 449 tühistamiseks ning XXXXXx asuva elamu mõtteliste osade erastamiseks uue enampakkumise läbiviimiseks kohustamiseks, leides, et ülejäänud nõuded on eeltoodutega hõlmatud. Kohus kaasas kolmandate isikutena menetlusse enampakkumise võitnud L S i ja J K ning põhjendas T. P, A. P ja G. H kaasamata jätmist sellega, et esitatud nõuded ei tingi otsuse resolutsioonis seisukoha võtmist nende osalemise õiguse üle uuel enampakkumisel, mistõttu kohtulahendiga ei otsustata nende isikute õiguste ja vabaduste üle.
  4. Tallinna Halduskohtu 23.10.2012 määrusega (I kd, tl 198) määrati kaebajate kaebuses linnaosa vanema 19.06.2012 korralduse tühistamiseks ja XXXX asuva elamu mõtteliste osade erastamiseks uue enampakkumise läbiviimiseks kohustamiseks kohtuasja istungi aeg ning anti menetlusosalistele tähtaeg täiendavate taotluste, selgituste ja tõendite esitamiseks kuni 20.11.
  5. Ka Tallinna Halduskohtu 28.11.2012 määruses (I kd, tl 238), millega jäeti rahuldamata kaebajate taotlus menetluse peatamiseks, olid kaebuse nõuded piiritletud just samamoodi.
  6. Tallinna Halduskohtu 18.12.2012 otsuse resolutsioon on järgmine:
  7. Rahuldada O S , E J , A V i, A H i, N I i, N K ja D Z i kaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Kesklinna vanema
  8. juuni 2012 korraldus nr 449 ning kohustada Tallinna linna XXXXX asuva kaasomandis oleva elamu mõtteliste osade erastamise uueks läbiviimiseks.
  9. Mõista Tallinna linnalt kaebajate kasuks välja menetluskulud järgmiselt: O S kasuks 30 (kolmkümmend) eurot, E J kasuks 15 (viisteist) eurot, A V i kasuks 15 (viisteist) eurot, A H i kasuks 15 (viisteist) eurot, N I i kasuks 15 (viisteist) eurot, N K kasuks 15 (viisteist) eurot ning D Z i kasuks 30 (kolmkümmend) eurot. Otsuse põhjendustest selgub, et kohus on otsustanud kaebajate kaebuse rahuldada. Kohus käsitles otsuses ka kaebajate nõuet tuvastada, et A P , T P , G H ja JJ K ei kuulu esimese eelistusõigusega isikute hulka Tallinnas, XXXXX asuva elamu Tallinna linnale kuuluvate mõtteliste osade erastamisel ning leidis, et ka see tuvastusnõue on hõlmatud linnaosavanema korralduse tühistamise taotlusega, sest kaebajate eesmärgiks on välistada vastavate isikute osalemine enampakkumisel. Igal juhul poleks üürilepingute tühisuse tuvastamine, samuti seisuko2

(6)3-12-1400 ha võtmine, et need isikud ei kuulu kaasomandis oleva elamu mõtteliste osade erastamise esimest eelistust omavate isikute ringi, pädevuse puudumise tõttu võimalik otsuse resolutsioonis, vaidluse lahendamiseks olulise asjaolu tuvastamise kohta saab seisukoha võtta üksnes otsuse põhjendustes (

§ 5lg 2).

Erastamise kohustatud subjekti ülesanne on tuvastada, kas XXXXX elamu kaasomandiosade erastamiseks soovi avaldanud isikutel olid kehtivad üürilepingud. Vaidluse lahendamise seisukohast pole oluline T P u ja G H üürilepingute kehtivuse küsimus, sest kuigi nad registreerusid vaidlusalusest enampakkumisest osavõtjatena ((tl 50), ei teinud nad ühtegi pakkumist mitte ühegi müügiobjekti osas. Seega ei mõjutanud nende osalemine vaidlusalusel enampakkumisel enampakkumise tulemusi. Oluline on selle asjaolu tuvastamine A P u ning JK osas, kes tegid pakkumisi mitme objekti puhul, kusjuures J. K võitis

  1. objekti enampakkumise. Vastustaja seisukoht, et J Kl ja A P ul olid vaidlusaluse enampakkumise toimumise ajal kehtivad üürilepingud XXXXXXXXx elamus asuvate eluruumide kasutamiseks, ei põhine kogutud tõenditel. Seega ei ole erastamise kohustatud subjekt nõuetekohaselt erastamise seisukohast olulist asjaolu välja selgitanud ning enampakkumise tulemuse kinnitamine pole õiguspärane. J K ja A P u üürilepingutel on ilmsed tühisuse tunnused. A P u ja Kadrioru kinnisvarahoolduse munitsipaalettevõtte vahel on üürileping sõlmitud
  2. detsembril 1994 (tl 71). J K ja Tallinna Kesklinna vanema asetäitja vahel on üürileping sõlmitud
  3. märtsil
  4. L. Koidula 14a elamu mõttelised osad (kokku ¾ ulatuses) anti tagastamise õigustatud subjektidele aktiga üle
  5. märtsil
  6. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse
  7. veebruari 1993 määruse nr 36 «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord» punktist 48 oli XXXXXXX elamu alates
  8. märtsist 1994 erastamise kohustatud subjekti ning vara tagastamise õigustatud subjektide kaasomandis. Arvestades Asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg 1 redaktsioonis, mis kehtis
  9. detsembrist 1993 kuni
  10. juulini 2003 ja Riigikohtu otsust kohtuasjas nr 3-2-1-90-03 oli kõigi kaasomanike kokkulepe vajalik ka kaasomandis oleva asja või selle reaalosa võlaõiguslikuks koormamiseks ja seega üürilepingu sõlmimiseks. Riigikohus märkis, et koormamise võib kokku leppida näiteks kaasomandis oleva asja kasutuskorra kokkuleppes, kusjuures ainuüksi sellest, et kaasomanikud on kokku leppinud ühise asja valdamise ja kasutamise, ei järeldu, et kaasomanikud on kokku leppinud kaasomaniku õiguses koormata tema valduses ja kasutuses olevat asja või selle reaalosa. Viimaks märkis Riigikohus, et kokkuleppega samaväärne on kaasomanike heakskiit toimunud koormamisele. Kuna J K ja A P uga on üürilepingud sõlmitud ajal, mil elamu oli kaasomandis, on nende üürilepingute kehtivuse eelduseks kaasomanike vahelise kokkuleppe olemasolu sellise koormamise kohta. Sellise kokkuleppe olemasolu kohta ei ole tõendeid esitatud. Ei ole teada, et pärast elamu tagastamist oleks kaasomanikud üldse mingisuguse kaasomandis oleva asja kasutamise kokkuleppe sõlminud. Aktis, millega on vara üle antud (tl 32) on küll märgitud, et Kadrioru EEV-le jääb ¼ elamust ning akti on käsitsi juurde tehtud kanne XXXX ja 1 garaaž, kuid pole teada, millel selline kanne põhineb. Isegi kui nõustuda, et tegemist oli kaasomanike vahelise kokkuleppega selle kohta, et erastamise kohustatud subjekti kasutusse jäävad korterid XXXX ja 1 garaaž, ei ole tegemist kaasomanike kokkuleppega nende ruumide üürilepinguga koormamise kohta. Samas nähtub näiteks T P u ning XXXXXXXX elamu 1/3 suuruse mõttelise osa omaniku L S vahel sõlmitud ostu-müügilepingust, et enne selle sõlmimist (
  11. augustil 1998) oli korter nr 14 L S kasutuses. Nende tõendite vastuolulisuse tõttu ei saa teha mingeid järeldusi kaasomanike vaheliste kokkulepete kohta. Üürilepingute tühisus ei tulene asjaolust, et need on sõlmitud pärast
  12. märtsi
  13. Seda seisukohta kinnitas haldusasjas nr 3-10-3163 tehtud otsuses ka ringkonnakohus. Käesolevas asjas pole aga ühtki tõendit selle kohta, et kõik kaasomanikud oleksid eluruumide üürilepinguga koormamise heaks kiitnud. Vastustaja ülesanne oli need tõendid koguda. Tõendite kogumise 3

(6)3-12-1400 vajadust ei väära see, et eeltoodud põhjustel võivad ka kaebajate üürilepingud osutuda tühisteks. Eeltoodud põhjustel tuleb linnaosa vanema korraldus tühistada, mis aga ei tähenda, nagu oleks kohtuotsusega tuvastatud, et J K ja A P u üürilepingud on tühised. Kui vastustaja erastamise uuel läbiviimisel kogub tõendid, mis kinnitavad üürilepingute kehtivust, ei ole välistatud nende isikute osalemine erastamisel esimest eelistust omavate isikutena. Tallinna linnal kui erastamise kohustatud subjektil tuleb kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamine uuesti läbi viia. Erastamise kohustus ei ole lõppenud. Käesoleva kohtuotsusega ei saa siiski panna kohustust uue enampakkumise läbiviimiseks, kuna enampakkumise läbiviimine on EMOES § 5 lg 4 kohaselt vajalik ainult juhul, kui mõne kaasomandiosa omandamist soovib rohkem kui üks esimest eelistust omav isik. Käesoleval juhul ei ole võimalik kindlalt prognoosida, kui paljud esimest eelistust omavatest isikutest mõnda kaasomandiosa omandada soovivad, ning seetõttu pole kindel ka enampakkumise läbi viimise vajalikkus. 6. O S , E J , A V , A H , N I , N K ja D Z esitasid 16.01.2013 apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule halduskohtu otsuse peale, paludes muuta halduskohtu otsuse põhjendavat osa, samuti täiendada resolutiivosa lahendamata jäänud kaebajate nõude osas ja tuvastada avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu, et A. P, T. P, G. H ja J. K ei kuulu XXXXXX elamu mõtteliste osade erastamise esimest eelistust omavate isikute hulka. Apellatsioonkaebusele oli lisatud taotlus kaasata A P , T P ja G H kolmandate isikutena menetlusse. Apellandid leiavad, et kohus on jätnud lahendamata ühe nõude ning teiste nõuete osas jätnud asjaolud lõpuni välja selgitamata ja osad kaebuse väited hindamata. Kohus on ekslikult leidnud, et otsuse resolutsioonis pole võimalik võtta seisukohta üürilepingute tühisuse kohta. Tegelikult on käesolevas asjas vaidlustatud haldusakt, millele järgneb ostu-müügilepingu sõlmimine, seega on

§ 5lg 2 eeldused täidetud.

Kohus pole selgitanud välja olulisi asjaolusid (isikute õigus osaleda enampakkumisel esimese eelistusena) ega võtnud seisukohta kaebajate väite osas, et A. P, T. Pja G. Hei saa osaleda enampakkumisel esimest eelistust omavate isikute hulgas seetõttu, et tegemist on kaasomanikega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 180

lg 1 viimane lause näeb ette, et kohtuotsuse resolutsiooni vaidlustamata ei saa vaidlustada kohtuotsuse põhjendusi, välja arvatud juhul, kui põhjendused omavad iseseisvat mõju menetlusosalise õigustele või kohustustele. Kaebajad ei soovi vaidlustada kohtuotsuse resolutsiooni, millega kaebus rahuldati. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma põhjendused praegu kaebajate õigustele ja kohustustele iseseisvat mõju. Kohtuotsuse motiivide iseseisva vaidlustamise võimalust on käsitlenud Riigikohtu halduskolleegium otsuse nr 3-3-1-76-09 p-s 16, millest selgub, et distsiplinaarkaristuse tühistamisele vaatamata võis kaebaja vaidlustada kohtuotsuse motiive, milles tuvastati süüteo toimepanemine, sest seadusest tulenevalt oli distsiplinaarkaristuse määramiseks õigustatud isikul võimalik määrata uus karistus, kui kohus tühistas karistuse süüteole mittevastavuse tõttu. Seega omasid kohtuotsuse põhjendustes toodud distsiplinaarkaristuse tühistamise põhjused seadusest tulenevalt iseseisvat mõju sellele, kas isikule võis määrata uue karistuse või mitte. Praegu sellist mõju kaebajatele otsuse motiividest ei tulene. Kaebajate väide, et linn võib uue enampakkumise läbiviimisel lubada enampakkumisest osa võtma jälle samad isikud, on küll õige, kuid see ei tähenda otsuse motiivide iseseisvat mõju kaebajate õigustele või kohustustele. Vastustaja peab erastamise uuel enampakkumisel koguma tõendeid ning uuesti määratlema erastamise õigustatud subjektide ringi. Ükski otsuse põhjendustes tuvastatud asjaolu ei mõjuta kaebajate õiguste ja kohustuste realiseerimist tulevikus. Seega tuleb apellatsioonkaebus nõude osas muuta halduskohtu otsuse 4

(6)3-12-1400 põhjendusi (tühistamis- ja kohustamisnõude lahendamiseks kõigi asjaolude väljaselgitamata jätmine ja kaebaja väidete hindamata jätmine) läbivaatamatult tagastada.
  1. Kaebajad leiavad, et kohus on jätnud rahuldamata nende tuvastusnõude, et A P , T P , G H ja JJ K ei kuulu esimese eelistusõigusega isikute hulka Tallinnas, XXXXX asuva elamu Tallinna linnale kuuluvate mõtteliste osade erastamisel. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et sellist iseseisvat nõuet ei ole halduskohus lahendanud, seega ka mitte rahuldamata jätnud. Kuigi kohus on otsuse resolutsioonis märkinud, et nõue rahuldatakse osaliselt, on tegelikult kogu kaebus rahuldatud. Seega on tegemist kirjaveaga kohtuotsuse resolutsioonis. Sellise järelduse saab teha kohtuotsuse põhjendustest, kus on selgitatud, et nii tühistamis- kui kohustamisnõue rahuldatakse ning kaebajate tuvastusnõue on kaetud tühistamisnõudega. Kohtuotsuse resolutsioonis ei ole ühtegi nõuet rahuldamata jäetud, tuvastusnõuet on kohus käsitlenud ainult otsuse põhjendustes. Seega on sisuliselt tegemist kaebusega kohtuotsuse põhjenduste peale, mis eelmises punktis toodud kaalutlustel tuleb samuti läbivaatamatult tagastada.
  2. Õige on see, et kaebajad esitasid 05.07.2012 täpsustatud kaebuse (I kd, tl 122-125), kus tuvastusnõue sisaldus, ning kohus oleks pidanud kaebuse menetlusse võtmisel lähtuma täpsustatud kaebuses esitatud nõuetest. Kohus on 09.07.2012 määruses kaebuse menetlusse võtmisel lähtunud üksnes 04.07.2012 kaebuses esitatud nõuetest ning vaidlusalust tuvastusnõuet käsitlenud üksnes otsuse põhjendustes.

§ 120

lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kohus kaebuse menetlusse võtmisel, kas kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded on esitatud, ja teeb vajadusel kaebajale ettepaneku nõudeid muuta. Kuna

§ 158

lg 1 viimase lause kohaselt peab kohus tegema otsuse iga nõude kohta, tuleks kaebuse menetlusse võtmisel suunata kaebajat nõudeid selliselt korrastama, et iseseisvate nõuetena on menetluses üksnes need, mis kaebuse eesmärgi saavutamiseks on vajalikud ja mille kohta on kohtul pädevus otsus teha. Kui kaebaja ei nõustu kohtu ettepanekuga lugeda tuvastusnõue kaetuks tühistamisnõudega, tuleb seda käsitleda kui iseseisvat nõuet ja otsustada selle menetlusse võtmine üldistel alustel. 10. Seega on kohus käesoleval juhul rikkunud

§ 120

lg 1 p 3, sest oleks kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel pidanud lahendama küsimuse tuvastusnõude lubatavusest. Samas pole kaebajad juhtinud kohtu tähelepanu sellele menetlusnormi rikkumisele ning vaatamata sellele, et kohus jätkas menetlust üksnes 09.07.2012 määrusega menetlusse võetud nõuetega - nõue Kesklinna vanema 19.06.2012 korralduse nr 449 tühistamiseks ning XXXXXXXXX asuva elamu mõtteliste osade erastamiseks uue enampakkumise läbiviimiseks kohustamiseks - kaebajad kohtu tegevusele vastuväidet ei esitanud.

§ 90

lg 2 kohaselt ei saa menetlusosaline tugineda veale kohtu tegevuses ka kohtulahendi peale edasi kaevates, kui ta pole kohtu tegevusele menetlussätte rikkumisel esitanud vastuväidet hiljemalt kohtuistungi, kus rikkumine toimus, lõpus või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud avalduses, välja arvatud juhul, kui kohus rikkus halduskohtumenetluse olulist põhimõtet. Kaebajad O. S ja D. Z oleksid pidanud nõude tähelepanuta jätmisele juhtima kohtu tähelepanu esialgse õiguskaitse taotluses ja ülejäänud kaebajad kohtuistungil. Praegu jätsid kaebajad oma käitumisega kohtule mulje, et kohus on nõuete menetlusse võtmisel järginud kaebajate tahet ja kaebajad on nõustunud sellega, et kaebuse eesmärgi täidab tühistamis- ja kohustamisnõude osas otsuse tegemine. 11.

§ 90

lg 2 lubab vaatamata vastuväite esitamata jätmisele tugineda edasikaebuses menetlusnormi rikkumisele siis, kui tegemist on halduskohtumenetluse olulise põhimõtte rikkumisega. Ringkonnakohtu hinnangul pole kohus rikkunud olulist halduskohtumenetluse põhimõtet ning seepärast ei saa edasikaebuses tugineda asjaolule, et kohus on jätnud nõude lahendamata. Oluline halduskohtumenetluse põhimõte on määratlemata õigusmõiste, seega tuleb igale menetlusnormi rikkumisele läheneda eraldi. Oluliseks põhimõtteliseks rikkumiseks, 5

(6)3-12-1400 millele vastuväite esitamata jätmisest sõltumata saab edasikaebuses viidata, on kindlasti rikkumised, mis

§ 199

lg 1 kohaselt kohustavad kõrgema astme kohut otsuse tühistama ja asja uueks arutamiseks saatma. Lisaks sellised rikkumised, mille tõttu pole kohtulahendi õiguspärasus kontrollitav, s.t vead, mis võisid kaasa tuua ebaõige kohtulahendi tegemise. Käesoleval juhul pole sellise veaga tegemist, kohus on õigesti teinud kindlaks vaidluse eseme ja kohtuotsus on täiesti kontrollitav. 12.

§ 20

lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Kaebajad leiavad, et menetlusse tules kolmandate isikutena kaasata A P , T P ja G H . Kuna apellatsioonkaebus tuleb läbivaatamatult tagastada, jääb rahuldamata ka kolmandate isikute kaasamise taotlus. Asja lahendamine ei saa mõjutada kolmandate isikute õigusi ja kohustusi. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma Viive Ligi Lauri Madise 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.