3-12-1314/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-12-1314 Määruse kuupäev 30.08.2012 Kohtunik Roby Koik Menetlusosalised Kaebaja – Nikolai Lilitškin Vastustaja – Tartu Vangla Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 10 eurot

1. Jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja lõpetada haldusasjas 3-12-1314 menetlus.
2. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Resolutsioon Edasikaebamise kord Asjaolud
3. N. Lilitškin esitas 23.05.
4. a Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 10 eurot seoses vanglaametnik A. Bronzovi tegevusega 20.07.
5. a. Tartu Vangla direktori 16.09.
6. a otsusega nr 3-30/154-1 jäeti N. Lilitškini taotlus rahuldamata. Nimetatud otsuse kättesaamist on N. Lilitškin 21.09.
7. a oma allkirjaga kinnitanud.
8. Tartu Halduskohtusse saabus 13.06.
9. a N. Lilitškini kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitise summas 10 eurot väljamõistmist, seoses vanglaametnik A. Bronzovi käitumisega 20.07.
10. a.
11. Tartu Halduskohtu 04.07.
12. a määrusega loeti kaebus esitatuks mittetähtaegselt ning anti N. Lilitškinile võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.
13. 30.07.
14. a saabus halduskohtusse N. Lilitškini kaebetähtaja ennistamise taotlus. N. Lilitškin on seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaeg tuleks ennistada vastavalt RVastS § 17 lg-le 3, mille kohaselt taotluse või kaebuse võib esitada 3 aasta jooksul päevast, mil kannatanu sai või pidi saama teada talle tekitatud kahjust, kuid mitte rohkem kui 10 aasta jooksul kahju tekitamise päevast või seda tinginud sündmusest. Kaebaja leiab, et teda ei ole Tartu Vangla 16.09.
15. a otsusest nr 3-30/154-1 teavitatud, kuna see on eesti keeles. Keegi ei ole kaebajale seda tutvustanud, kui oleks, siis ta oleks kinnitanud seda kirjalikult allkirjaga. Eeltoodu tõttu tingis kaebaja õiguste kaitse sündmus, et raha ei ole ja seda maksta ei kavatseta. Kaebaja viitab küll HKMS § 47 lg-s 2 1 sätestatud 30 päevasele tähtajale, kuid kuna talle ei ole otsust tutvustatud, siis on kaebus esitatud HKMS (vastuvõetud 25.02.1999) § 9 lg 4 alusel. Ka RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja osas on kaebaja seisukohal, et nimetatu kehtiks üksnes juhul, kui teda oleks kohtuväliselt teavitatud. Kaebajale ei olnud paberit ega pliiatsit. Vangla direktori käskkirja nr 1-1/42 alusel antakse kinnipeetavatele üks A4 formaadis leht ööpäevas ning viimati, kui kaebaja taotles sulepead, anti see talle 20 ööpäevase ootamise järel.
16. Tartu Vangla ei pea taotlust põhjendatuks. N. Lilitškin sai Tartu Vangla 16.09.2011 otsuse 330/154-1 kätte 21.09.
17. Seega oli kaebuse tähtaegselt halduskohtusse esitamise viimane päev 21.10.
18. Seadusandja on seadnud tähtaja kulgemise alguse sõltuvusse haldusaktist teadasaamisest, mitte aga selle õigusvastasusest teadasaamisest. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigus või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel erialast abi ning otsustama ka edasise kohtusse pöördumise küsimuse. N. Lilitškini taotlusest nähtuvalt on temale teada, et kaebusega halduskohtusse tuleb pöörduda 30 päeva jooksul eelmenetluses tehtud otsuse teatavaks tegemisest arvates, aga temale keegi otsuse sisu ei tutvustanud. Samas märgib N. Lilitškin oma tähtaja ennistamise taotuses, et kui temale otsuse sisu tutvustatakse, siis ta kinnitab seda oma allkirjaga. Kohtule saadetud Tartu Vangla direktori 16.09.2011 otsusele nr 3-30/154-1 on kaebaja oma allkirja ja kuupäeva kirjutanud, seega on N. Lilitškini enda ütlustega tõendatud, et otsuse sisu oli temale teada. Ka kaebaja teine põhjus kaebetähtaja ületamise kohta, paberi puudumine, tõendab, et ta oli otsuse sisust teadlik, kuna vastasel juhul ei oleks ta teadnud, et peab kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul. Kuna N. Lilitškin ei ole avaldanud, mille jaoks oli temal vaja paberit kokku hoida, selle asemel, et õigeaegselt kohtusse pöörduda, siis on tema paberi puudumise põhjus paljasõnaline ning tuleb asuda seisukohale, et ka paber oli kaebajal olemas aga ta lihtsalt ei kasutanud seda. Kohtu seisukoht
19. Kohus jääb seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega ületades.
20. Kaebaja viitab RVastS § 17 lg-le 3, mille kohaselt tuleb kaebus esitada kolme aasta jooksul alates kahjust ja selle põhjustajast teada saamisest, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kohus selgitab, et VangS § 1¹ lg kohaselt on kaebajal õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks esitada taotlus kahju hüvitamiseks halduskohtule tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja on esitanud taotluse haldusorganile RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega järgides. Kuna haldusorgan jättis taotluse rahuldamata, oleks kaebajal tulnud RVastS § 18 lg 2 kohaselt halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul haldusorgani vastuskirja kättesaamisest, mida selgitas ka 16.09.2011 otsuse nr 3-30/154-1 lõppu vangla poolt lisatud vaidlustamisviide.
21. Kohus ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et kuna kaebaja ei oska eesti keelt, sai ta taotluse rahuldamata jätmisest aru alles siis, kui ta polnud raha saanud. Kaebaja on kinnitanud Tartu Vangla direktori 16.09.2011 otsuse nr 3-30/154-1 kättesaamist oma allkirjaga 21.09.2011 ning on oma taotluses selgitanud, et kinnitab haldusakti tutvustamist allkirjaga. Kohus järeldab, et kui 16.09.2011 otsusel nr 3-30/154-1 on kaebaja allkiri, siis järelikult oli kaebaja otsusest teadlik ning talle oli selle sisu tutvustatud. Kohtu hinnangul ei ole ka usutav, et isik, kes on esitanud taotluse 2 kahju hüvitamiseks, ootaks pärast endale arusaamatu otsuse saamist kahju hüvitamist rahas veel enam kui pool aastat, enne kui mõistaks, et tema taotlus oli jäetud rahuldamata. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks taotlenud otsuse tõlkimist või oleks vangla poole pöördunud seoses sellega, et ta ei saa riigikeelsest otsusest aru.
22. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusest nähtub üheselt, et kaebaja on olnud teadlik seaduses sätestatud tähtaegadest, kuid ei ole nendega kaebuse esitamisel arvestanud. Riigikohus on möönnud kohtumääruses haldusasjas nr 3-3-1-75-08, et „tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes, kuid samas rõhutanud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest.“ Halduskohus on seisukohal, et Riigikohtu osundatud seisukoht ei ole aluseks käesolevas asjas kaebetähtaja ennistamisele. Vaidluse all ei saa olla küsimus, et N. Lilitškin omab varasemat halduskohtusse pöördumise kogemust ning lähtuvalt kaebaja taotluses sisalduvatest viidetest asjakohastele menetlusnormidele, ei ole halduskohtul põhjust kahelda kaebaja võimes saada aru menetlustähtaegadest. Seega on halduskohus seisukohal, et kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas tähtaegse kohtusse pöördumise küsimuses.
23. Kaebaja on samuti esitanud taotluse tähtaja ennistamiseks põhjendades kaebetähtaja möödalaskmist asjaoluga, et kaebajal ei olnud võimalik kaebust tähtaegselt esitada paberi ja sulepea puudumise tõttu. HKMS § 71 lg 1 kohaselt on menetlustähtaja ennistamise eelduseks asjaolu, et menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Halduskohus on seisukohal, et kaebajal puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Riigikohtu praktikas on üldjuhul peetud mõjuvaks põhjuseks kaebajast sõltumatut objektiivset takistust, mis ei võimaldanud kaebajal õigeaegselt kohtu poole pöörduda. Kaebaja on küll väitnud, et tal justkui puudus paber ja sulepea, kuid on samas toonud näite, et sulepea on võimalik saada 20 ööpäevaga ning igal tööpäeval on kinnipeetaval võimalik saada üks A4 formaadis paber. Vastavalt RVastS § 18 lg-le 2 oli kaebajal aega halduskohtusse pöörduda 30 päeva. Seega ei ole usutav, et kaebuse jaoks, mis on esitatud 2-l leheküljel, ei olnud kaebajal võimalik kaebetähtaja jooksul saada paberit ega sulapead. Seega ei ole tõendatud ka kaebajast sõltumatu objektiivse takistuse esinemine, mistõttu ei saa ka sel alusel kaebetähtaeg ennistamisele kuuluda.
24. Lähtudes eeltoodust jätab halduskohus N. Lilitškini taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
25. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et halduskohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevale tuginedes lõpetab halduskohus haldusasja nr 3-12-1314 menetluse. Halduskohus selgitab, et HKMS § 155 lg 6 ja § 43 lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda halduskohtusse sama nõudega samal alusel. Roby Koik kohtunik 3