Obsah (13)

§ 82§ 89§ 114§ 38§ 10§ 130§ 31§ 37§ 129§ 83§ 87§ 88§ 27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 30. novembril 2012. a, Tallinnas Haldusasja number 3-12-1851 Haldusasi Aktsia

) § 114 lg-st 3 ning kõik Aktsiaselts Iloprint maksuvõlad, mis on tekkinud hiljem kui 13.10.2009, kustutama kui ebaõigesti deklareeritud maksuvõlad, kuna maksuhalduri otsus ettevõtte ülemineku osas OÜ-le 2 Ilotrükk on sõltumatu asjaolu. Samas jätaks maksuhaldur ilmselt kaebaja vastavasisulise avalduse rahuldamata viitega vaidlusele haldusasjas nr 3-11-

1. Lähtuvalt nii Aktsiaselts Iloprint kui OÜ Ilotrükk seisukohtadest on vastav maksuotsus õigusvastane ning tuleks tühistada. Sellisel juhul vastutaks kaebaja siiski edasi ka pärast 13.10.2009 tekkinud võlgade eest. Kuni vastava asjaolu selgumiseni ei tohiks maksuhaldur käituda viisil, mis on vastuoluline, st OÜ Ilotrükk suhtes lähtuda 02.06.2011 maksuotsusest nr 12.2-3/10287-67, kuid kaebaja suhtes jättes vastava kehtiva haldusakti mõju arvestamata. Selline käitumisviis rikub kaebaja õigusi ning kuivõrd kaebaja ei ole haldusasjas nr 3-11-1558 menetlusosaline, siis peab ta esitama iseseisva kaebuse.
2. Kaebaja õiguste kaitseks tuleb keelata maksuhalduril mistahes toimingute tegemine, mis on tehtud selleks, et kaebajalt sisse nõuda pärast 13.10.2009 tekkinud makse. Vastupidisel juhul nõuab maksuhaldur makse kaebajalt vastuolus tema enda kehtiva haldusaktiga. Veelgi enam, maksuhaldur nõudis kaebaja pankroti väljakuulutamist, tuginedes nõudele, mida PMTK 02.06.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/10287-67 alusel olla ei saa. Juhul, kui haldusasjas nr 3-11-1558 jäetakse OÜ Ilotrükk kaebus ka teises ja kolmandas astmes rahuldamata, tähendab märgitu aga seda, et vastavad kahjulikud tagajärjed on kaebajale tekitatud õigusvastaselt.
3. Maksuhaldur on asunud aktiivselt kaebajalt maksuvõlga sisse nõudma ning on nõudnud kaebaja pankroti välja kuulutamist. Tsiviilkohus ei analüüsi asjaolu, kas pankrotiavalduse aluseks olev kehtiv haldusakt on vastuolus mõne teise haldusaktiga või mitte. Kaebaja pankroti välja kuulutamine või tema suhtes täitemenetluste läbi viimine mõjutab ilmselgelt negatiivselt ja pöördumatult kaebaja majandustegevust ja selle jätkumist. Ei ole tõenäoline, et pärast pankroti välja kuulutamist võiks äriühing veel taas tegevust alustada, kui selgub, et haldusakt, millele tuginedes määrati kindlaks tema maksukohustus, osutub tühiseks. Seega võidakse juriidiliselt hiljem küll tõdeda, et kaebaja suhtes on käitutud õigusvastaselt, kuid äriühingu tegevust ei ole ilmselt enam võimalik taastada, st kahju tekitatakse kaebajale pöördumatult. Ka mõjub maksuhalduri tegevus negatiivselt kaebaja saneerimismenetlusele.
4. Isegi ilma pankrotimenetluseta nõutakse kaebajalt sisse väga suuri summasid, millede tasumise järgselt peaks kaebaja ilmselt ise oma pankrotiavalduse esitama. Samas teadaolevalt kehtib täitemenetluses formaliseerituse printsiip – kui täitedokument on formaalselt kehtiv, siis seda ka täidetakse. Kaebaja õiguste kaitse tsiviilkohtus täitemenetluse lubamatuks tunnistamise vaidlustamisel ei saa seega olla perspektiivne seni, kuni täitedokumendiks olevad maksuotsused kehtivad. Keelamiskaebus on käesoleval juhul ainus kohane viis kaebaja õiguste kaitseks. Kuigi 02.06.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/10287-67 üle on hetkel pooleli kohtuvaidlus, nõutakse selle alusel makse juba OÜ-lt Ilotrükk sisse, kes neid ka tasub. Samu makse nõutakse sisse ka kaebajalt ning maksuhalduri poolt äärmiselt agressiivsel viisil, mis toob ilmselgelt kaasa kaebaja õiguste pöördumatu kahjustumise. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5. Kaebus on perspektiivitu ja tuleb jätta rahuldamata. Maksuhaldur tuvastas 20.06.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/10287-67, et Iloprint AS on üle läinud Ilotrükk OÜ-sse seisuga 13.10.
6. Asjaolu, et maksuhaldur on tuvastanud ettevõtte ülemineku, ei tähenda, et üleandev ettevõte ei saaks ega tohiks pärast ülemineku hetke tuvastamist oma tegevust jätkata näiteks mingil muul tegevusalal ning tasumisele kuuluvaid makse arvestada ja deklareerida. Maksuhalduril ei ole õigust keelata tasumisele kuuluvate maksude deklareerimist Iloprint AS alt ja seda isegi juhul, kui on tõendamist leidnud, et Iloprint AS on seisuga 13.10.2009 üle läinud Ilotrükk OÜ-sse. Kaebaja väidab ka ise, et kuna Iloprint AS meelest ei ole ettevõtte üleminekut toimunud, on ta jätkuvalt deklareerinud makse oma nimel ja maksuhaldur on neid aktsepteerinud. 3 Ettevõtte ülemineku tuvastamine ei välista iseseisvalt, et Iloprint AS kui juriidiline keha ei võiks jätkata iseseisvat majandustegevust ning maksude arvestamist ja deklareerimist pärast ülemineku tuvastamist. Maksuhalduril on puudunud alus deklaratsioonide vastuvõtmisest keeldumiseks. Eestis on maksudeklaratsioon kõige olulisem maksu määramise alusdokument. Lähtudes

§ 82eeldab maksuhaldur maksudeklaratsioonides toodu õigsust.

Kui tulevikus selgub, et Iloprint AS on deklareerinud makse, mille tasumise kohustus lasub tegelikult Ilotrükk OÜ-l, siis on maksuhalduril võimalus nõuda deklareeritud maksusummad sisse Ilotrükk OÜ-lt kui ülevõtvalt äriühingult. Senikaua, kui maksuhaldur ei ole sellekohast maksumenetlust alustanud ning vastavat haldusakti koostanud ja kaebajale edastanud, on see võimalus ning selle kasutamine hüpoteetilised. 13. Puudub vaidlus, et kaebaja jaoks on maksukohustus tekkinud seaduse alusel. Kaebaja väide, et seaduse alusel tekkinud maksukohustuse täitmata jätmisel ei tohi maksuhaldur rakendada sundtäitmist, on väär. Kaebaja väide, et maksuhaldur peab kõik Iloprint AS-i poolt pärast 13.10.2009 deklareeritud maksud ära kustutama kui ebaõigesti deklareeritud, on demagoogiline. Kaebaja on oma tahtliku tegevuse tulemusena esitanud maksudeklaratsioone pärast nimetatud kuupäeva, mis on kaasa toonud maksukohustuse. Vastustaja nõuab Iloprint AS-ilt ning Ilotrükk OÜ-lt solidaarselt maksuotsusega määratud maksuvõlga, mis on tekkinud enne tuvastatud ülemineku ajahetke ning ainult Iloprint AS-ilt maksuvõlga, mis on tekkinud pärast üleminekut, tuginedes Iloprint AS enda esitatud maksudeklaratsioonidele. Äriühingul on õigus käivet deklareerida. Sealjuures on maksuhalduril aega kuni kuus aastat maksudeklaratsioonide korrigeerimiseks (

§ 89lg 1 ja § 98 lg 1 koosmõjus).

Asjaolu, et maksuhaldur on deklaratsioonid vastu võtnud, ei tähenda, et maksuhaldur nõustuks tehingutele antud hinnanguga. Maksuhaldur ei määra deklaratsioonide vastuvõtmisega siduvalt kindlaks teise tehingupoole maksukohustust. Juhul kui isik peab õigeks, saab ta enne maksuotsuse tegemist ise esitada deklaratsioonide parandused. Kui sellises olukorras on isik enne maksu ära tasunud, on tal õigus esitada tagastustaotlus. Vastustaja seisukohti kinnitab ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-46-11. 14. Kaebaja tõlgendab vääralt

§ 114

lg-t 3, leides, et selle normi alusel tuleb maksuhalduril kaebaja maksuvõlg kustutada. Maksuvõla kustutamine

§ 114

lg 3 alusel saab ainult toimuda vähemalt ühe normis sätestatud eelduse esinemisel ning formaalsete nõuete täitmisel. Nimelt peab maksuvõla sissenõudmine olema lootusetu või ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude (k-a vääramatu jõud) tõttu. Samuti kui maksuvõlg on tekkinud maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täite- või pankrotimenetluses. Lisaks sellele peab olema täidetud formaalne nõue esitada maksuhaldurile kirjalik põhjendatud taotlus maksuvõla kustutamiseks. Praegusel juhul ei esine ühtegi

§ 114lg 3 kohaldamise eeldust.

Kaebaja maksuvõla sissenõudmist ei saa käesoleval hetkel pidada lootusetuks, kuna pankrotimenetlus kaebaja suhtes on pooleli. 15. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et maksuvõla sissenõudmine on ebaõiglane kaebajast mitteolenevate asjaolude tõttu. Sellised andmed puuduvad ka maksuhalduril. Kaebaja maksuvõlg ei ole tekkinud tema vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täite- või pankrotimenetluses. Kaebaja ei ole maksuhaldurile esitanud põhjendatud kirjalikku taotlust oma maksuvõla kustutamiseks. Seega puuduvad käesolevas situatsioonis alused

§ 114lg 3 rakendamiseks maksuhalduri poolt.

Veelgi enam.

§ 114

lg 4 kohaselt kehtestab maksuvõla mahakandmise ja kustutamise korra rahandusminister määrusega. Rahandusministri määrus nr 61 „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord“ piirab vastustaja hinnangul praktikas

§ 114lg-le 3 tuginemist veelgi.

See kinnitab täiendavalt kaebaja väära tõlgendust

§ 114lg 3 suhtes.

4

1. Kaebaja tõlgendab vääralt VÕS § 183 lg-t 1, asudes seisukohale, et pärast ettevõtte üleminekut vastutab ülevõttev ettevõte üleandva ettevõtte kohustuste eest, mis on tekkinud pärast üleminekut. Vaadeldavast normist ei saa teha kaebaja seisukohta kinnitavat järeldust. Norm sätestab expressis verbis ülevõtva ettevõtte vastutuse ülemineku ajaks sissenõutavaks muutunud või viie aasta jooksul sissenõutavaks muutuvate kohustuste eest. Samas ei nähtu normi tekstist võimalust, et pärast ülemineku hetke tekkivate kohustuste eest vastutaks ülevõttev ettevõte. Seega tuleb asuda seisukohale, et pärast ülemineku ajahetke üleandjal tekkivate kohustuste eest vastutab üleandja ise. KOLMANDA ISIKU VASTUVÄITED
2. Ilotrükk OÜ vaidlustas PMTK 02.06.2011 maksuotsuse koos maksuvõla tasumise korraldusega nr 12.2-3/10287-67 haldusasja nr 3-11-1558 raames, kuid Tallinna Halduskohus on jätnud vastava kaebuse rahuldamata. Ilotrükk OÜ on esitanud märgitule küll Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ning leiab jätkuvalt, et ettevõtte üleminekut ei ole antud juhul toimunud. Kehtivas 02.06.2011 maksuotsuses nr 12.2-3/10287-67 on maksuhaldur asunud seisukohale, et Aktsiaselts Iloprint ettevõte on oktoobris
3. a läinud üle kolmandale isikule. Tulenevalt

§ 38

ja VÕS § 183 vastutab pärast ettevõtte üleminekut ettevõtte tegevuse käigus tekkivate maksude eest üksnes ettevõtte omandaja (hoolimata sellest, kes konkreetselt on vastavat maksukohustust deklareerinud). Rahandusministeerium nõustub 23.10.2012 vastuses nr 5-1/14949 Ilotrükk OÜ selgitustaotlusele, et ettevõtja üleandja saab koos omandajaga vastutada üksnes enne ettevõtte üleminekut tekkinud võlgnevuste eest. Pärast ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest ei saa üleandja seadusest tulenevalt vastutada. Antud juhul on maksuhalduri enda kehtiva haldusaktiga tuvastatud, et ettevõtte üleminek on toimunud oktoobris

1. a. Märgitu tähendab, et pärast seda ei saanud kaebajal enam maksukohustusi tekkida seoses vastava ettevõttega. Seega ongi hetkel tekkinud olukord, kus kaebajalt ei ole maksuhalduri enda kehtiva haldusakti alusel võimalik pärast
2. a oktoobrit tekkinud makse nõuda.
3. Maksuhaldur peaks omal initsiatiivil korrigeerima vastuolu erinevate maksuotsuste vahel. Juhul, kui
4. a kolmanda isiku suhtes tehtud maksuotsuses väljendatud maksuhalduri seisukoht, et kaebaja ettevõte läks
5. a üle kolmandale isikule, on õiguspärane, saab pärast seda tekkinud makse nõuda sisse üksnes kolmandalt isikult (mida maksuhaldur ka teeb). Samade maksude sissenõudmine kaebajalt ei ole võimalik, sest ettevõtte ülemineku regulatsiooni järgi ei saanud kaebajal neid tekkida. Samas nagu kaebaja on õigesti välja toonud, on jätkuvalt kehtivad maksuotsused, mis kaebaja suhtes on tehtud ja mis hetkel on olemuslikult vastuolus samuti kehtiva 02.06.2011 maksuotsuse korraldusega nr 12.2-3/10287-
6. Samas kui maksuhaldur soovib siiski kõiki oma nõudeid sisse nõuda kaebajalt, siis peaks maksuhaldur tühistama 02.06.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/10287-67, milles väidab, et ettevõtte üleminek on üldse toimunud. Maksuhaldur märgitut teinud ei ole - veelgi enam: maksuhaldur vaidleb sellele ka vastu haldusasja nr 3-11-1558 raames. Tulenevalt

§ 10

lg 2 p-st 1 peab maksuhaldur jälgima, et maksusummad oleks isikutele määratud õigesti ning vajadusel omal initsiatiivil korrigeerima enda väljastatud maksuotsuseid nii, et need ei oleks vastuolulised ega sisaldaks üksteist välistavaid positsioone.

1. Maksuhalduri käesolev käitumine ei ole kookõlas seadusega. Olukorras, kus maksuhaldur on „avastanud“ ettevõtte ülemineku kaebajalt kolmandale isikule, oleks pidanud maksuhaldur pärast maksuotsuse tegemist vähendama vastavas osas maksunõuet kaebaja vastu. Käesoleval juhul on maksuhaldur vastupidiselt asunud nõudma vastavaid makse mõlemalt äriühingult sisse. 02.06.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/10287-67 on tuvastatud, et
2. a läks kaebaja ettevõte üle kolmandale isikule. Kolmas isik vaidlustas küll märgitud otsuse, kuid Tallinna Halduskohtu määruse järgselt oli reguleeritud kolmanda isiku esialgne õiguskaitse nii, et maksuotsuse täitmine 5 on küll peatatud, kuid maksuhalduril on lubatud sooritada

§ 130

lg 1 p 1-51 ettenähtud täitetoiminguid ning täiendavalt lubatud arestida kolmanda isiku tagastusnõudeid. Kolmas isik on seega ettemaksude mittetagastamiste tõttu hüvitanud juba kaeba võlgnevust ca 50 000 euro ulatuses. Teisest küljest, kuna kaebaja meelest ei olnud ettevõtte üleminekut toimunud, oli ta jätkuvalt deklareerinud makse oma nimel ja maksuhaldur on neid aktsepteerinud. Kolmas isik saab aru, et alles kaebaja saneerimisnõustaja osundas asjaolule, et kaebaja ei peaks enam vastavaid makse deklareerima, kuivõrd maksuhalduri enda viite kohaselt on ettevõte üle läinud. Samas nõuab maksuhaldur kaebajalt maksuvõlgnevusi aktiivselt sisse täitemenetlustes ning on muuhulgas esitanud Harju Maakohtusse avalduse kaebaja pankroti väljakuulutamiseks, sh enamuses just maksunõude alusel, mis maksuhalduri enda loogika järgi pidi tekkima hoopis ettevõtte ülemineku järgselt kolmandal isikul.

1. Kuigi teoreetiliselt võib küll ettevõtte üle andnud äriühing jätkata oma tegevusega, siis lugedes maksuhalduri 02.06.2011 maksuotsust koos korraldusega nr 12.2-3/10287-67 tekib küsimus, et kui maksuhalduri arvates on kõik ettevõttele omased tegevused Aktsiaseltsist Iloprint üle läinud OÜ-sse Ilotrükk, siis mis on maksuhalduri meelest selleks tegevuseks, mis veel Aktsiaseltsi Iloprint jäi ning millelt ta makse deklareeris? Kuna maksuhaldur ei ole seda asjaolu välja selgitanud, on ta rikkunud uurimisprintsiipi. Maksuhaldur ei saa valida, kellelt ta makse sisse nõuab, vaid peab üheselt ja selgelt tegema kindlaks, kellel vastav maksukohustus on tekkinud. Vastustaja ei ole kordagi analüüsinud situatsiooni tervikuna vaid toob välja üksnes paljasõnalisi väiteid, miks üks või teine tema tegevus on väidetavalt õiguspärane. Maksuhalduri seisukoht, et nagu kaebaja oleks tõlgendanud VÕS § 183 lg-t 1 vääralt, jääb arusaamatuks. Nimetatud normist ei saa järeldada, et pärast ülemineku hetke tekkivate kohustuste eest vastutaks ülevõttev ettevõte. Kolmanda isiku esindajale ei ole teada Eesti õiguspraktikas väljend „ülevõttev ettevõte“. Ettevõte ongi ettevõtte ülemineku korral ülemineku esemeks. Samas ei ole ettevõte ise juriidiline isik, mis saaks vastutada mh näiteks maksukohustuste eest. Seega arutlusele kuulub ettevõtte ülemineku korral, milline äriühing vastava ettevõtte kohustuste osas vastutavaks isikuks on. Vaidlus puudub, et enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest vastutavad mõlemad äriühingud, kuid pärast ettevõtte üleminekut saab ettevõtte tegevusest tekkinud kohustuste eest olla vastutavaks üksnes ettevõtte omandanud äriühing, mitte äriühing, kes ettevõtte üle andis. Käesoleval juhul on maksuhalduri seisukoha kohaselt kogu senine kaebaja ettevõte üle läinud kolmandale isikule ilma mistahes reservatsioonideta. Märgitut arvestades ei saanud kaebajal enam olla ettevõtet, mille tegevusest saanuks kaebajale tekkida maksukohustused. Märgitu kehtib muidugi juhul, kui maksuhalduri 0206.2011 maksuotsusega tehtud korralduses nr 12.2-3/10287–67 järeldused on õiguspärased.
2. Kolmas isik leiab, et kaebaja on käitunud õigesti, kui esitas Tallinna Halduskohtule keelamiskaebuse. Kui arvestada faktilisi asjaolusid ja seda, et 02.06.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/10287–67 näol on tegemist kehtiva haldusaktiga, siis on ilmselgelt maksuhalduri käitumine kaebaja suhtes õigusvastane ning maksuhalduril tulebki keelata sisse nõuda ning samuti tugineda Aktsiaselts Iloprint maksuvõlale, mis on tekkinud pärast 13.10.
3. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kaebaja taotleb, et kohus keelaks Maksu- ja Tolliametil sisse nõuda ja tugineda AS Iloprint maksuvõlale, mis on tekkinud pärast
5. oktoobrit
6. Kaebaja põhjendab nõuet asjaoluga, et PMTK 02.06.2011 maksuotsusega nr. 12.2-3/10287-67 tuvastati AS Iloprint ettevõtte üleminek
7. oktoobril
8. a. OÜ-sse Ilotrükk. 6
9. Maksukorralduse seaduse (

) § 37 kohaselt lähevad ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud

§ 31

lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule.

§ 31

lg-st 1 tulenevalt saab üleminevateks nõueteks ja kohustusteks pidada: 1) maksumaksja kohustust tasuda maksusumma (maksukohustus); 2) maksu kinnipidaja kohustust pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus); 3) isiku õigust saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse vastavalt

§-le 33 (tagastusnõue); 4) kolmanda isiku kohustust tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus) ning 5) maksukohustuslase kohustust tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 182 lg 2 kohaselt lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 24. Erandina eeltoodust sätestab

§ 38

, et ettevõtte või selle osa üleandnud isik vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt ettevõtte omandajaga vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. VÕS § 183 lõike 1 kohaselt enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja.

1. PMTK 02.06.2011 maksuotsusega nr. 12.2-3/10287-67 tuvastas maksuhaldur, et AS Iloprint tegevus on OÜ-sse Ilotrükk üle läinud hiljemalt 13.10.2009 (maksuotsuse lk. 24). Kuna kaebaja keelamisnõue puudutab vaid AS Iloprint pärast
2. oktoobrit 2009 tekkinud maksuvõla sissenõudmise keelamist, tuleb järeldada, et kaebaja ei taotle võimaliku,

§ 38

ning VÕS § 183 lõike 1 alusel tekkinud kaebaja solidaarvõlgnevuse sissenõudmise keelamist, vaid sellise maksuvõla sissenõudmise keelamist, mis

§ 37

ning VÕS § 182 lg 2 järgi saaks tekkida vaid äriühingul, kellele on ettevõte üle läinud ehk OÜ-l Ilotrükk. Vaidlus puudub selle üle, et maksuhalduri seisukohaga ettevõtte ülemineku osas nõustus ka Tallinna Halduskohus 12.06.2012 otsuses haldusasjas nr. 3-11-1558, kuid PMTK 02.06.2011 maksuotsus ei ole jõustunud, kuna kohtuvaidlus maksuotsuse tühistamiseks on pooleli Tallinna Ringkonnakohtus.

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg-s 1 sätestatakse: „Keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.“ Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 lg-s 1 sätestatakse: „Isik võib nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.“ Riigikohus on
2. juuni
3. a otsuses asjas nr. 3-3-1-84-11 tuvastanud keelamiskaebuse menetlusõigusliku lubatavuse järgmised eeldused: 1) antav haldusakt või sooritatav toiming peaks olema isiku õigusi riivav; 2) õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline; 3) on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse (otsuse p 22). Eeltoodust järeldub ühtlasi, et kohtuotsuse resolutsioonis sisalduv keeld on tulevikku suunatud toimega ehk kohus saab keelata vaid selliste haldusaktide andmist või toimingute sooritamist, mida ei ole kohtuotsuse tegemise aja seisuga antud ega sooritatud. Lubatav keelamiskaebus kuulub rahuldamisele vaid siis, kui on täidetud RVastS § 5 lg-s 1 sätestatud eeldused. Muu hulgas peab 7 keelatav haldusakt või toiming olema õigusvastane (RKHK
4. juuni 2012 otsus asjas nr. 3-3-1-84-11, p 25).
5. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur ei tohiks kaebajalt sisse nõuda seda maksuvõlga, mis on kaebajal tekkinud pärast
6. oktoobrit 2009 a. esitatud maksudeklaratsioonide alusel, kuna nimetatud maksudeklaratsioonid on PMTK 02.06.2011 maksuotsusest tulenevalt kaebaja poolt ebaõigesti deklareeritud. Ka leiab kaebaja, et tema õigusi rikub maksuhalduri poolt nende maksude sissenõudmine, mis määrati 02.06.2011 maksuotsusega tasumiseks OÜ-le Ilotrükk.
7. Järgnevalt uurib kohus, kas keelamiskaebus võiks olla lubatav PMTK 02.06.2011 maksuotsusega OÜ-le Ilotrükk määratud maksude OÜ-lt Iloprint sissenõudmise ja neile tuginemise keelamiseks.
8. PMTK 02.06.2011 maksuotsusega kohustati OÜ-d Ilotrükk tasuma 11 294,53 eurot (176 721 krooni) seoses
9. a oktoobrikuu kohta kajastatud sisendkäibemaksuga. Nimelt kajastas OÜ Ilotrükk
10. a oktoobrikuu käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas ka käibemaksu summas 176 721 krooni, AS Iloprint 31.10.2009 arve nr. 299031 alusel, mille kohaselt oli soetatud üldkulusid, tööjõukulusid, paberit, väikevahendeid ja abimaterjali. Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et AS Iloprint ei teostanud OÜ-le Ilotrükk teenust, vaid toimus ettevõtte üleminek AS-ist Iloprint OÜ-sse Ilotrükk. Ühtlasi kohustas maksuhaldur OÜ-d Ilotrükk tasuma solidaarset AS Iloprint võlga summas 350 903,33 eurot, kuna tuvastas, et AS Iloprint majandustegevus trükiteenuste müügi osas oli lõppenud ja äriühing varatu. PMTK maksuotsuse kohaselt oli AS Iloprint OÜ-sse Ilotrükk ülemineku päeva, 13.10.2009 seisuga AS Iloprint maksuvõlg 6 030 288,57 krooni. Nimetatud maksuvõlg tekkis maksuotsuse kohaselt AS Iloprint poolt maksudeklaratsioonides deklareeritud, kuid tasumata jäänud maksukohustustest. AS Iloprint täitmata maksukohustused, sh. kinnipeetud tulumaks, erijuhtude tulumaks, sotsiaalmaks, kogumispensionimaks, töötuskindlustusmakse ja käibemaks moodustasid kokku 5 490 444 krooni (maksuotsuse lk. 24). Kuna maksuotsusega OÜ-lt Ilotrükk solidaarselt sissenõutav maksuvõlg summas 350 903,33 eurot oli seega enne ettevõtte üleminekut tekkinud AS Iloprint maksuvõlg, ei ole kahtlust selles, et maksuhaldur oli

§ 38

ning VÕS § 183 lg 1 ja 65 lg 1 alusel õigustatud vastavat maksuvõlga nõudma ka ettevõtte omandajalt, OÜ-lt Ilotrükk.

1. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vastustaja kohtule antud selgituse kohaselt nõuab vastustaja AS-lt Iloprint ning OÜ-lt Ilotrükk solidaarselt maksuotsusega määratud maksuvõlga, mis on tekkinud enne tuvastatud ettevõtte ülemineku ajahetke ning AS-lt Iloprint ainult seda maksuvõlga, mis on tekkinud pärast ettevõtte üleminekut, tuginedes AS Iloprint enda esitatud maksudeklaratsioonidele. Käesolevas haldusasjas puuduvad tõendid, mis osundaksid vastupidist. Enne 13.10.2009 AS-l Iloprint tekkinud maksuvõla sissenõudmine pärast 13.10.2009 antavate haldusaktide ja sooritatavate toimingutega ei saa seega kaebaja õigusi rikkuda ning kohus märgib, et vastava AS Iloprint maksuvõla sissenõudmise keelamine ei ole hõlmatud ka kohtule esitatud kaebuse nõudega, kuna viimasega taotleb kaebaja vaid sellise maksuvõla sissenõudmise ja sellele tuginemise keelamist, mis on tekkinud pärast
2. oktoobrit
3. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimaliku PMTK 02.06.2011 maksuotsuses märgitud 350 903,33 euro sissenõudmise ja sellele tuginemise keelamise menetlusõigusliku lubatavuse eeldused täidetud.
4. Edasi uurib kohus seda, kas on täidetud kaebaja poolt pärast
5. oktoobrit
6. a. esitatud maksudeklaratsioonide alusel tekkinud ja / või tekkida võiva maksuvõla sissenõudmise ja sellele tuginemise keelamiseks keelamiskaebuse esitamise menetlusõigusliku lubatavuse eeldused. 8
8. septembri
9. a vastuses kohtule (kd I, lk. 53-57) viitab kaebaja, et maksuhaldur on koostanud kaebajale järgmised, pärast
10. oktoobrit
11. a tekkinud maksuvõla sissenõudmisele suunatud korraldused: 04.05.
12. a korraldus nr. 13-11/12970 (kd I, lk. 206-207); 14.01.
13. a korraldus nr. 13-11/688 (kd I, lk. 204-205); 04.01.
14. a korraldus nr. 13-11/36 (kd I, lk. 202-203); 29.04.
15. a korraldus nr. 13-3/14637 (kd II, lk. 135); 25.03.2011 korraldus nr. 13-11/12689 (kd I, lk. 220-221); 03.05.2011 korraldus nr. 13-11/23233 (kd I, lk. 222-223); 18.01.2011 korraldus nr. 13-11/2457 (kd I, lk. 211-212); 06.06.2011 korraldus nr. 13-11/30100 (kd I, lk. 224-225); 14.07.2011 korraldus nr. 13-11/35981 (kd I, lk. 226-227); 04.08.2011 korraldus nr. 13-11/39052 (kd I, lk. 228-229); 14.02.2011 korraldus nr. 13-11/6099 (kd I, lk. 218219); 18.01.2011 korraldus nr. 13-3/1879 (kd I, lk. 208-210) ja 26.01.2011 korraldus nr. 13-3/4044 (kd I, lk. 213-217). Kohus nõustub kaebajaga selles, et viidatud korraldustega nõutakse kaebajalt osaliselt sellise maksuvõla tasumist, mille aluseks on kaebaja poolt pärast maksuotsusega tuvastatud ettevõtte üleminekut, 13.10.2009 esitatud maksudeklaratsioonid. Ühtlasi on maksuhaldur andnud kaebaja suhtes korraldusi maksuvõla tasumiseks ka
16. aastal koostatud korraldustega: 12.01.2012 korraldus nr. 13-11/2977 (kd I, lk. 245-246); 23.01.2012 korraldus nr. 13-11/6524 (kd I, lk. 247-248); 13.02.2012 korraldus nr. 13-11/11493 (kd I, lk. 249-250); 28.02.2012 korraldus nr. 13-11/13664 (kd I, lk. 251-252); 14.03.2012 korraldus nr. 13-11/16796 (kd I, lk. 253-254); 22.03.2012 korraldus nr. 13-11/17970 (kd I, lk. 255-256); 12.04.2012 korraldus nr. 13-11/23225 (kd I, lk. 257-258); 23.04.2012 korraldus nr. 13-11/25912 (kd I, lk. 259-260); 14.05.2012 korraldus nr. 13-11/33193 (kd I, lk. 261-262); 23.05.2012 korraldus nr. 13-11/35854 (kd I, lk. 263-264). Ka eeltoodud korraldustega nõutakse kaebajalt sellise maksuvõla tasumist, mis on tekkinud kaebaja poolt pärast 13.10.2009 esitatud maksudeklaratsioonide alusel. Maksuotsus, millega maksuhaldur tuvastas ettevõtte ülemineku AS-st Iloprint OÜ-sse Ilotrükk, on koostatud
17. juunil
18. Seega on kaebaja esitanud maksuhaldurile maksudeklaratsioone ka pärast viidatud maksuotsuse koostamist.
19. Kohus on seisukohal, et antud asjaoludel ei ole keelamiskaebuse esitamise menetlusõigusliku lubatavuse eeldused täidetud. Nagu kohus eelnevalt märkis, on kohtuotsuse resolutsioonis sisalduv keeld tulevikku suunatud toimega. See tähendab seda, et kohtu keeld Maksu- ja Tolliametile, sisse nõuda AS Iloprint maksuvõlga, saab hõlmata vaid keeldu anda selliseid haldusakte (maksuvõla tasumise korraldusi, vt

§ 129

) või sooritada maksuvõla sundkorras sissenõudmise toiminguid (vt

§ 130), mida ei ole kohtuotsuse tegemise aja seisuga antud ega sooritatud.

Seega saaks maksuhalduri suhtes rakendatav keeld hõlmata keeldu alates kohtuotsuse jõustumise ajast uute maksuvõla tasumise korralduste andmiseks ning

§-s 130 sätestatud täitetoimingute tegemiseks. Viimasel juhul võib AS Iloprint maksuvõlg olla tekkinud ka enne halduskohtusse kaebuse esitamist ning kaebaja nõuet arvestades pärast

1. oktoobrit
2. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka pärast
3. juunil 2011 koostatud maksuotsust jätkanud maksuhaldurile maksudeklaratsioonide esitamist, jättes samas deklareeritud maksukohustuse täitmata, on sarnase käitumise jätkudes põhjust arvata, et maksuhaldur koostab kaebaja suhtes jätkuvaid korraldusi maksuvõla tasumiseks ning teostab

§-s 130 toodud maksuvõla sundkorras sissenõudmise toiminguid. Seda ei ole oma vastuses kohtule välistanud ka maksuhaldur, leides, et maksuhalduril puudub alus kaebaja deklaratsioonide vastuvõtmisest keeldumiseks. 34.

§ 82

kohaselt lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest, maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Maksudeklaratsioon on

§ 83

lg 1 kohaselt tulu-, käibe-, aktsiisi-, tolli-, sotsiaalmaksu- ja hasartmängumaksudeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksuhaldurile esitatav maksu 9 arvutamise dokument, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest.

§ 83

lg 4 kohaselt on deklaratsiooni esitaja kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Vastavalt

§ 87

lõikele 1 kirjutab deklaratsioonile alla maksukohustuslane, tema seaduslik esindaja või volitatud esindaja.

§ 88

lõike 1 kohaselt arvutab maksukohustuslane deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma. Eeltoodud õigusnormidest kogumis järeldub, et kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonide alusel koostatud maksuvõla tasumise korraldused ning maksuvõla sissenõudmise toimingud ei saa kaebaja õigusi mõistlikult riivata, kuna kaebaja ise on deklaratsioonide esitamisega võtnud endale deklareeritud maksu tasumise kohustuse. Riigikohus on leidnud, et muu hulgas peab keelatav haldusakt või toiming olema õigusvastane (RKHK

1. juuni 2012 otsus asjas nr. 3-3-1-84-11, p 25). Olukorras, kus OÜ Ilotrükk maksuhalduri
2. juuni
3. a maksuotsusega mitte nõustudes jätab maksudeklaratsioonid esitamata ning need esitab OÜ Ilotrükk asemel AS Iloprint, ei saa maksuhalduri poolt AS Iloprint maksudeklaratsioonide alusel koostatud maksuvõla tasumise korraldusi ega selle sissenõudmiseks tehtavaid toiminguid pidada õigusvastasteks. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kui
4. juuni 2011 maksuotsuse suhtes lõpliku kohtulahendi jõustudes selgub, et AS Iloprint on deklareerinud makse, mille tasumise kohustus lasub OÜ-l Ilotrükk, on maksuhalduril võimalik nõuda deklareeritud maksusummad sisse OÜ-lt Ilotrükk kui ülevõtvalt äriühingult. Ka on maksuhalduril tulenevalt

§ 89

lg-st 1 ning § 98 lg-st 1 koosmõjus kuni kuus aastat aega maksudeklaratsioonide korrigeerimiseks. Samas märgib kohus, et kuivõrd AS Iloprint ei ole

1. juuni
2. a koostatud maksuotsuse adressaat ning maksuotsus ei ole jõustunud, ei saa AS Iloprint tuletada vastavast maksuotsusest endale õigusi, mida tal ilma maksuotsuseta ei oleks. Seetõttu ei ole kaebaja väited maksuhalduri vastuolulise käitumise aadressil asjakohased. Kaebaja praegune maksukohustus on tekkinud seaduse alusel ning deklaratsioonide vastuvõtmist ei saa tõlgendada maksuhalduri siduva seisukohana kaebaja maksukohustusse. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et käesoleval juhul puuduvad

§-s 114 sätestatud AS Iloprint maksuvõla mahakandmise ja / või kustutamise alused. 35.

§ 27

lg 1 p 4 järgi võib maksuhaldur maksukohustuslase nõusolekuta ja teadmiseta avaldada igaühele viimase maksuvõlgade suuruse. Seega ei saa õigusvastaseks pidada ning keelata ka maksuhalduril kaebaja maksudeklaratsioonidest tekkinud maksuvõla avaldamist ning sellele maksumenetluses tuginemist. 36. Eeltoodud kaalutlustel jääb kaebus rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 10