lg 1 sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.
lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
lg 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse 2 alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest.
lg 5 järgi kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul. Käesoleva seaduse §-des 3840 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lg 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Taotleja on algatanud M.T.e suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine
Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-le 3 on maksuhalduri esimeseks menetlustoiminguks käesoleva taotluse esitamine. Vastutusotsusega esitab maksuhaldur nõude endise juhatuse liikme vastu, tasuda OÜ Me Construction kontrollimise tulemusena parandatud 2011.a septembri- ja oktoobrikuu KMD-dest tulenev maksuvõlg, mis moodustab seisuga 05.11.2012 kokku 19 137,23 (sh käibemaks 16 329,42 eurot ja maksusummalt arvestatud intress kuni M.T.e juhatuse liikme kohustuste lõppemiseni 19.09.2012 summas 2 807,81 eurot). M.T. on OÜ Me Construction juhatuse liikmena toime pannud rikkumisi, mille eesmärgiks oli vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kui äriühing ei suutnud täita maksuvõla ajatamisgraafikut, vahetus äriühingu juhatuse liige (19.09.2012), millele eelnevalt võõrandas M.T. (14.09.2012) talle kuulunud osaühingu ainuosaluse OÜ-le Antraks Grupp, mille juhatuse liikmeks on alates 27.09.2012 samuti Läti kodanik A. B. ning temale eelnevalt lühikesel kahekuulisel perioodil J. P. Kokku on A. B. äriregistri teabesüsteemi andmetel kehtiv juhatuse liige kolmes ettevõttes, seejuures on oluline märkida, et kõik äriühingud on maksuvõlglased ning kõikide äriühingute puhul on vahetult enne nimetatud Läti kodaniku juhatuse liikme ametiaja algust juhatuse liikme kohustusi täitnud J. P. Viimane KMD esitati OÜ Me Construction poolt 2012.a augustikuu eest, sellest tulenevalt maksuhalduri hinnangul käesoleval ajal äriühingul majandustegevus puudub. Maksuhalduri hinnangul viitavad nimetatud asjaolud tavapärasele praktikale, mille kohaselt võõrandatakse makseraskustes äriühingute osad ning juhatuse liikme kohustusi pannakse täitma nn variisikud. Seega, arvestades M.T.e varasemat käitumist OÜ Me Construction juhatuse liikmena, on taotlejal põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub isik hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on M.T.e omandis järgmised kinnisasjad: 1) registriosa nr xxxxxxxx, elamumaa xxxxxxxx, üldpinnaga 72,80 m². Koormatud hüpoteegiga summas 82 160 eurot Nordea Bank Finland Plc kasuks. 2) registriosa nr xxxxxxx, elamumaa xxxxxxxxxx. Koormatud kahe hüpoteegiga AS-i Swedbank kasuks kokku summas 333 047,91 eurot. Portaali www.city24.ee andmetel on Peetri alevikus Vägeva teel asuvate korterite väärtus ühe m² kohta ca 1 150-1 450 eurot, võttes keskmise ehk 1 300 eurot m² kohta, kujuneb M.T.ele kuuluva korteri väärtuseks hinnanguliselt 94 640 eurot (väärtus maksuhalduri jaoks oleks ülejääv osa hüpoteegist ehk 12 480 eurot). Maksuhaldur märgib, et internetiportaalist www.city24.ee saadud andmete abil saab ainult ligikaudselt hinnata M.T.ele kuuluva vara väärtust, kuna maksuhaldurile ei ole teada kinnisasjade seisukord. Lisaks on oluline arvesse võtta, et nimetatud portaalis avaldatud kuulutustel märgitud hinna näol on tegemist vaid esialgse müüjapoolse pakkumusega, mitte keskmise turuhinnaga. Viimsi vallas Püünsi külas paiknevate hoonestatud kruntide hinnaks on 112 000 kuni 440 000 eurot. Kuna maksuhalduril puuduvad igasugused andmed krundil paikneva ehitise kohta, on nimetatud kinnisasja väärtust hinnata võimatu, kuid maksuhalduri hinnangul ei ole kinnisasja turuväärtuse leidmine 3 asjas olulise tähtsusega, kuivõrd maksuhaldur on näidanud, et vaid ühe kinnisasja koormamisest kohtuliku hüpoteegiga ei piisa maksuhalduri nõude katmiseks. Ülaltoodu alusel ning arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg-le 1 on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Sama paragrahvi lg 3 järgi kehtestab justiitsminister määrusega täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude hüvitamise ulatuse ja ülempiiri. TMS § 38 alusel kannab täitekulud võlgnik. Kuna tegemist on olukorraga, kus äriühingult ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda ja maksuhaldur on asunud läbi viima vastutusotsuse koostamise menetlust ning leidnud, et tulenevalt ettevõtte juhatuse liikmete varasemast käitumisest võib vastutusotsuse täitmine osutuda võimatuks ning seega on õigustatud täitetoimingute sooritamine, millega kaasnevad täitekulud, siis on põhjendatud maksukohustuse nõude tagamise käigus tagada ka nõue võimalike täitekulude osas. Tulenevalt
¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetsed isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui M.T. on esitanud tagatise
lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 24 878,40 eurot (maksuvõlg 19 137,23 eurot ja võimalik sundtäitmiskulude suurus 30% maksuvõlast ehk 5741,17 eurot) ning valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule.
¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. KOHTU PÕHJENDUSED 3. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab ja pikendab halduskohtunik seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.
ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik.
lg-s 1 sätestatud täitetoimingutena võib maksuhaldur muu hulgas taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale (p 51).
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse 4 sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
ja § 1361 lg 1 eesmärgiks on seega tagada maksuvõla sissenõudmise võimalus ka pärast maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse määramist ning vältida olukorda, kus isik hakkab maksuvõla tasumise kohustuse vältimiseks oma vara võõrandama. Kohus annab haldustoimingu tegemiseks loa olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, kus halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 4. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab seaduses ettenähtud nõuetele ja on piisavalt põhjendatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. OÜ Me Construction maksuvõlg moodustab seisuga 05.11.2012 kokku 20 518,98 eurot (sh intress ja arvestuslik intress 3227,41 eurot), mida äriühing ei ole vabatahtlikult tasunud. Maksuhaldur on teinud OÜ Me Construction maksuvõla sissenõudmiseks korraldusi äriühingu arvelduskontode arestimiseks, mille tulemusena raha maksuvõla katteks laekunud ei ole. Äriühingul puudub registervara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda. Äriregistri andmetel oli M.T. juhatuse liikmeks äriühingul maksuvõla tekkimise perioodil (11.12.2009-19.09.2012). Maksuhaldur on M.T.e suhtes algatanud maksumenetluse vastutusotsuse koostamiseks, et nõuda temalt OÜ Me Construction kontrollimise tulemusena parandatud 2011.a septembri- ja oktoobrikuu KMD-dest tulenev maksuvõlg, mis moodustab seisuga 05.11.2012 kokku 19 137,23 (sh käibemaks 16 329,42 eurot ja maksusummalt arvestatud intress kuni M.T.e juhatuse liikme kohustuste lõppemiseni 19.09.2012 summas 2807,81 eurot). Taotluses on põhjendatud, miks maksuhalduri arvates on juhatuse liige oma
§-s 8 ja muudes õigusaktides sätestatud kohustusi rikkunud tahtlikult või raskest hooletusest. Kohtu hinnangul ei saa põhjendamatuks pidada maksuhalduri kartust, et M.T. võib hakata võõrandama vara selliselt, et juhul kui maksuhaldur vastutusotsuse teeb, ei ole selle hilisem sundtäitmine enam mõistlikul viisil võimalik. Sellise põhjendatud kartuse aluseks on nii maksuvõla tekkimise asjaolud, kui juhatuse liikmetega ja nende vahetamisega seotud asjaolud. Maksuhaldur on näinud taotluses ette võimaluse täitetoimingu lõpetamiseks tagatise esitamisel. Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades maksuhalduri põhjendusi ning taotlusele lisatud tõendeid rahuldab kohus maksuhalduri taotluse. Kristina Maimann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.