, § 101 lg 1 p 1, § 113 alusel taotleb hageja kostjalt välja mõista võla ja viivise. Hageja ei leia, et arvete formaalsed puudused nagu sõna “Firma” kostja nime ees ja kirje arvel “kooristamise teenus” ei võimaldaks kostjal arve sisust aru saada.
lg-s 4 sätestatu tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest. Objektiivsel tõlgendamisel tuleb muu hulgas arvestada
Ei ole usutav, et pooltega sarnane mõistlik isik oleks arve adressaadist ja kirjest “kooristamine” teistmoodi aru saanud kui selliselt, et “kooristamise” all on mõeldud koristamist ja “Firma JL” all mõeldakse isikut JL. Raamatupidamise ja koristusteenus on kokkulepitud ühistu koosolekul, sh selle tasu suurus ühistu liikmele. Juhul, kui kostja ei ole sellise teenuse ja hinnaga nõus, oleks tulnud tal vaidlustada üldkoosoleku otsus. Korteriühistuseaduse § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. § 151 majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Lisaks põhikirja p-le 4.4 on ühistu liikmed kohustatud tasuma kütte, vee, kanalisatsiooni, sooja vee ja teiste kommunaalteenuste eest oma ühistu kaudu.
Kuna kostja ei täitnud kohustust vastavalt seadusele, siis on ta kohustust rikkunud. Hageja leiab, et kostja poolt kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. Oma 03.10.2011 vastuse leheküljel 2 märgib kostja, et „oma kirjakastis olen avastanud ainult mõned taolised kummalised arved“. Antud juhul räägib kostja hageja poolt kostjale koristamise ja raamatupidamise eest väljastatud arvetest. Sellega on kostja võtnud omaks TsMS § 231 lg 2 mõistes, et veel enne hagiavalduse esitamist kohtusse, oli ta hagejalt saanud arveid kommunaalteenuste eest. Hageja 30.05.2012 taotluse lisas on toodud 10.04.2010 arve nr 7, mis on väljastatud kostjale selgitusega aprill 2008 - märts 2010: koristamine ja raamatupidamine. Arve kättesaamist on kostja kinnitanud oma allkirjaga. Sellega on kostja võtnud omaks, et seisuga 21.04.2010 (kostja allkirja juures tema poolt märgitud kuupäev), oli ta hagejalt saanud kommunaalteenuste eest arve nr 7 summas 10 800 krooni. Hageja leiab, et sellega on tõendatud, et kostja pidi seisuga 10.04.2010 olema teadlik KÜ moodustamisest ja enda KÜ liikmeks olekust. Hageja leiab, et sellega on samuti tõendatud, et kostja pidi möönma, et KÜ vahendab temale KÜ otsuse alusel ka kommunaalkulusid. Kommunaalkulude suurusele ega esitamise alusele pole kostja kordagi kohtumenetluse eelselt vastu vaielnud. Samal arvel nr 7 on kostja omakäeliselt märkinud ka järgmist: „valmis maksma pool nõutud [10 800 krooni] summast osade kaupa. 21.04.
lg 1), teavitanud hagejat kohustuse täitmist välistavast või rikkumise vabandatavuse aluseks olevast asjaolust.
lg 2 kohaselt ei saa võlasuhtele kohaldada seadusest või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Hageja leiab, et kostja viivitamine arvetele ja üldkoosoleku otsustele vastuväidete (kaebuste) esitamisega, on antud juhul hea usu põhimõtte vastane, mistõttu tuleb antud juhul
lg 2 alusel jätta kohaldamata, kõik seaduse sätted, millele tuginedes kostja võiks antud juhul vabaneda kohustuse täitmisest. AÕS § 75 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kinnistusraamatu väljavõtetest nähtub, et hoones aadressiga XXX on moodustatud 6 korteriomandit, mille omanikeks on AS A (1 korteriomand suurusega 114,8 m2), kostja (1 korteriomand suurusega 61,32), DP(2 korteriomandit suurusega vastavalt 14,9 ja 14,7 m2) ja MM (2 korteriomandit suurusega vastavalt 14,4 ja 15,3 m2). Väljavõtetest nähtub samuti, et kostjale kuulub 613/2354 (ehk 1/4) suurune mõtteline osa XXX kinnistust ning 1/4 suuruse osa moodustab ka kostja korteriomandi reaalosa pindala suhe kõikide korteriomandite reaalosade summaarsesse pindalasse. 13.02.2008 KÜ XXX üldkoosoleku protokolli kohaselt korteriühistu otsustas kehtestada tasud selliselt, et need jaguneksid omanike vahel võrdselt. Seega, kostjale korteriühistu üldkoosoleku otsusega määratud tasu suurus moodustas 1/4 korteriühistu vastavast kogukulust. Eeltoodust nähtub, et kostjale üldkoosoleku otsusega pandud kulu on võrdeline tema mõttelise osa suurusega kinnistust (ka reaalosa suurusega kõikide reaalosade summaarsest suurusest). Seega on kostjale korteriühistu otsusega pandud kohustus kooskõlas ka AÕS §-ga
lg 1, § 3 lg p 1, § 8 lg 1 tingimustele ning on
Hageja taotleb rahuldada hagi ja kohustada kostjat tasuma hagejale põhinõue summas 942,7 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 371,98 eurot ning viivist 0,07% päevas alates 25.05.2011 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni; alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 281,29 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 32,39 eurot ning viivis 0,019% päevas alates 29.11.
) § 635 lg 1 kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tasu maksmise alusena on hageja esitanud kohtule hageja 13.02.2008 üldkoosoleku protokolli (kd I lk 43), millest nähtuvalt otsustati üldkoosolekul kinnitada kojamehe töötasuks 250 krooni kuus kinnistu omanikult ning raamatupidaja töötasuks 200 krooni kuus kinnistu omanikult. Kohus analüüsib, kas antud üldkoosoleku otsus, mille kohaselt jaotub tasu maksmise kohustus ühetaoliselt, s.t võrdses suuruses kõigi kinnistu omanike vahel, on seaduslik. Nimelt tuleneb asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega 5 seotud kahju ja kulutusi. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-116-11 p-s 32 asunud seisukohale, et korteriomanike seadusliku otsuse täitmine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui see on mõne korteriomanikust ühistu liikme suhtes ebaproportsionaalne. Aadressil XXX asuvas hoones on moodustatud 6 korteriomandit kokku suurusega 235,4 m², mis kuuluvad neljale omanikule. Kostja korteri suurus on 61,3 m² ja kostjale kuulub 613/2354, s.o ¼ suurune mõtteline osa kinnistust (kd II lk 11-20). Seega ei ole hageja 13.02.2008 üldkoosoleku otsused, mis kohustavad kõiki kinnistu omanikke maksma koristaja ja raamatupidaja teenuste eest ühetaoliselt, vastuolus AÕS § 75 lg 1 ega kostja jaoks ebasoodsad, mistõttu ei ole hageja 13.02.2008 otsuse täitmine vastuolus ka hea usu põhimõttega. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja taotleb kostjalt tasu üksnes koristamise ja raamatupidamise teenuse osutamise eest. Seetõttu on asjakohatud kostja vastuväited, mis puudutavad prügivedu ning vastavaid ettevõtteid. Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja seisukohad, mis käsitlevad vee arvestust ja olmejäätmete veoteenust, kuna hagi ei ole ka antud teenustega seotud. Seoses kostja vastuväidetega, et esitatud arved oli tema jaoks arusaamatud, kuna need olid adresseeritud „firmale JL“ ning teenusena oli märgitud „kooristamine“, leiab kohus, et antud asjaolud ei saanud kostjal takistada mõistmast, et arved on suunatud talle ning hõlmavad endas muuhulgas koristamisteenusest tulenevaid kulutusi. Samuti on põhjendamatud kostja vastuväited, mille kohaselt ta ei olnud teadlik oma kohustusest hageja 13.02.2008 otsuse alusel vastavaid arveid tasuda, kuna nähtuvalt 10.04.2010 arvest on kostja sellele omakäeliselt märkinud, et ta on valmis maksma osa nõutavast summast ning vastava kinnituse ka allkirjastanud (kd I lk 126). Kostja nõustumist arvet tasuma kinnitas kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja I. A . Korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 13 lg 4 tulenevalt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15ˡ lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Antud juhul ei ole kostja täitnud oma kohustust tasuda kaasomandi majandamisega seotud kulutusi. Võlaõigusseaduse (
) § 76 lg 1 tulenevalt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Korteriühistu majandamis- ja hoolduskuludeks tulevad rahalised vahendid korteriomandi omanikelt. Juhul, kui nimetatud isikud jätavad oma kohustused täitmata, ei saa korteriühistul raha koristajale ja raamatupidajale palga maksmiseks tekkidagi. Tunnistajana ülekuulatud vaidlusaluses hoones korteriomandit omav M. M koristamise fakti kui sellist ei eitanud, kuid väitis, et ta ei tea, kelle tarbeks koristatakse. Tunnistaja ütlustest järeldub, et ta ei ole rahul (nagu kostjagi) restorani tegevusega. Tunnistaja väitis, et ta ei maksa hagejale mingeid makse. Seega on hoones kaks korteriomandit, mille omanikud koristajale ja raamatupidajale palga maksmiseks makseid ei tasu. Tulenevalt eeltoodust on hagejal õigus nõuda kostjalt koristaja- ja raamatupidamisteenusega seotud kulutuste eest alates 12.05.2008 kuni 28.03.2011 942,7 eurot ning ühtlasi viiviseid, kuna 6 kostja ei ole talle KOS § 13 lg 1 tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ning on jätnud vastavas summas arveid tasumata. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. TsMS §-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 942,70 eurot ning viiviseid alates 17.05.2008 kuni 24.05.2011 371,98 eurot, kokku 1314,68 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel alates 25.05.2011 välja mõista viivis 0,07% päevas põhinõudelt (942,7 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni hageja kasuks. Kooskõlas TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 oli hagihind 942,70 eurot, millelt hageja tasus riigilõivu 191,73 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.