) § 27 lg 2 p 2. Nimetatud asjaoluga on nõustunud ka hagejate esindaja 17.01.2013 toimunud kohtuistungil. Seega poolte vahel nimetatud kinnistu puhul vaidlus puudub. Eeltoodust tulenevalt tuleb võtta seisukoht kinnistu asukohaga XXX osas. Nimetatud kinnistu soetasid kostjad 15.06.2010, so kostjate abielu ajal.
lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb käesoleva ühisvara jagamise hagi lahendamiseks jagatava kinnistu kuuluvuse kindlakstegemisel kohaldada vara omandamise ajal, so kuni 01.07.2010 kehtinud
sätteid.
lg 3 kohaselt vastustab abikaasa selliste kohustuste eest, mis ei ole võetud perekonna vajaduste rahuldamiseks, oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Nimetatud norm peab tagama sissenõudja nõude rahuldamise võimaluse ka juhul, kui võlgniku ainuomandis olevast varast ei piisa sissenõudja võla rahuldamiseks või võlgnikul puudub ainuomandis olev vara. Samas tuleb tähelepanu pöörata sellele, et sissenõude võib pöörata ainult võlgniku osale ühisomandist, mis tähendab, et sissenõuet ei saa pöörata ühisomandist sellele osale, mis peale ühisvara jagamist ei kuulu võlgnikule. Seega tuleb välja selgitada, milline on kostjate osa ühisvaras.
lg 6 kohaselt, varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Enne 01.07.2010 kehtinud
lg 1 kohaselt, abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.
lg 1 kohaselt, abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Hagejad paluvad jagada kinnistu asukohaga XXX kostjate vahel pooleks. Kostja JM leiab, et see on tema lahusvara, kuna ta omandas selle enda ja oma vanemate säästude arvelt. Seega tuleb ühisvara jagamise hagi lahendamiseks esmalt kindlaks teha, kas nimetatud kinnistu on kostjate ühisvara või kuulub kostjale JM lahusvarana ja seejärel määratleda abikaasade osad ühisvara jagamisel. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt enne 01.07.2010 kehtinud
Nimetatud kinnistu ei olnud kostja JM omandis enne abiellumist, samuti ei ole kostja JM omandanud nimetatud kinnistut abielu kestel kinke või pärimise teel. Seega kohus eeldab, et kuna kostjad olid kinnistu omandamise ajal abielus, omandati kinnistu ühisvara hulka. Kui kostjad oleksid soovinud, et abielu ajal omandatud kinnistu kuuluks ühe abikaasa lahusvara hulka, said nad
lg 1 p 2 järgi leppida abieluvaralepinguga kokku, et kinnistu on ühe abikaasa lahusvara või sõlmida
järgi ühisvara jagamise kokkuleppe, et jätta 3 kinnistu ühe abikaasa ainuomandisse. Kostja JM poolt kohtule esitatud pangaväljavõtted ei tõenda asjaolu, et kinnistu asukohaga XXX on kostja JM lahusvara. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-46-06 asunud seisukohale, et raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega muutub see kehtinud
Seega oli kostja JM arveldusarvele laekunud raha, kas siis pärimise teel või vanematelt saadud raha, kostjate ühisvara, kuna nimetatud raha laekus kostja JM arveldusarvele kostjate abielu ajal. Lähtudes eeltoodust loeb kohus kinnistu asukohaga XXX kostjate ühisvaraks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) 14 lg 2 kohaselt sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kohtutäitur teatas hagejatele 20.10.2011 kirjaga täitemenetluse ebaõnnestumisest. Hagi esitati Harju Maakohtule 29.08.2012. Eeltoodust tulenevalt on TsMS § 14 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud, kuna tegemist on sissenõudjaga, kelle nõuet ei ole täitemenetluses saadud võlgniku lahusvara arvel täita ning võlgnikul ja tema abikaasal on aga ühisvara.
lg 3 kohaselt, ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostjate ühisvara jagamisel tuleb lähtuda
Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 sätestab asja jagamise viisid kaasomandi lõpetamisel. Hagejad hagiavalduses ühisara jagamise viisi kohtuotsuses kindlaks määrata palunud ei ole. Kohus leiab, et võlausaldaja nõudel ühisvara jagamisel jagatakse ühisvara kaasomandisse ja sellega lõpetatakse ühisomand, mitte ei lõpetata kaasomandit. Ühisomandi lõppemisel jääb jagatav kinnistu abikaasade kaasomandisse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 165 lg 1 alusel tuleb hagimenetluse kulud jätta võrdsetes osades kostjate kanda, so jätta 50% ulatuses kostja KM kanda ja 50% ulatuses kostja JM kanda. Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.