KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L ( OSALISELT ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS ) Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 2

) laenulepinguid puudutavate sätete ja üldnormide alusel.

§ 396

lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega on laenu tagasimaksmine laenusaaja põhikohustus. Vastavalt

§ 397

lg 1 teisele lausele tuleb poolte kokkuleppe alusel kostjatel maksta hagejale ka intressi. Sellise kokkuleppe on pooled laenulepingus ja selle lisades ka sõlminud.

§ 8

lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Vastavalt

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 annavad hagejale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. 13. Kostjad ei esitanud hagis märgitud faktiväidete kohta sisulisi vastuväiteid. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest 3

§ 399lg-le 1 nõuda laenu kohest tagastamist.

1. Põhivõla summale, samuti hageja arvestatud intressi ja viivise summadele (tlk 47–50) ei ole kostjad samuti vastuväiteid esitanud. Kostja I võttis selgesõnaliselt õigeks hageja põhinõude summas 6 390 eurot (tlk 87). Sarnaselt eelmises punktis märgituga loeb kohus tuvastatuks, et hagejal on vähemalt laenu põhiosa 6 390 eurot, intressi 5 223,27 eurot ja viivise 1 166,73 eurot (kokku 12 780 eurot) suurune laenulepingust tulenev nõue. Kuna kostja I vastuväited piirduvad intressi (ja viivise) vähendamise taotlusega (vt järgnevas p 15) ja kostjad ei ole vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, siis saab kohus kostja I suhtes põhivõla osas hagi TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostja II vaidleb vastu kogu nõudele (järgnevas p 16).
2. Kostja I on taotlenud intressi vähendamist, kohus tõlgendab seda ka viivise vähendamise taotlusena. Intressi vähendamise võimalust seadus ette ei näe (vt Riigikohtu
3. juuni
4. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-08, p 12 teine lõik), seetõttu jääb taotlus intressi summa 5 223,27 eurot osas rahuldamata. Kohus leiab, et kostja I ei ole piisavalt esile toonud ega üldse tõendanud

§ 113lg 8 ja § 162 lg 1 kohaldamise eelduseid.

Kohtu hinnangul ei ole hageja viivise nõue ebamõistlik. Kohus võtab siinjuures arvesse viivise määra (seadusest tulenev määr, hagiavalduse p 14) ja laenulepingu ülesütlemisest (

1. aasta mai) praeguseks möödunud aega (enam kui poolteist aastat). Neil põhjustel ei rahulda kohus kostja I taotlust viivise 1 166,73 eurot vähendamiseks.
2. Kostja II on eitanud oma seost laenulepingu alusel saadud raha kasutamisega ja leidnud, et hagetava kohustuse täitmise eest vastutab üksnes kostja I. Samas on laenulepingu ja selle lisade kohaselt laenusaajateks mõlemad kostjad, kes vastutavad hageja ees solidaarselt (tlk 7 p 4.4, tlk 25 p 4.7 ja tlk 31 p 4.7). Raha üleandmiseks laenusaajale saab pidada ka seda, kui laenuandja on laenusaaja käsundi alusel teinud makseid kolmandale isikule (Riigikohtu
3. juuni
4. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-11, p 18 kolmas lõik ja selles viidatud
5. detsembri
6. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02, p 18). Kostja II ei ole väitnud, et laenusumma maksmine kostjale I ei vasta tema poolt hagejale antud juhisele. Ekslik on kostja II käsitlus nagu oleks ta laenulepingu suhtes käendaja, lepingudokumentide kohaselt on mõlemad kostjad laenusaajad.
7. Pooled on laenulepingus leppinud kokku kostjate solidaarvastutuses.

§ 65

lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega võib hageja nõuda laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist mõlemalt kostjalt ja hageja nõue tuleb mõlema kostja suhtes tervikuna rahuldada.

1. Kohus jätab asja lahendamisel arvestamata hageja esitatud müügilepingu ja asjaõiguslepingute dokumendi (tlk 14–22), sest sellel ei ole asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Viidatud lepingudokumendist küll nähtub mõneti kostja II väidetud asjaolu, et laenu summat kasutas kostja I, kuid kuna laenu väljamaksmine vastab ka kostja II juhisele, siis ei mõjuta see asjaolu hageja ja kostjate vahelist suhet käesolevas asjas esitatud nõuetes (eespool p 16).
2. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 järgi hageja rahalise nõude summa 12 780 eurot. 4