3-10-3214/11

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-3214 Otsuse kuupäev

1. mai 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi E.T. kaebus Murru Vangla 18.09.2008 käskkirja nr 693-d ja selle peale esitatud vaide lahendamise õigusvastaseks tunnistamiseks Kirjalik menetlus Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: E.T. /isikukood xxx / Vastustajad: Murru Vangla /registrikood 70001082/ ja Justiitsministeerium /registrikood 70000898/ Resolutsioon Jätta E.T. kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 06.06.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
3. 18.09.2008 andis Murru Vangla käskkirja nr 693-d (tl 3), millega karistas kinnipeetav E.T.t Vangla sisekorraeeskirja § 60 lg 1 nõuete rikkumise eest noomitusega. 15.12.2008 koostatud vaideotsusega nr 11-7/11385 (tl 29) jättis Justiitsministeerium E.T. vaide (tl 27) rahuldamata.
4. 07.12.2010 esitas E.T. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-2) ning palus, et kohus teeks kindlaks Murru Vangla poolt teostatud menetluse, käskkirja ja selle peale esitatud vaide lahendamise õigusvastasuse. Kaebaja leidis, et teda käsitleti süüdlasena juba enne menetlust, kuigi materjalides ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks kambris teostatud eelnevat läbiotsimist, valvuri vastav väide on meelevaldne, üldkokkuvõttes pole süüdistus tõendatud ja seega ei saa olla määratud karistus õiguspärane. Oma huvi käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemisel põhjendas ta viidetega riigivastutuse seadusest ja enne tähtaega vabastamisest tulenevatele õigustele. Vaidemenetluse osas märkis kaebaja, et esitas vaide ettenähtud tähtaja jooksul, vastus puudub aga tänaseni. 14.12.2011 lisatud täienduses (tl 13) märkis kaebaja, et soovib välja selgitada, kelle süül toimus tegevusetus vaide lahendamisel ja väitis, et selle õigusvastaseks tunnistamine aitab teda kahjunõude esitamisel.
5. Murru Vangla vastuses (tl 32) leiti, et kaebajal puudub tuvastamise kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi, sest määratud distsiplinaarkaristus on kustunud ja vaidlusalune haldusakt ei mõjuta enam tema õigusi. Seejuures märgiti, et kaebajal pole hetkel kehtivaid distsiplinaarkaristusi, vaidlustatava haldusaktiga määratud karistus polnud tal ainus ja hetkel seos tuvastamiskaebusega saavutatava eesmärgi ja võimaliku ennetähtaegse vabastamise otsustamise vahel puudub. Veel viidati Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-4-10 ja 3-3-1-32-10 ning lisati, et E.T. vaie on Justiitsministeeriumis lahenduse saanud.
6. Justiitsministeeriumi vastuses (tl 24-25) paluti menetlus halduskohtumenetluse seadustiku § 23 lg 3 p 1 alusel lõpetada või kaebus rahuldamata jätta ning märgiti, et kuna vaideotsus on E.T.le 18.12.2008 allkirja vastu kätte toimetatud, on väär väide, et ta pole vaidele vastust saanud. Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-32-10 tuginedes märgiti, et riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluva kahju tekkimine vaide lahendamisega viivitamise ja sellest tuleneva ligi kuu aja pikkuse ootamise tõttu pole tõenäoline. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Vaidlustatud Murru Vangla käskkirjas (tl 3) on E.T.le justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 60 lg 1 toetudes süüks pandud seda, et 22.08.2008 hoidis ta enda juures kartseris lukustatud voodi vahel šokolaadi batooni Snikers. Nimetatud sättes on loetletud need esemed, mis võivad kinnipeetaval kartseris kaasas olla ega ole seejuures nimetatud maiustusi või mistahes muid toiduaineid. Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ning sama seaduse § 63 lg 1 võimaldab rikkumise eest määrata distsiplinaarkaristuse. Nõuded kinnipeetava suhtes läbi viidava distsiplinaarmenetlusele on kehtestatud vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 4’. E.T. puhul on põhiline järgitud. Talle on teatatud menetluse alustamisest, võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta ja menetluse käik on protokollitud (tl 4-5, 8 ja 36 pöördel). Karistus on määratud ettenähtud tähtaja ja pädevuse piires ning seda on käskkirjas (tl 3) ka põhjendatud. Seejuures on käsitletud nii süüteo asjaolusid kui karistatu seletusi ning põhjendatud, miks on noomitus tema puhul kõige otstarbekam karistus. Kuna vangistusseaduse § 63 lg 1 toodud võimalike karistuste loetelus on see kõige kergem, arvestab varasemalt kahel korral karistatud kinnipeetava sellega karistamine tema isikut, rikkumise vähest tähtsust ja on igati kohase raskusega. Kaebaja pole esitatud süüdistust küll distsiplinaarmenetluse käigus ega kaebuses omaks võtnud, kuid ei ole vaielnud ka šokolaadi tema kartserikambrist avastamise faktile vastu (tl 7). Seejuures on ta ise tunnistanud, et oli selles kambris olnud juba kolm päeva, iga päev tehti läbiotsimine ja midagi ei avastatud (tl 8). Sama kinnitab ka Murru Vangla juristi poolt koostatud õiend (tl 40-41). Kohtul puudub vähimgi põhjus kahelda neis väidetes ning pole alust arvata ka seda, et šokolaad jäi korduvate läbiotsimiste käigus avastamata või paigutati kambrisse vanglaametnike poolt kaebaja kiusamise eesmärgil. Isegi juhul, kui pidada kaebaja süüd tõendamatuks, ei saa ta tuvastamisnõude abil end tõhusalt kaitsta. Selle rahuldamise korral kohus üksnes nendib vastava käskkirja õigusvastasust, kuid see jääb kehtima. Samuti vähendab tühistamisnõude õigeaegne esitamata jätmine riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 tulenevalt kaebaja poolt viidatud võimaliku kahju hüvitamise kaebuse edulootusi.
8. Lisaks distsiplinaarkorras karistamise kohta antud käskkirjale on E.T. vaidlustanud ka selle peale esitatud vaide menetlemisega seotud tegevuse, väidab, et pole vaideotsust saanud ja palub välja selgitada, kelle süül tema õigusi rikuti. Kinnipeetavatele kohustusliku vaidemenetluse tähtaeg on 2 kehtestatud vangistusseaduse § 1’ lg
9. Sätestatu kohaselt peab vangla haldusakti peale esitatud vaide läbi vaatama 30 päeva jooksul selle edastamisest arvates. Sama paragrahvi esimese lõike alusel kohaldamisele kuuluva haldusmenetluse seaduse § 80 lg 1 järgi tuleb vaie pädevale haldusorganile edastada seitsme päeva jooksul selle saamisest. Murru Vangla on seda tähtaega järginud, sest on 29.09.2008 saadud vaide (tl 27) edastanud 06.10.2008 koostatud kirjaga (tl 28). Justiitsministeerium on saanud E.T. vaide 08.10.2008 (tl 28) ja koostanud selle kohta 15.12.2008 vaideotsuse (tl 29). Kaebaja on selle 18.12.2008 allkirja vastu kätte saanud (tl 29 pöördel) ja seega on tema väide vaideotsuse mittesaamise kohta vale. Ministeerium on vaideotsuse tegemisel küll ületatud enam kui kuu võrra talle selleks vangistusseadusega antud 30 päevast tähtaega, kuid see üksi pole piisav alus kaebuse rahuldamiseks, sest halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 sätestatu võimaldab tuvastamisnõudega kaebust esitada ainult põhjendatud huvi olemasolul. Kohtupraktikas mõistetakse selle all, et haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine peab olema kaebajale kasulik ja aitama koheselt või edaspidi tema õiguste teostamisele või kaitsmisele kaasa ja selleks peab kaebaja oma vastava taotluse juurde selgitama, kuidas täpselt kaebuse rahuldamine tema olukorda parandab. E.T. on märkinud vaidemenetluse osas oma huvi põhjenduseks kahju hüvitamise nõude esitamise soovi. Iseenesest saab sellega tuvastamisnõuet küll põhjendada, kuid käesoleval juhul pole see kohane. Kaebuse asjaolud saavad viidata üksnes mittevaralise kahju võimalusele. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib niisuguse kahju hüvitamist nõuda vaid juhul, kui avaliku võima kandja on õigusvastase tegevusega süüliselt alandanud tema väärikust, kahjustanud tervist, võtnud vabaduse, rikkunud kodu või eraelu puutumatust, sõnumi saladust või teotanud au või hea nime. Vaide lahendamise ootamine üle seaduses kehtestatud tähtaja oli E.T.le kindlasti ebamugav, kuid see ei saanud kuidagi tekitada talle riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat kahju. Mingite muude huvide olemasolu pole ta vaidemenetluse osas kohtule väitnud, seega oleks tema vastav kaebus ilmselgelt perspektiivitu ega saa põhjendada ka käesoleva kaebuse esitamist.
10. Kohtu eeltoodud järeldustel on E.T. kaebus täies ulatuses põhjendamatu ning tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata jätta. Kaebaja on kohtumääruse (tl 16) alusel täielikult vabastatud riigilõivu tasumisest. Murru Vangla ja Justiitsministeerium oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3