Obsah (4)

§ 44§ 55§ 64§ 40

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-12-15610 Otsuse tegemise aeg ja koht 01. märts 2013. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Alvin Rödl & Partner Advokaadib

§ 44

lg 1 p 2, kliendilepingut, on vastutav sellise tegevusega põhjustatud kahjude eest ning ei ole õigustatud nõudma tasu.

1. Vastuseks kostja vastusele märkis hageja, et kostja väide Kliendilepingu rikkumisest hageja poolt on põhjendamatu ja pahatahtlik, sest nimetatud asjaolu on analüüsinud Advokatuuri Aukohus ning asunud oma 26.01.
2. a otsuses (tl 46-53) seisukohale, et advokaat on käitunud nõuetekohaselt. Aukohtu otsust kostja halduskohtus vaidlustanud ei ole. 3 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, pooled sõlmisid Kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks tsiviilasjas 2-07-5948 ning kostja on tasumata jätnud hageja poolt õigusteenuse osutamise eest esitatud arve nr 1264 –J summas 7 020 krooni (448,66 eurot).
5. Kostja tugineb arve tasumata jätmisel järgmistele asjaoludele: hageja, tegutsedes kostja selja taga, muutis kompromisslepingut, jättes kostja enne kompromissi muudatuse sisseviimist ja pärast seda teavitamata. Seega rikkus hageja

§ 44

lg 1 p 2 ja kliendilepingut, on vastutav sellise tegevusega põhjustatud kahjude eest ning ei ole õigustatud nõudma tasu. 13. Kohus kostjaga ei nõustu.

§ 44

lg 1 p 2 sätestab, et advokaat on kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest.

§ 55

lg 1 sätestab, et õigusteenuse osutamiseks sõlmib advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. Kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi (§ 55 lg 3).

§ 64

sätestab, et kui klient leiab, et advokaaditasu või õigusteenuskulu nõue ei ole põhjendatud, võib ta selle vaidlustada advokatuuri aukohtus.

§ 40

lg 1 ja lg 2 sätestavad, et õigusteenus on kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine. Õigusteenus peab olema õigeaegne ja asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Advokaat peab vajaduse korral koguma kliendi huvides tõendeid.

1. Kostja on esitanud Advokatuuri Aukohtule kaebuse vandeadvokaadi Ain Alvini ja vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiire tegevuse peale, seoses õigusteenuse osutamisega ja kompromisslepingu sõlmimisega tsiviilasjas nr 2-07-
2. Kostja põhiväited olid järgmised: Margus Kiir ei informeerinud teda kompromisslepingu muutmisest, kokkuleppe kohaselt pidi laenukohustuse (131 200 krooni) katma vastaspool (K. N.) ning vastupidisel juhul oleks kompromiss jäänud kinnitamata. Advokatuuri Aukohus lõpetas 26.012.
3. a otsusega aukohtumenetluse advokaatide suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega.
4. Kompromissläbirääkimiste käik on jälgitav 14.12.
5. a kohtuistungi protokollist (tl 17-19). Kohtuistungil osalesid hageja K. N., tema esindaja vandeadvokaat L. T., kostja M. T. ja tema esindaja vandeadvokaadi abi M. K.. Hageja esindaja on pakkunud kompromissiks järgnevaid variante: kostja maksab hagejale 500 000 krooni kompensatsiooni ning rohkem nõudeid hagejal kostja vastu ei ole või hageja saab kinnistu koos kinnistut koormavate kohustustega, kostjale jääb ülejäänud vara. Kostja tegi oma esindaja kaudu vastuettepaneku, kostja tasub hagejale 350 000 krooni. 14.12.
6. a kompromisskokkuleppe teksti kohaselt jäi kogu ühisvara kostjale (kinnistu, osaühingu osa, sõidukid ja jahirelv), hageja osa ühisvaras tuli kostja poolt välja maksta rahalise hüvitusena 435 000 krooni suuruses summas, selle tagamiseks andis kolmas isik (M. T.e ema Inna T.) käenduse. Hilisemaid probleeme tekitas kompromisslepingu kolmanda punkti sõnastus, 4 nimelt kelle kanda jäävad kinnisasja koormavad kohustused ning kes loobub mistahes nõuetest kinnisasja suhtes. 22.12.
7. a on mõlema poole esindajad saatnud kohtule ühise taotluse kompromisslepingu kolmanda punkti parandamiseks (tsiviiltoimik 2-07-5948, II kd, tl 108-109). Taotlust põhistasid esindajad ebatäpsusega kompromissi sõnastuses (kahel korral on kolmandas punktis eksitud hageja ja kostja nimetamisega). Kohus on kompromissi (sh punkti 3 parandatud variandis) kinnitanud 22.12.
8. a kohtumäärusega (tl 110-111).
9. Kohus leiab, et inimlike vigade ja ilmsete ebatäpsuste parandamised kompromisslepingus poolte esindajate ühise taotluse alusel ei anna alust väita, et kostja advokaat tegutses oma esindatava selja taga ning tekitas seeläbi kostjale varalise kohustuse ja kahju. Kostja on tsiviilasjas 2-07-5948 hinnanud kinnistu (registriosa 2144508) väärtuseks 800 000 krooni (tsiviilasi 2-07-5948, II kd, tl 91p), kinnistule on seatud hüpoteek 160 000 krooni. Ekslik kompromisstekst olnuks abikaasade ühisvara võrdsuse põhimõttest kõrvalekalduv ning kostjale tasakaalustamata eelist loov. Kompromisslepingu kolmanda punkti viimase lause parandus on samuti mõistlik ja loogiline. Kinnistu jäi kostjale, ebaloogiline olnuks viimase lause sõnastus sel juhul, et kostja loobub mistahes nõuetest kinnisasja suhtes. Oluline on ka see, et eksitust, kus segi aeti kostja ja hageja on ühteviisi mõistnud poolte esindajad ning asja menetlenud kohtunik. Kohus märgib, et kompromisslepingu parandamise ühine taotlus sisaldas ka taotlust, et kohus lükkaks kompromissi kinnitamise menetlustoimingu edasi kuni 28.12.
10. a (kompromisslepingu hilisem kinnitamine võimaldanuks pooltel esitada kohtule uus ja korrektne (vigadeta) kompromissleping ning teavitada kliente veast kompromisslepingus enne selle kinnitamist kohtu poolt).
11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on alusetult jätnud täitmata kliendilepinguga võetud kohustuse.
12. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. MENETLUSKULUDE JAOTUS
13. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi. Poolte menetluskulud jäävad seega täies ulatuses kostja kanda.
14. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5