ei näe ette parandusdeklaratsioonide esitamise puhul maksuotsuse andmist. Kuna maksukohustus on tekkinud käibedeklaratsioonide parandamisega, siis maksuotsuse andmine samas summas on põhjendamatu. Puudub igasugune alus põhjendada maksu määramist kriminaalasjas kogutud tõenditega, kui maksu tasumise kohustus tuleneb juba parandatud deklaratsioonidest. Maksuotsuses ei ole motiveeritud, millises seaduses või määruses on käesoleva kaasuse asjaoludes lähtuvalt ette nähtud maksuotsuse andmine. Seega on maksuotsus nii õiguslikult kui faktiliselt motiveerimata. Maksuhalduri poolt maksusumma määramine on võimalik vaid
Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist mitte ühegi nimetatud alusega, on maksuotsus õigusvastane. Maksuotsuse alusena toodud viide (
lg 2 p 4-muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel) on põhjendamatu, kuna üheski seaduses ega määruses ei ole käesoleva kaasuse asjaoludel maksuotsuse andmist ette nähtud. Antud juhul ei ole maksumenetlust sisuliselt üldse läbi viidud. Kaebuse esitaja maksuhalduri järeldustega ei nõustu. Kuna kaebaja oli ise parandusdeklaratsioonid esitanud ning maksuhaldur parandatud deklaratsioonide andmetes ei kahelnud, ei ole alust sama summa määramiseks maksuotsusega. Kaebaja märgib, et analoogiliselt ei anta maksuotsust juhul, kui maksukohustuslane ise revisjoni käigus deklaratsioone parandab. Kaebaja ei näe põhjust, miks antud juhul peaks toimima teistsuguselt. Maksuhalduri väide, et maksumaksjal on õigus aegumistähtaja jooksul maksudeklaratsioone parandada korduvalt niikaua kuni selles deklaratsioonis deklareeritava maksukohustuste kohta ei ole tehtud maksuotsust, on antud juhul ainetu. Käesoleval juhul on seoses kriminaalmenetlusega maksumaksja poolt deklaratsioonid muudetud. Kuna aegumistähtaeg maksudeklaratsioonide parandamiseks on möödunud, ei ole maksumaksjal enam võimalik parandatud deklaratsioone uuesti muuta. Seega on maksuhalduri väide, et maks tuleb maksuotsusega siduvalt kindaks määrata, täiesti põhjendamatu. Maksuotsuses on märgitud, et maksuotsus on antud OÜ Seviko Ehitus poolt 04.04.2011 esitatud 2004 juuni kuni 2004 november käibedeklaratsioonide paranduste põhjal ja
Kontrolli alustatakse üldjuhul
Kuna kontrolli alustati 07.04.2011.a. ning kontrolliperioodi 2004.a juuni kuni november kohta ning maksu määramise aegumistähtaeg ei ole peatunud, on maksuotsuse andmine vastuolus
Ebaõige on maksuotsuse lk 10 väide aegumistähtaja peatumise kohta. Tulenevalt maksuotsusest algatati 16.06.2006.a OÜ Seviko Ehitus suhtes kriminaalasi nr
Kaebuse esitaja 2 3-11-2617 on seisukohal, et kriminaalmenetluse alustamine ei peatanud maksusumma määramise aegumist, kuna
Maksukontrolli alustamise ajaks ( 07.04.2011) oli maksu määramise aegumistähtaeg juba möödunud. Maksuhaldur on ekslikult leidnud, nagu oleks kriminaalmenetluse alustamise tingimus absoluutne. Kaebaja on seisukohal, et maksusumma määramise aegumise peatumine saab alata siiski maksumenetluse kestuse ajal. Kuna maksumenetlust alustati 07.04.2011, siis selleks ajaks oli maksu määramine juba aegunud. Maksuhalduri viited Riigikohtu lahenditele ei seostu käesoleva kaasusega. Kaebaja esitatud tõlgendus ei muuda seaduse või selle sätet mõttetuks. Olukorras, kus maksumenetlust ei ole üldse alustatud, ei saa ka maksu määramise tähtaeg peatuda. Kaebuse esitaja on seisukohal, et isegi juhul, kui
lg 1 p 5 kohalduks maksumenetlust alustamata või kui menetlus oleks varem alustatud, rakenduvad
–s aegumistähtaja peatumist (§ 99) reguleerivad sätted vaid juhul, kui kriminaalasjamenetlemise tõttu ei ole maksuhalduril sisuliselt võimalik maksuotsust anda. Käesoleval juhul seda alust ei esine. Maksuhalduril ei olnud mingit takistust maksumenetlust varem alustada. Isegi juhul, kui maksumenetlus oleks varem alustatud, ei olnud takistusi maksusumma määramiseks enne kriminaalmenetluse lõppu. Toimingute tegemata jätmisest ning maksusumma määramata jätmisest tuleneb ka aegumise peatumise põhjendamatu kestus. Toimingute mittetegemise aeg tuleb lugeda igal juhul aegumistähtaja hulka. Maksumenetlus on alustatud alles 07.04.2011.a., so. ajal, mil maksu määramine oli juba aegunud. Käesolevas vaidluses maksuhaldur pole mingeid asjaolusid esitanud, mis oleks tal takistanud maksumenetlust läbi viia aegumistähtaja jooksul, milleks oli 2010 vastav kuu, 6 aastat peale 2004 aasta vastavat kuud, viitab vaid paljasõnaliselt, kuna seadus käsitleb kriminaalasja puhul maksukohustuse aegumist, et siis tuleb seadust kohaldada. Isegi juhul, kui aegumine oleks peatunud või kui maksumenetlus oleks alustatud varem, on maksu määramine aegunud, kuna maksu määramiseks aegumistähtaja jooksul ei olnud takistusi. Kriminaalmenetluses kogutud tõenditele tuginemine on alusetu. Samuti on kriminaalasjas kogutud tõendeid ebaseaduslikult. OÜ –d Seviko Ehitus ega V. K ei ole kriminaalmenetluses karistatud (süüdi tunnistatud). OÜ-d Seviko Ehitus on kohustatud tasuma 2000 eurot riigituludesse ning esitama parandusdeklaratsioonid. Kaebuse esitaja on seisukohal, et KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral ei ole põhjendatud kriminaalmenetluses kogutud tõenditele tugineda, kuna menetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel ei tõenda isiku süüd. Kuna OÜ Rem Pluss ja OÜ Mnr Mets arved, samuti ja eriti V.K tunnistajana ülekuulamisel saadud teda ennast süüstavad ütlused – on saadud õigusvastaselt, siis ei ole nende kasutamine lubatav. Kui osaliselt on tõendid kogutud formaalselt õiguspäraselt, siis nende kogumiseks lähteandmete hankimine toimus jämedalt V.K põhiõigusi rikkudes, seega on ka teised tõendid hangitud õigusvastaselt. Kaebaja taotleb vastustajalt kantud menetluskulude väljamõistmist kogusummas (riigilõiv 958,67 eurot + 09.12.2011 arve nr 1566 summas 1 190 eurot + 09.03.2012 arve nr 366 summas 47,17 eurot + 11.04.2012 arve nr 463 summas 28,76 eurot) 2 224,60 eurot. Vastustaja ei nõustu OÜ Seviko Ehitus 08.11.2011 kaebusega LMTK 08.07.2011 maksuotsusele nr 12.2-3/1692-6 (edaspidi maksuotsus) tühistamise nõudes ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning puudub alus kaebuse esitaja nõuete rahuldamiseks. Vastustaja nõustub kaebuse esitajaga, et täidetud on küll maakohtu kohtumäärusega pandud kohustus, kuid kaebuse esitaja ei ole tasunud maksuvõlga, mistõttu vastustaja leiab, et kohustus Eesti Vabariigi ees ei ole kaebuse esitajal täidetud. Vastustaja kinnitab, et vaidlust ei ole selles, et käibedeklaratsioonide parandused on samades summades, mis on ka maksuotsusega määratud ning mis vastustaja hinnangul kinnitab ka seda, et maksuotsusega määratud summad on õiged. Vastustaja nõustub, et maksuotsuse lk 1 ülevalt esimeses lõikes on maksuotsus antud justkui
Vastustaja 3 3-11-2617 leiab, et tegemist on eksimusega, mis ei saa olla aluseks maksuotsuse kehtetuks tunnistamisel. Nimelt on maksuotsuse p-s 5 „Maksu määramise õiguslik alus ja metoodika“ toodud maksu määramise õiguslikuks aluseks
lg 1 p 2, mille kohaselt maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Asjaolu, et kaebuse esitaja esitas 04.04.2011 maksudeklaratsiooni parandused, ei välista maksusumma määramist maksuotsusega. Maksuhalduril oli õigus maksuotsusega maksukohustus õiguslikult siduvalt kindlaks määrata. Vastustajale on arusaamatu, millest tulenevalt kaebuse esitaja leiab, et maksumenetlust ei ole antud juhul sisuliselt läbi viidud. Käesolevas asjas on maksumenetlust alustatud korraldusega peale kriminaali lahendit, mida on ka kaebuse esitaja kinnitanud oma kaebuse p-s 3.1, samuti on ütlused võetud kaebuse esitaja esindajalt ning lõpptulemusena on väljastatud maksuotsus. Maksuotsusega tuvastati, et kaebuse esitaja esitas maksudeklaratsioonis valeandmeid tahtlikult ning sellele ei ole kaebuse esitaja ka vastu vaielnud. Kriminaalmenetlust alustati 16.06.2006 a ning kriminaalmenetlus lõpetati 08.04.2011. Kuna maksusumma määramise aegumistähtaeg peatus 16.06.2006-08.04.2011, siis ei olnud 08.07.2011 (mil maksuotsus koostati) maksusumma määramise aegumistähtaeg möödunud. Vastustaja leiab, et
lõike 1 p-s 5 on sätestatud ühemõtteliselt, et maksusumma määramise aegumine peatub kriminaalmenetluse alustamise päevast kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise päevani. Seega kui kriminaalmenetlust on alustatud ja hiljem kohtulahendiga kriminaalmenetlus on lõpetatud, siis sellel on kindel õiguslik tagajärg -maksusumma määramise aegumistähtaeg peatub kriminaalmenetluse alustamisest kuni kriminaalmenetluse lõpetamise päevani. Seega kaebuse esitaja on ebaõigesti leidnud, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on möödunud. Vastustaja nõustub kaebuse esitaja väitega, et vastustajal ei olnud mingeid takistusi maksumenetlust varem alustada. Samas ei ole sellisel viisil toimimine aga ka vaidlustatud maksuotsuse tühistamise aluseks. Antud juhul kaebuse esitaja kriminaalmenetluses kogutud tõendite lubatavust ei välista HMS ega ka
, siis vastustaja on seisukohal, et käesolevas maksumenetluses võis tugineda kriminaalmenetluses kogutud tõenditele. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitajaga, et kriminaalmenetluse käigus on tõendeid kogutud ebaseaduslikult. Kaebuse esitaja juhatuse liige on üle kuulatud kahtlustatavana kriminaalasjas nr 06930000105 13.07.2006 ja kriminaalasjas nr 07930000132 31.08.2007 ning ta on tunnistanud oma süüd. Kui kaebuse esitaja juhatuse liige kahtlustatavana üle kuulati, siis talle selgitati kahtlustatava õiguseid ja kohustusi. Tulenevalt KrMS § 34 lg p 1 ja § 71 lg 2 koostoimes leiab vastustaja, et kahtlustataval on õigus loobuda tunnistajana antud ütlustest ning neid ütlusi ei saaks siis kasutada menetlustes tõendina, kuid kaebuse esitaja juhatuse liige seda antud juhul teinud ei ole. Kaebuse esitaja juhatuse liige kahtlustatavana mitte ei eitanud oma süüd, vaid hoopis tunnistas seda. Kaebuse esitaja andis ka käesolevas maksumenetluses selgitused, mis kanti 26.04.2011 ja 08.07.2011 maksukohustuslase suuliste selgituste protokolli. Kaebuse esitaja juhatuse liige on maksumenetluses 26.04.2011 suuliste selgituste protokollis märkinud „Olen nõus varasemalt kriminaalmenetluses antud ütlustega ja jään nende juurde“. Seega puudus maksuhalduril vajadus koguda täiendavaid tõendeid, kuna kaebuse esitaja juhatuse liige kinnitas valeandmete esitamist maksudeklaratsioonis ning juhatuse liige jäi kriminaalmenetluses antud ütluste juurde. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et menetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel ei tõenda vähimalgi määral isiku süüd. Asjaolu, et Maksu-ja Tolliamet esitas kriminaalasjas avalduse tsiviilhagist loobumiseks ei välista maksuotsuse tegemist, kuna loobumise avalduses Maksu-ja Tolliamet ühemõtteliselt märkis, et Maksu-ja Tolliamet esitab sama nõude maksumenetluses. Juhul, kui kohus siiski otsustab kasvõi mingis osas kaebuse rahuldada, palub vastustaja esitatud 4 3-11-2617 menetluskulusid vähendada olulises ulatuses. Vastustaja on seisukohal, et vajalikeks, põhjendatuteks menetluskuludeks on kokku 1 431,24 eurot. Vastustaja on seisukohal, et vajalikeks, põhjendatuteks menetluskuludeks on kokku 1 431,24 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS § 6 lg 2 p 1. Kaebus on esitatud 08.11.2011 vastustaja 08.07.2011 haldusaktile. Asjas on läbitud vaidemenetlus. Vaideotsusega 10.10.2011 jäeti kaebaja vaie (tl 22-24) rahuldamata. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja selgituste kohaselt on maksusummade määramine võimalik vaid
Kaevatava maksuotsuse kohaselt on maksuhaldur otsuse andnud
Kaebaja hinnangul on nimetatud viide põhjendamatu, kuna üheski seaduses ega määruses ei ole käesoleva kaasuse asjaoludel maksuotsuse andmist ettenähtud. Seetõttu on maksuotsus motiveerimata ning tuleb tühistada (tl 7). Lähtudes
lg 1 määrab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma: 1) kui deklaratsiooni ei ole esitatud seadusega ettenähtud tähtpäevaks, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud teisiti; 2) kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele; 3) kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast; 4) muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel. Maksuhalduri väidetel on maksuotsuse lk 1 toodud viite puhul
Maksusumma määramise õiguslik alus,
Maksumenetluses tuvastatud faktiliste asjaolude kohaselt on kaebaja alusetult suurendanud käibemaksudeklaratsioonis sisendkäibemaksu ning käibemaksu arvestamiseks on maksuhaldur korrigeerinud käibedeklaratsioonides deklareeritud andmeid ( tl 18, 18 pöördel, 19 pöördel). Maksuotsuse p 5 on viide
Maksuotsuse p 7 kokkuvõtte kohaselt on maks määratud juhindudes
Eeltoodud asjaolud kinnitavad maksuhalduri väiteid eksimuse esinemise kohta maksuotsuse esimesel leheküljel viites maksu määramise õigusliku aluse kohta. Seega tuleb maksuotsuse õiguslikuks aluseks lugeda
Kaebaja hinnangul puudub maksuotsuse andmiseks alus. Kaebaja on esitanud käibedeklaratsiooni parandused samades summades, kui on määratud maksuotsusega.
ei näe ette parandusdeklaratsioonide korral maksuotsuse andmist. Maksu tasumise kohustus tuleneb juba parandatud deklaratsioonidest.
lg 1 alusel on maksudeklaratsioon tulu-, käibe-, aktsiisi-, tolli-, sotsiaalmaksu- ja hasartmängumaksudeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksuhaldurile esitatav maksu arvutamise dokument, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest. 5 3-11-2617 Lähtudes
lg 1 arvutab maksukohustuslane deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma. Maksuhalduril on õigus maksukohustuslase arvutatud summat kontrollida ning vajaduse korral määrata maksusumma käesoleva seaduse §-s 98 sätestatud tähtaja jooksul.
sätestab, et tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse. Arvestades eeltoodut ei tulene kehtivast õigusest keeldu maksusummat määrata, kuni nõude aegumistähtaeg pole möödunud. Maksuõigussuhte uuesti tuvastamine pärast kaebaja poolt deklaratsioonide esitamist ei saa iseenesest rikkuda maksumaksja õigusi, sest deklaratsioonide esitamine ei kustuta maksuvõlga ning maksuotsuse tegemine maksumaksjale tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks ei muuda maksumaksja maksukohustust. Kaebaja on seisukohal, et maksu määramine on aegunud, sest kaebajale maksu määramise aegumistähtaeg ei peatunud kriminaalmenetluse ajal ning maksuotsus on antud peale aegumistähtaja möödumist. Kaebaja selgituste kohaselt alustatakse kontrolli vastava korraldusega ning vaidlusaluse maksukontrolli esimeseks menetlustoiminguks oli maksuotsuse kohaselt 07.04.2011 korralduse saatmine. Kaebaja on seisukohal, et kriminaalmenetluse alustamine 16.06.2006 ei saanud seega peatada maksusumma määramise aegumist, kuna kaebaja suhtes alustati maksumenetlust peale kriminaalasja alustamist ning kriminaalmenetluse alustamine ei saanud takistada maksu määramist. Maksuotsuse kohaselt algatati kaebaja suhtes 16.06.2006 kriminaalasi nr 07930000132. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 08.04.2011 määrusega lõpetati kaebaja suhtes kriminaalmenetlus KarS § 386 lg 2 tunnustel (tl 15). Lähtudes
lg 1 p 5 peatub maksusumma määramise aegumine kriminaalmenetluse alustamise päevast kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise päevani. Käesoleva seaduse § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Maksuotsusega on tuvastatud, et kaebaja esitas tahtlikult maksuhaldurile 2004. aastal juunist kuni novembrini käibedeklaratsioonides valeandmeid (tl 19). Nimetatud asjaolu kaebaja vaidlustanud ei ole. Seega kuulub käesoleval juhul kohaldamisele maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat.
lg 1 seob maksusumma määramise aegumistähtaja vastava maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaga, mitte maksuhalduri tegevusega/tegevusetusega maksumenetluse läbiviimisel/läbiviimata jätmisel. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise ajavahemiku, maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäeva üle. Lähtudes eeltoodust peatus vaidlusaluse maksusumma määramise aegumine seoses kriminaalasjaga nr 07930000132 ning maksuotsus on tehtud aegumistähtaja jooksul. Kaebaja on seisukohal, et kriminaalmenetluses kogutud tõenditele tuginemine on alusetu. Kriminaalasjas on kogutud tõendeid ebaseaduslikult. Kaebajat ega kaebaja juhatuse liiget ei ole kriminaalmenetluses karistatud (süüdi tunnistatud). Kaebaja väidetel on kaebaja juhatuse liikme V K´i tunnistajana ülekuulamisel saadud teda süüstavad ütlused õigusvastaselt. Isiku, keda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises ülekuulamine tunnistajana ja tema hoiatamine kriminaalvastutusest ütluste andmisest keeldumise ning valeütlusteandmise eest, on jäme kaitseõiguste rikkumine. Kuna V K´ilt on ennast süütavad ütlused saadud õigusvastaselt, ei ole nende kasutamine lubatav. 6 3-11-2617 Lähtudes
lg 1 on maksumenetluses tõendiks kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Erinevatest menetlusseadustes sätestatud nõuded ja tõendamiskord on erinevates menetlustes erinevad. Kriminaalmenetluses kogutud tõendite lubatavust haldusmenetluses ei välista haldusmenetluse seadus ega maksukorralduse seadus. Seega võivad kriminaalmenetluses kogutud tõendid olla tõenditeks ka haldusmenetluses. Asjaolu, kas kriminaalmenetlus lõpetati ning kas kriminaalmenetluses tuvastati/tõendati isiku süü või mitte, ei välista iseenesest kriminaalmenetluses kogutud tõendite kasutamist haldusmenetluses. Oluline on märkida, et ei kriminaalmenetluses, haldusmenetluses ega halduskohtumenetluses ei too tõendi kogumise õigusvastasus alati kaasa selle tõendi lubamatust. Tõendi lubamatuse toob kaasa üksnes tõendite kogumise nõuete ja korra oluline rikkumine. Kui kriminaalmenetluses on tõendite kogumise nõuete ja korra rikkumise tõttu tunnistatud tõend lubamatuks, siis on sama tõend lubamatu ka haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, kui seadusega ei sätestata teisiti. Halduskohtu ülesanne pole kontrollida, kas ja millised kogutud faktilised andmed on kasutatavad tõendina kriminaalasjas otsustamisel. Ühtegi tõendid selle kohta, et vaidlusaluses kriminaalmenetluses on V K´i tunnistajana, kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused tunnistatud lubamatuks tõendite kogumise nõuete ja korra rikkumise tõttu, asjas esitatud ei ole. V K on kriminaalasjas kahtlustavana ülekuulatud 13.07.2006 ja 31.08.2007, kus isik ülekuulamise kohta koostatud protokollis tunnistab oma süüd ( tl 42 pöördel, 45 pöördel, 48). Samuti on isik andnud kaebaja juhatuse liikmena seletused maksumenetluses, kus on kinnitanud, et jääb kriminaalasjas varasemalt antud ütluste juurde ning on nõustunud maksuotsuse koostamise aluseks olnud asjaoludega (tl 51, 53). Lähtudes eeltoodust ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis välistaksid kaebaja esindaja V K´i ülekuulamisega saadud tõendite kasutamist maksumenetluses. Kaebaja väidetel kinnitab maksuhalduri poolt tsiviilhagist loobumine maksuotsuse andmise õigusvastasust. Maksuhaldur loobus 19.01.2009 kannatanuna kaebaja vastu esitatud tsiviilhagist maksuvõla välja mõistmisest, kuna soovis esitada sama maksunõude maksumenetluses (tl 54). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks saab olla üksnes nõue, mida on põhimõtteliselt võimalik läbi vaadata tsiviilkohtumenetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-60-07 RT III 2008, 7, 44;45, p 38; 3. oktoobri 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-35-08 - RT III 2008, 38, 253, p 25 ja 2. oktoobri 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-73-09 - RT III 2009, 41, 312, p 9, 30. november 2009 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-101-09). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 alusel vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kuna
reguleerib avalik-õiguslikku suhet (maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord ning maksuvaidluste lahendamise kord), ei saa
sätete alusel esitatav nõue olla TsMS §-st 1 tulenevalt tsiviilhagi - sealhulgas kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi - esemeks. Maksunõude saab esitada maksumenetluses. Seega oli maksuhalduri tsiviilhagi esemeks vaidlusaluses kriminaalasjas nõue, mida ei ole võimalik hagimenetluses läbi vaadata. Nimetatud põhjusel tsiviilhagist loobumine ei tõenda ega kinnita mingil moel maksuotsuse andmise õigusvastasust. 7 3-11-2617 Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele.
lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Käesoleval juhul ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et maksukohustus tuleneb kaebaja poolt parandatud deklaratsioonidest, maksuhaldur ei ole parandatud andmetes kahelnud ning sama summa on kaebaja määratud tasumiseks maksuotsusega. Tulenevalt eeltoodust, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.