3-10-3365/30

KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-10-3365 Haldusasi Nafta 6a Hooneühistu kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada 02.12.2010 Tallinna Linnavolikogu otsus nr 292, millega jäeti kehtestamata Nafta tn 6a ja lähiala detailplaneering; - kohustada Tallinna Linnavolikogu vastu võtma uus otsus, millega kehtestada kehtestamata jäetud detailplaneering. Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuli 2011 Menetlusosalised Kaebaja Nafta 6a Hooneühistu esindajad juhatuse liige Väino Rajangu ja vandeadvokaat Gennadi Kull; Vastustaja Tallinna Linnavolikogu esindaja Karin Laugas RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 24 lg 1 p 2; § 26 lg 1 p 6: Võtta vastu kaebaja loobumine kaebuses esitatud kohustamisnõudest ja lõpetada menetlus nõudes: - kohustada Tallinna Linnavolikogu vastu võtma uus otsus, millega kehtestada kehtestamata jäetud detailplaneering. Jätta rahuldamata kaebaja nõue: - tühistada 02.12.2010 Tallinna Linnavolikogu otsus nr 292, millega jäeti kehtestamata Nafta tn 6a ja lähiala detailplaneering. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
3. septembril
4. 1 Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 02.12.2010 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 292 jäeti kehtestamata Nafta tn 6a ja lähiala detailplaneering ( tl 13-14). 27.12.2010 postitas Nafta 6a Hooneühistu kohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu 02.12.2010 otsusele nr 291 (tl 5-12). 09.02.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 83). 28.02.2011 esitas Tallinna Linnavolikogu vastuväited kaebusele (tl 87-88). 11.03.2011 esitas kaebaja vastuväited vastustaja seisukohtadele (tl 104, 107). 25.04.2011 määrusega määrati asjas kohtuistung (tl 112). 05.07.2011 toimus kohtuistung (tl 114-116). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja väidetel puuduvad otsuses igasugused viited õigusnormidele, mille alusel tulnuks jätta detailplaneering kehtestamata. Seetõttu on ka arusaamatu, millele tuginetakse. Ei ole põhjendatud tuginemine seletuskirjale. Viide seletuskirjale ei tähenda, et otsus tugineb seadusega kehtestatud nõuetele. Otsuse põhjendustest võib järelda, et keeldumise põhjusteks olid üksikisikute huvid. Kaebajale tehakse ettepanek lõhkuda olemasolevad ehitised, mis on kaebajale liialt koormav ning milleks ei ole ka mingit vajadust. Kaebaja väidetel ei ole vaja rajada juurdepääsu läbi Nafta tn 6 krundi, kuna see ehitati välja Nafta tn 6a ja Petrooleumi tn 4 poolt ja on kasutusel. Nafta tn 6 kinnistu omanik on teinud ettepaneku servituudi vajaduste märkimistest loobumiseks, kuid linn ei ole sellega arvestanud. Selle asemel, et põhitakistustes selgus luua, esitas linn hoopis järjest uusi nõudmisi, mis ei aidanud kaasa erimeelsuste lahendamisele. Otsusest ei selgu, miks ei ole detailplaneering realiseeritav. Ei ole esitatud eksperthinnangut, puudub teave, millises osas ei ole realiseeritav ning millega läheb detailplaneering vastuollu. Detailplaneering näeb ette puude säilitamist. Terassidele on ettenähtud konteinerhaljastus. Kinnistul on täna 45 garaaźiboksi, mida osadel juhtudel kasutatakse hoiupaigana. Detailplaneeringus on 108 parkimiskohta selleks, et lahendada ka lähiümbruse parkimisprobleemid. Planeeringus ei ole ühegi hoonet kavandatud piirile vaid piirini. Menetluses pakkus kaebaja välja mitmeid lahendusi, kuid erinevate lahenduste puhul puudub linna tagasiside. Planeering arvestab piirnevate hoonete kõrgusi ja mahtusid. Kavandatud hoone jääb oma mahult väiksemaks naaberkinnistute hoonetest. Seletuskirjas on viidatud planeeringu vananemisele, kuid antud juhul on menetluse venimine olnud tingitud suuresti linna poolt. Arvesse on võetud kõigi üheksa naabri huve ning kompromisside leidmine ei ole läinud kergelt. Linn on otsinud järjest uusi põhjusi menetluse venitamseks, millest viimane on seotud nõudega hooned lammutada. Lammutamine tähendaks uue hoone rajamist, mis jätaks osa garaaźiboksi omanikke ilma oma varast ja muudaks Nafta tn 6a hooneühistu mõttetuks. Esimest korda esitati detailplaneering maavanemale järelevalveks 10.12.2003, kuid 29.03.2004 kirjas heakskiitu ei antud. Teistel kordadel 17.11.2006 ja 12.07.1007 ei antud heakskiitu. Kirjades mindi vastuollu AÕS sätetega. Linn ei reageerinud palvele saata planeering PlanS § 23 lg 5 kohaselt Siseministeeriumi. Tallinna Linnavalitsus saatis 03.06.2010 kirjaga korralduse eelnõu, millele kaebaja esitas omapoolsed seisukohad. Tallinna Linnavalitsuse korralduse eelnõu erineb oluliselt Tallina 2 Linnavolikogu otsuse eelnõust, mis saadeti ühistule, mille kohta arvamust avaldada ei saanud. Esindaja osales küll istungil, kuid sõnaõiguseta. Seletuskirja p 1.36 väide ei vasta tõele. Vastuväidetes vastustaja arvamusele märgib kaebaja, et kohalikul omavalitsusel tuleb kaaluda kõiki huve. Servituudi nõude vajaduse märkimine või mitte märkimine ei anna kaalutlusõigust planeeringu kehtestamata jätmiseks, sest servituuti saab vajadusel nõuda tuginedes asjaõigusseadusele. Haldusorgan on vääralt kohaldanud mõistet piirile ehitamine ja piirini ehitamine. Piirile ehitamisel tekib naabriga ühisomand, kuid antud juhul ehitab kaebaja piirini ning kaebajal ei ole vaja ehitise püstitamiseks naabrilt luba saada. Vastustaja ei saa tugineda üksnes naabri väidetele, et talle ei meeldi hoone asukoht. Diskretsiooni õigust ei ole kasutatud kooskõlas seadusega. Kaebajal tekkis põhjendatud lootus detailplaneeringu kehtestamise kohta, sest Tallinna Linnavalitsuse korraldusega on detailplaneering vastu võetud. 2001 aastal esitas ühing taotluse detailplaneeringu algamiseks kinnistule Nafta tn 6a. Tallinna Linnavalitsus 14.11.2001 korraldusega muutis naaberkrundi piire selliselt, et Nafta 6a ja Petrooleumi tn 4 asuv, kaebajate poolt ehitatud ja kasutatud/kasutatav põhiväljapääsu ala muutus naaberkinnistu osaks. Nimetatud muudatuse kohta naabritelt allkirju ei võetud ning naabreid ei informeeritud, läbisõidu servituuti ei seatud. Kirjeldatud muudatus sai oluliseks takistuseks detailplaneeringu edasisel menetlemisel. 17.04.2002 andis linnavalitsus korralduse detailplaneeringu koostamise algatamisest, kus planeeritava ala hulka oli arvatud muudetud piiridega naaberkrunt. 10.09.2003 võeti detailplaneering vastu, millele järgnes avalik väljapanek ja arutelu. Korraldus vaidlustati kohtus, kus vaidluste tulemusel jäi korraldus jõusse. 10.12.2003 saadeti planeering järelevalve teostamiseks maavanemale. 29.03.2004 maavanem ei kiitnud planeeringut heaks põhjusel, et Nafta tn 6 ja Petrooleumi tn 4 vahelist teed, mis viib Nafta tn 6a krundile, ei ole võimalik kasutada. Kaebaja hinnangul on nimetatud seisukoht vastuolus AÕS § 74 lg
5. Nimetatud tee ükski kaasomanik ei ole tõstatanud läbisõiduala sulgemisest. Kaebajalt hakati nõudma tagasiulatuvalt detailplaneeringu uut, nõuetekohast ümber tegemist, millega sisuliselt eirati ettevalmistatud detailplaneeringu lähteülesannet. Nõuetekohane detailplaneering esitati 22.05.2006 linnavalitsusele.16.06.2006 toimus uue detailplaneeringu osas nõupidamine. Probleemi nähti selles, et planeeringu realiseerimisega suureneb Nafta tn 6 läbivate autode arv. Oluline on arvestada, et naaberkinnistu sõidukid saavad parkida kaebaja maal, naaberkinnistu korteriomanikud koormavad kaebajale kuuluvat kinnistut ka käesoleval ajal ning asjaolu, et kaebaja läbisõiduala kattub naaberkinnistu enda liiklusalaga.17.11.2006 saadeti detailplaneering maavanemale järelevalve teostamiseks. 12.07.2007 ei andnud maavanem planeeringule heakskiitu. 24.11.2008 oli linnavalitsuses nõupidamine, kus otsustati, et tuleb korraldada uus väljapanek. Avalik arutelu toimus 11.06.2009, kus peeti jätkuvalt põhitakistuseks juurdepääsu küsimust üle naaberkinnistu, mille põhjuseks oli linna enda viga 2001 aastal kinnistute piiride muutmisel. Selle asemel, et leida vea lahendamiseks kompromiss, hakati menetlusega venitama ning nõudma ebarealistlikke lahendusi. 15.10.2009 hakati nõudma kaebaja kinnistul kõigi hoonete lammutamist põhjusel, et sellisel juhul on võimalik lahendada mugav juurdepääs. Kaebaja on seisukohal, et lammutamisega ei saa juurdepääsu küsimust lahendada, sest selle laiuse määravad teiste kinnistute piirid ja seal paiknevad hooned. 14.01.2010 hooneühistu koosolekul otsustati, et hooneid ei lammutata ning edasi tuleb minna detailplaneeringu senise lahendusega. 05.03.2010 pöörduti linnavalitsuse poole taotlusega kiirendada planeeringu menetlemist. 05.06.2010 saadeti kaebajale vastuväidet esitamiseks otsuse eelnõu, millele ühistu saatis seisukohad 15.06.
6. 15.10.2010 vastati ühistule, et vastuväiteid on kaalutud ning see jõuab parandatud kujul linnavalitsuse istungile 27.10.
7. Parandatud otsust kaebajale ei saadetud. 19.10.2010 tegi kaebaja ettepaneku nõupidamiseks. Kaevatava otsuse eelnõu saadeti kaebajale tutvumiseks 30.11.2010 ja see jõudis kaebajani 3 02.12.
8. Otsuse eelnõu erineb oluliselt linnavalitsuse korralduse eelnõust, kuid selle kohta kaebaja seisukohta avaldada ei saanud. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Haldusakti andmise alused on toodud otsuse preambulas ning eraldi pikemalt lahti seletatud ja põhistatud otsuse seletuskirjas. Kaalumisel on arvestatud kõigi asjaoludega ja puudutatud isikute õigustega. Kaebaja omandiõiguse rakendamine ei saa toimuda naabrite ja avalikku huvi kahjustaval moel. DP ei ole võimalik soovitud kujul ellu viia. Asjaosalised on saanud otsuse vastuvõtmisel oma arvamuse avaldada. PlanS-st ei tulene kohustust algatatud ja koostatud DP vastuvõtmiseks. Seega ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et DP igal juhul kehtestatakse. Oluline on arvestada kujunenud olukorda. Kaebaja ei nõustunud talle pakutud mõistlike lahendustega DP menetlemisel. Kõik DP dokumentidele on otsuse seletuskirjas ka viidatud. Vastustaja on kasutanud ebaefektiivse ja liiga pikale veninud planeeringu menetluse lõpetamiseks diskretsiooni ja otsustanud jätta planeeringu kehtestamata. Otsuses on kaalutud erinevaid huve. Kaebaja peab mõistma, et tema omandiõiguse rakendamine ei saa toimuda naabrite ja avalikke huve kahjustades. Detailplaneeringut ei ole võimalik ellu viia ning kaebajal on õigus taotleda uue detailplaneeringu algatamist tingimustel, mis sobivad antud piirkonda ning arvestavad kolmandate isikute ja avalike huvidega. Otsuse tegemise menetlusse on kaasatud kaebaja ja kolmandad isikud. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud ühtegi õigust, mida kaevatava otsusega rikutakse. Planeering on eelkõige vahend ruumilise arengu eesmärkide määratlemiseks, mitte eesmärk omaette. PlanS ei tulene kohustust algatatud ja koostatud detailplaneeringut igal juhul vastu võtta ja kehtestada. Seega ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust planeeringu vastuvõtmise osas. Kohalik omavalitsus peab arvestama avalikku huvi ja kolmandate isikute huvi, mida planeering võib kahjustada. Otsuse tegemisel tuleb arvestada kujunenud olukorda. Planeeringu vastuvõtmise eelduseks on kõikide huvide arvesse võtmine ja tasakaalustamine. Kaebaja ei nõustunud detailplaneeringu menetluses talle pakutud mõistlike lahendustega, et saavutada kõiki osapooli rahuldav kokkulepe. Käsitletava detailplaneeringu otsused on motiveeritud hästi ja kogutud dokumentidest nähtub, et kõik asjaomased isikud on kaasatud ja nõuetekohaselt informeeritud. Kaebajal ei esine sellised huve, mis annaksid aluse otsuse tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
9. Kaebus on postitatud 27.12.2010 vastustaja 02.12.2010 otsusele. Kaebuse kohaselt sai kaebaja vaidlustatud otsuse kätte 13.12.
10. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja taotleb kaebuses kohustada Tallinna Linnavolikogu vastu võtma otsust, millega kehtestada kehtestamata jäetud detailplaneering. Kohtuistungil kaebaja loobus kaebuses esitatud kohustamisnõudest (tl 115). Oluline on siinkohal märkida, et planeerimisotsustused alluvad kohtulikule kontrollile piiratud ulatuses. Kohus ei saaks käesoleval juhul muuta haldusorgani asemel planeeringulahendust ega kohustada haldusorganit planeeringu lahendust vastu võtma. Kohustamisnõude osas tuleb käesolevas asjas menetlus lõpetada. Lähtudes HKMS § 24 lg 1 p 2 ei saa kaebaja uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. 4 Kaebaja väidetel tekkis tal põhjendatud lootus detailplaneeringu kehtestamiseks, sest Tallinna Linnavalitsuse korraldusega on detailplaneering vastu võetud. Arvestades vaidlustatud planeerimismenetluses käsitlemist leidnud asjaolusid, maavanema poolt järelevalve korras esile toodud puuduseid, kolmandate isikute poolt esitatud vastuväidete sisu, ei saa kaebaja antud juhul tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele, kuna ta oli teadlik kõikidest menetluses esile kerkinud probleemidest, samuti sellest, et osad küsimused ei olnud lahenduseni jõudnud ka kaevatava otsuse vastu võtmise ajaks. Samuti ei ole kaebajale planeerimismenetluses antud ka selget lubadust ja/või kinnitust detailplaneeringu kehtestamise kohta. Tulenevalt kohtupraktikast ei tulene kohaliku omavalitsuse kohustus eelnevad menetluse etapid läbinud detailplaneering kindlasti kehtestada. Isik ei saa õiguspärase ootuse põhimõttele tuginedes eeldada, et planeerimismenetluse varasemad etapid läbinud detailplaneering ka igal juhul kehtestatakse, kuid ta on õigustatud nõudma oma subjektiivsete avalike õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt (Riigikohtu halduskolleegiumi 06.11.2002 otsus asjas nr 3-3-1-62-02). Kaebuses esitatud väidete kohaselt muutis Tallinna Linnavalitsus 14.11.2001 korraldusega nr 4829-k Nafta tn 6 krundi piire selliselt, et Nafta 6a ja Petrooleumi tn 4 poolt kasutusel olev põhiväljapääsu ala muutus Nafta tn 6 kinnistu osaks. Kaebaja hinnangul oli tegemist õigusvastase piiride muutmisega (tl 7, 105). Asjas esitatud tõendite kohaselt piiride muutmise kohta vastuvõetud korraldust vaidlustatud ei ole, seega on Tallinna Linnavalitsuse 14.11.2001 korralduse nr 4829-k puhul tegemist jõustunud korraldusega. HMS § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Seega on Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 4829-k Nafta tn 6 krundi piire muutmise kohta täitmiseks kohustuslik ning vaatamata kaebaja hinnangule piiride muutmise õigusvastasuse osas, toob korraldus endaga kaasa õiguslikke tagajärgi. Lähtudes HKMS § 19 lg 7 vaatab halduskohus asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses. Kuna käesoleva vaidluse esemeks ei ole Tallinna Linnavalitsuse 14.11.2001 korraldus nr 4829-k, ei anna kohus käesoleva menetluse raames korraldusele õiguslikku hinnangut. Kaebaja selgituste kohaselt ei ole kaebaja maavanema järelevalve korras antud keeldu detailplaneeringu kooskõlastamiseks vaidlustanud. Kaebaja on pöördunud linna poole ettepanekuga pöörduda planeeringu menetlemiseks Siseministeeriumi poole, mida linn aga ei ole teinud. Asjas esitatud tõendite kohaselt on linnavalitsus esitanud vaidlusaluse detailplaneeringu heakskiidu saamiseks ja planeeringu vaidluste lahendamiseks maavanemale, kes järelevalvekorras vastuvõetud otsustes on jõudnud järeldustele, et detailplaneeringut ei ole võimalik käsitleda seadusekohaselt koostatud detailplaneeringuna ning ei ole heakskiitu andnud (29.03.2004 tl 36-44; 12.07.2007 tl 50-60). Maavanema ja omavalitsusorgani võimalikud erinevad seisukohad lahendatakse organite vaheliste vaidluste lahendamise korras vastavalt PlanS § 23 lg-le 5 Siseministeeriumi poolt. Asjas esitatud tõendite kohaselt ei olnud vastustajal ja maavanemal omavahel lahkarvamusi. Vaidlustatud otsuse seletuskirjas peab vastustaja oluliseks rõhutada, et kohalik omavalitsus on maavanema seisukohtadega nõustunud (tl 25). 5 Seega puudus vajadus Siseministeeriumi poole pöördumiseks ning kaebaja vastavasisulistel etteheidetel puudub alus. Kaebaja väidetel puuduvad Tallinna Linnavolikogu otsuses viited õigusnormidele, mille alusel tulnuks jätta detailplaneering kehtestamata. Viited õigusnormidele ja Riigikohtu lahenditele jätavad selgusetuteks, millele tegelikult tuginetakse. Viide seletuskirjale ei anna alust lugeda, et otsus tugineb seadusega kehtestatud nõuetele. Tallinna Linnavolikogu 02.12.2010 otsuses nr 292 on toodud viited PlanS § 24 lg 3 (planeeringu kehtestamine), HMS § 56 lg 1 (haldusakti põhjendamine), § 62 lg 5 (haldusakti teatavakstegemine), Tallinna ehitusmääruse § 3 lg 1 p 4 (linnavolikogu pädevus). Samuti on viidatud maavalitsuse kirjadele, planeeringu avalikustamise tulemustele, Tallinna Kesklinna halduskogu otsusele nr 39, Tallinna Kesklinna Valitsuse 22.06.2009 kirjale ning otsusele lisatud seletuskirjale (tl 13-14). Otsuses on toodud Nafta tn 6 a ja lähiala detailplaneeringu kehtestamata jätmise põhimotiivid ja kaalutlused. Detailplaneeringu kehtestamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Järelikult on kohalikul omavalitsusel õigus ka keelduda planeeringu kehtestamisest. Planeerimisseadus ei sätesta konkreetseid kriteeriume, millest juhindudes võib/peab planeeringu kehtestama või jätma kehtestamata. Arvestades seda, et planeerimismenetlust iseloomustab ulatuslik diskretsiooniruum, sõltub detailplaneeringu kehtestamine/kehtestamata jätmine otsuse põhistustesse kuuluvatest asjaoludest ja motiividest. Seega on planeeringumenetluses vastuvõetud otsuste puhul oluline nende motiveerimine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et motivatsiooni mahukuse tõttu võib selle esitada mõnes teises dokumendis, kuid haldusaktis peab olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Antud juhul on vaidlustatud otsuses viidatud selle vastuvõtmise aluseks olnud õigusaktidele ja toodud otsuse vastuvõtmise põhimotiivid. Otsuse vastuvõtmisel on arvestatud seletuskirjas toodud põhjendustega ning otsuses on seletuskirjale otseselt viidatud. Tulenevalt eeltoodust on otsuses viidatud asjakohastele õigusnormidele, toodud põhimotiivid ning viidatud planeerimismenetluses kogutud tõenditele ja otsuse juurde koostatud seletuskirjale. Kaebaja väidetel ei ole vaja juurdepääsu läbi Nafta tn 6 krundi rajada, kuna see ehitati linna poolt kinnitatud projekti alusel ja on kasutusel tänaseni. Samuti väidab kaebaja, kuna kinnisasja läbib avalik tee, ei või selle omanik takistada ega lõpetada selle kasutamist. Kaebaja kinnitusel on ta planeerimisemenetluses loobunud servituutide vajaduste märkimisest ning seetõttu ei takista juurdepääsu küsimus planeeringu menetlemist ega selle elluviimist. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et vaidlusalune tee kuulub Nafta tn 6 krundi koosseisu ega selle üle, et detailplaneeringu kohaselt nähakse ette juurdepääs kaebaja kinnistule üle Nafta tn 6 kinnistu. Seletuskirja kohaselt ( p 3 tl 32) on Nafta tn 6 krundi moodustamise aluseks Tallinna Linnavalitsuse 14.11.2001 korraldus nr 4829-k, mis võeti vastu MRS § 20 lg 3 alusel. Krundi moodustamisel oli tegemist reformimata riigimaaga, mitte avaliku teega. Kaebaja ei ole Nafta tn 6 kinnistu moodustamise korraldust vaidlustanud ega seletuskirjas toodud faktilise asjaolusid ümberlükanud. Järelikult on tegemist Nafta tn 6 kinnistul asuva erateega. Teeseaduse § 4 lg 1 kohaselt on avalikult kasutatavad teed riigimaantee, riigi talitee, kohalik tee ja kohalik talitee. Lähtudes käsitletud paragrahvi lg 3 määrab tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning Maanteeameti ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku majandus- ja kommunikatsiooniminister riigi huvidest lähtudes. Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee 6 avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku valla- või linnavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Nafta tn 6 asuv tee on lepingu alusel määratud avalikuks kasutamiseks. Tulenevalt eeltoodust ei vasta tõele kaebaja väited selle kohta, et juurdepääsu tee puhul on/on olnud tegemist avalikult kasutatava teega. Seletuskirjas tuvastatu kohaselt on Nafta tn 6 korteriomanikud esitanud planeeringule vastuväited juurdepääsu planeerimise kohta üle nende kinnistu, millega kaasneks juurdepääsu senisest tihedam kasutamine ning on keeldunud vastava asjaõiguslepingu sõlmimisest. Asjaolust, et kinnistu Nafta tn 6 omanikud ei ole piiranud ega sulgenud juurdepääsuteed, ei saa teha järeldust, et juurdepääsu saab kasutada kui avalikku teed. Kuid arvestades seda, et detailplaneeringu kohaselt nähakse ette juurdepääs kaebaja kinnistule üle Nafta tn 6 kinnistu, tuleb detailplaneeringu menetluses lahendada ka küsimus nõuetekohasest juurdepääsust Nafta tn 6a kinnistu sihtotstarbeliseks kasutamiseks kehtestatava planeeringu alusel. Seega asjaolu, et kaebaja loobus servituutide vajaduse näitamisest, ei tähenda iseenesest juurdepääsu küsimuse lahenemist. Kaebaja väidetel näeb detailplaneering ette kõigi olemasolevate puude säilitamise Nafta tn 6a ja naaberkinnistutel. Kavandatavatele arvukatele terassidele on ettenähtud rajada konteinerhaljastus. Seetõttu on kaebaja väidetel otsuses kirjeldatud etteheited haljastusele alusetud. Detailplaneeringu kehtestamisel ei ole seletuskirja kohaselt haljastuse osa hindamisel määrav üksnes olemasolev olukord kaebaja ja naaberkruntidel, kaalutud on ka seda kas planeeringuga kavandatu vastab planeeringu menetlemise ja vastuvõtmise ajal kehtestatud nõuetele. Seletuskirja kohaselt on Tallinna Linnavolikogu 09.12.2004 määrusega nr 54 kehtestatud üldplaneeringus; 16.04.2009 otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneeringus tunduvalt rangemad nõuded vahetult planeeringu ala kõrval asuvate alade haljastuse osas. Volikogu 24.03.2005 otsusega nr 67 algatatud teemaplaneeringuga kavandatakse planeeringu alal oluliselt suurem haljastuse osakaal (tl 28). Samuti on seletuskirjas selgitatud, et detailplaneeringuga on jäetud tähelepanuta, et haljastuse protsendi hulka arvestatakse üksnes maapinnaga ühendatud haljastus. Seega on seletuskirjas selgitatud nõudeid haljastusele ning detailplaneeringu puuduseid haljastuse osas. Kaebaja väidetel ei ole vastustaja andnud seisukohta kaebaja poolt pakutud erinevatele variantidele seoses parkimiskohtade arvuga. Parkimiskohtade arvu osas on otsuses seisukoht kujundatud Eesti standardis EVS 843:2003 „Linnatänavad“ toodud normi alusel ning leitud, et planeeringuga kavandatud parkimiskohtade arvu tuleb pidada ebamõistlikult suureks ( tl 28, 29). Kaebaja ei ole kaebuses esitanud väiteid millest saaks järeldada, et vastustaja on parkimiskohtade osas seisukoha kujundamisel lähtunud ebaõigetest kaalutlustest. Kaebaja kinnitusel ei planeerita ühtegi hoonet kinnistu piirile, vaid piiri äärde. Kohalik omavalitsus on menetluses korduvalt segi ajanud erineva sisuga mõisted „piirile“ ja „piirini“. Asjas esitatud tõendite kinnitavad kaebaja väiteid, mille kohaselt on planeeringuga viidud ehitusala vastu Narva mnt 51 ja Petrooleumi tn 4 kinnistu piiri. Nimetatud mõistete väidetav segiajamine võis tekitada planeeringu menetluses segadust, kuid samas ei ole asjaolu, et kohalik omavalitsus on kasutanud mõisteid „piirile“ ja „ piirini“ toonud kaasa detailplaneeringu kehtestamata jätmist. Seega ei ole nimetatud mõistete 7 kasutamine vastustaja poolt asjas määrava tähtsusega ega saa rikkuda kaebaja õigusi vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel. Kaebaja hinnangul arvestab planeering Nafta 6a piirnevate hoonetega ja kavandatud on sujuv üleminek arvestades naaberhoonete kõrgusi ja mahtusid. Kaebaja kirjeldab kaebuses Nafta tn 6, Nafta nt 8, Nafta tn 6a andmeid ning viitab asjaolule, et kavandatav hoone jääb oluliselt väiksemaks Narva mnt 51 hoonest. Seletuskirjas on hinnatud planeeringu mahuga seotud küsimusi arvestades hoonestuse paigutust ja kõrgust ning jõutud järeldusele, et detailplaneeringu seletuskirjas ei ole esitatud linnaehituslikku analüüsi kavandatava hoonestuse sobivuse kohta ega esitatud võrdlusi kruntide haljastuse- ja täisehituse protsendi osas. Samuti leiab vastustaja, et ei ole piisavalt analüüsitud Narva mnt 51 kinnistu täiendava hoonestamise võimalusi tulenevalt Nafta 6a ja lähiala detailplaneeringu lahendusest ( tl 28). Asjas esitatud tõendite kohaselt puutuvad Nafta tn 6a kinnistu ja Narva mnt 51 kinnistu piirid kokku. Kaebaja väidetest ei selgu, kuidas ja mil moel on planeeringu materjalides arvestatud Narva mnt 51 kinnistu ehitusõigust ning kas ja mil moel ning millises ulatuses on see realiseeritav. Oluline on märkida, et Narva mnt 51 ja Narva mnt 55 a kinnistu omanikud planeeringu lahenduse kohta nõusolekut ei ole andnud. Kaebaja väidetel ei ole ta nõus linna poolt menetluse käigus tehtud ettepanekuga lammutada olemasolevad hooned, kuna on seisukohal, et kõik olemasolevad garaaźiboksid peavad säilima. Lammutamine jätaks garaaźboksi omanikud ilma oma varast ja muudaks hooneühistu mõttetuks. Kaebaja on seisukohal, et kirjeldatud ettepaneku tegi linn eesmärgiga venitada detailplaneeringu menetlemist. Kaebaja väidel ei muudaks olemasolevate hoonete lammutamine kinnistule juurdepääsu tingimusi. Kaebaja tegi linna ettepaneku osas otsuse 14.01.2010 ning teatas vastuse linnale 18.01.2010 (tl 67-70). Peale seda edastati 03.06.2010 kaebajale eelnõu detailplaneeringu kehtestamata jätmise kohta, millele kaebaja vastas 15.06.
11. Vastustaja väidetel annaks Nafta tn 6a kinnistul asuvate hoonete lammutamine parima lahenduse nii linnaehituslikult kui ka juurdepääsu osas. Kuna nimetatud ettepaneku puhul on tegemist juurdepääsu lahendamise otstarbekuse küsimusega, ei anna kohus ettepaneku sisule hinnangut. Arvestades seda, et peale ettepanekule eitavat vastuse saamist asus linn tegema ettevalmistusi detailplaneeringu kehtestamata jätmiseks, oli linna eesmärgiks detailplaneeringu menetlemisega edasi minna ning kohus ei nõustu kaebaja hinnanguga, et ettepanek oli tehtud menetluse venitamise eesmärgil. Kaebaja hinnangul võib seletuskirjas lahatud väidetav detailplaneeringu lahenduse vananemine olla käesoleval juhul tingitud sellest, et haldusmenetlust ei viidud linna poolt läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, vaid menetlus on venis seaduste eiramise tõttu linna poolt. Kaebaja hinnangul on linn otsinud järjest uusi põhjendusi, et venitada menetlusega. Kaebaja viitab siinjuures mõistete „piir“ ja „piirile“ ebakorrektsele kasutamisele; juuredpääsu servituudi märkimist/kõrvaldamist; tähtaegselt vastustele vastamata jätmist. Kaebaja ei ole kaebuses täpsustanud, kuidas kaebaja poolt nimetatud asjaolude välistamine oleks taganud kaebajale soodsa otsuse vastuvõtmise. Lähtudes HMS § 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohtu hinnangul ei saanud mõistete „piir“ ja „piirile“ ebakorrektsele kasutamine ja tähtaegselt vastustele vastamata jätmine mõjutada iseenesest asja sisulist otsustamist. 8 Seletuskirjas on viidatud planeeringu lahenduse vananemisele, kuna detailplaneeringumenetlus on kestnud väga pikka aega. Otsuse seletuskirja p 1 on kirjeldatud menetluse käiku ja asjaolusid, kus toodud faktiliste asjaolude üle menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole. Seletuskirjast ja maavanema poolt järelevalvemenetluses tehtud otsustest selgub, et teatud puudustele ja lahendamist vajavatele probleemidele (eelkõige juurdepääsu küsimuse lahendamine, ehitusõiguse maht) on korduvalt tähelepanu juhitud. Kaebaja on kinnitanud, et tema poolt pakutud lahendused on sobivad ja parimad ning kompromisside leidmine ei ole läinud kergelt. Kuid arvestades seletuskirjas väljatoodud probleeme, eelkõige seoses juurdepääsu ja ehitusõiguse mahuga, samuti naaberkinnistu omanikke vastuväiteid ja vastuväidete sisu, ei ole kaebaja poolt pakutud lahedused viinud kokkuleppe saavutamisele planeeringu menetluses ega maavanema poolt kooskõlastuse andmiseni, mis omakorda on tinginud pika ajavahemiku menetluse läbiviimisel. Hinnates kaebaja eelpool toodud väiteid, ei saanud kaebaja poolt kirjeldatud menetlusnõuete rikkumised mõjutada asja sisulist otsustamist. Kaebaja viidete ja kirjelduste osas sisuga, et protestijate poolt läks liikvele info, et „… Rajangu algatatud DP ei lähe kunagi Harju maavalitsusest positiivse otsusega läbi, sest neil pidavat seal head kontaktid olema …“; „… jäi mulje, et keegi on andnud neile täiendavaid suuniseid …“; „… telefonikõnes tehtud ähvardus DP menetlus venimisest realiseerub …“ (tl 150 pöördel, 106 pöördel, 107), on kohtu arvates tegemist isiku subjektiivse arusaamisega asjade käigust, millele hinnangu andmine ei ole kohtu pädevuses. Vastustaja on jõudnud kaevatavas otsuses seisukohale, et esitatud kujul planeeringu kehtestamise korral ei ole selle elluviimise osas õiguskindlust. Planeeringuga pakutud linnaehituslik lahendus ei ole asjakohane ega piirkonda väärtustav. Planeering riivab ülemäära Nafta tn 6 ja Nafta tn 51 kinnistu omanikeõigusi, mis kaalub üles Nafta tn 6a omaniku soovi määrata talle kuuluvale krundile olemasolevast oluliselt suurema ehitusõiguse. Seletuskirja p 2.2 on toodud detailplaneeringu kehtestamata jätmise põhjused, selgitatud kaalutlusõiguse mõistet ja piire, muuhulgas on viidatud Riigikohtu erinevatele lahenditele. Asjas esitatud tõendite kohaselt on maavanem PlanS § 23 alusel läbiviinud järelevalve menetluse ja andnud asjas oma seisukohad 29.03.2004; 12.07.2007 milles märkis, et detailplaneeringut ei ole võimalik käsitleda seadusekohaselt koostatud planeeringuna ning ei andnud sellele heakskiitu (tl 36-44; 50-60). Seletuskirja punktis 2.3 pealkirjaga „Õiguse üldpõhimõtted“ on leitud, et eelneva menetluse tulemusel ei saanud kaebajal tekkida õiguskindlust detailplaneeringu kehtestamiseks soovitud kujul ning asutud seisukohale, et planeeringu lahendus ei ole realiseeritav, kuna planeeringust huvitatud isik ei ole nõustunud uut planeeringu lahendust välja töötama, mistõttu ei ole võimalik planeeringu lahendust positiivselt lõpule viia. Seletuskirja p 2.4 on toodud põhjendatud huvid ja eesmärk. Nimetatud punktis on kirjeldatud planeeringu algatamise eesmärki ja planeeritava ala asukohta ning menetluse käiku. Käsitletud on avalikku huvi luua ehitustingimused, et tekiks korrapärane ja esteetiline linnaruum, mis oleks nauditav paljudele ühiskonna liikmetele. Linnavalitsus on seisukohal, et garaaži peale hoone ehitamine mõjub linnaruumile destruktiivselt. Hoone ei arvesta olemasolevate hoonete suundasid ning selline lahendus ei ole vastuvõetav. Juurdeehituse teostumisel halveneb krundil seisukord. Tegemist on linnaehituslikult mittesobiva planeeringuga. Seletuskirja nimetatud punktis on kirjeldatud planeeringu alusel ehitamisele kuuluva hoone ehitamisega kaasnevaid võimalikke probleeme (näiteks puuduvad tõendid olemasoleva hoone püsivuse kohta, et hinnata sellele pealeehitamise võimalikkust) ning planeeringu alusel ehitamisega kaasnevaid mõjusid naaberkinnistutele (väheneb nende ehitusõigus). 9 Hinnatud on juurdepääsu erinevaid võimalusi Nafta tn 6a kinnistule. Selgitatud on, et ka servituudi märkimisest loobumine ei tähenda, et juurdepääsu küsimus oleks lahendatud, kuna juurdepääs üksnes Nafta tn 6 ja Nafta tn 12 vaheliselt alalt ei ole piisavalt hästi läbitav selleks, et teenindada täiendavat hulka kasutajaid. Erinevate asjaolude ja huvide hindamisel on kohalik omavalitsus jõudnud järeldusele, et antud detailplaneering ei ole realiseeritav. Kaebaja selgituste kohaselt edastati talle Tallinna Linnavalitsuse 03.06.2010 kirjaga linnavalitsuse korralduse eelnõu, millele korteriühistu esitas oma selgitused ja ettepanekud, kuid korralduse eelnõu erineb oluliselt linnavolikogu otsuse eelnõust, mis saadeti ühistule 30.11.2010 kirjaga. Linnavolikogu eelnõu osas kaebaja vastuväiteid esitada ei saanud. Kaebaja võttis küll osa volikogu istungist, kuid sõnaõiguseta. Kaebaja ei ole oma kaebuses täpsustanud, milles seisneb linnavalitsuse ja linnavolikogu poolt saadetud eelnõude oluline sisuline erinevus. Hinnates kaebuse ja kaevatava otsuse sisu, kaevatava otsuse seletuskirjas toodut ja selle p 3 käsitletud kaebaja arvamusi detailplaneeringu kehtestamata jätmise osas, oli kaebajale teada, et menetlemisele tuleb detailplaneeringu kehtestamata jätmine ja ta on saanud esitada oma arvamuse antud asjas. Tulenevalt kujunenud kohtupraktikast ei pea haldusorgan HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamise õiguse tagamiseks esitama isikule haldusakti projekti, vaid andma võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.01.2004 otsus haldusasjas nr 3-3-1-82-03). Arvestades eeltoodut ei ole vaidlusalusel juhul rikutud kaebaja ärakuulamise õigust. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid on Tallinna Linnavolikogu planeerimisdiskretsiooni teostades arvestanud mõistlikul viisil avalikke huve, hinnanud otsustuse mõju kolmandate isikute õigustele ja vabadustele, samuti põhjendanud, miks kaebaja poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Kohtu hinnangul on Tallinna Linnavolikogu kaevatava otsuse vastuvõtmisel arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Lähtudes eeltoodust on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Menetlusosalised ei ole esitanud taotlusi menetluskulude hüvitamiseks. Seetõttu jäävad kantud kulud menetlusosaliste endi kanda. Annika Vendik Kohtunik 10