Obsah (13)

§ 76§ 100§ 101§ 108§ 142§ 145§ 164§ 170§ 65§ 115§ 127§ 128§ 113

2-12-39326 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 27. veebruar 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviil

§ 76

lg 1, § 100, § 101 lg 1, 3 ja 6, § 101 lg 2, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 142 lg 1, § 143, § 164 lg 1 ja

1. Kostja vastuväited
2. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 12.02.
5. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
6. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
7. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada 2 2-12-39326 ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8. Pooled ei vaidle, et: • 10.02.2011 sõlmisid HTEAS (edaspidi rendileandja) ja JTGOÜ (edaspidi rentnik) rendilepingu nr XXX, mille kohaselt rendileandja andis ja rentnik võttis tasu eest rendile kolmeteljelise kardinkpoolhaagise SCHMITZ mudel SCS 24, registreerimisaasta 2008, mis oli tehnilisel korras ning varustatud vajaliku inventari ja dokumentidega, rendiga 542,93 eurot, tähtajaga 09.02.2012 haagise mitte tagastamisel pikeneb leping automaatselt (tl 7-11), • 10.02.2011 sõlmisid rendileandja ja kostja käenduslepingu nr XXX, mille alusel kostja vastutab rendileandja ees rentniku kohustuse täitmise eest, mis tulenevad rendilepingust nr XXX. Kohustused hõlmavad rendilepingus tulenevaid lepingumakseid, viivist, trahvi ning kõiki muid rentniku poolt rendilepingu alusel rendileandjale tasumisele kuuluvaid makseid, samuti rendilepingu lisadeks olevatest lisa nr 1 lepingust tulenevaid rentniku poolt tasumisele kuuluvaid makseid ning rendileandja poolt võla rentnikult sissenõudmiseks tehtud kulusid (tl 14), • kolmeteljeline kardinkpoolhaagis SCHMITZ mudel SCS 24 anti rentnikule üle 10.02.2011 üleandmis-vastuvõtuakti alusel (tl 12-14), • rendileandja loovutas nõude rentniku ja kostja vastu hagejale 18.11.2009 nõudeõiguse loovutamise lepinguga nr 1811/09 (tl 16-18), millest on teavitatud kostjat 18.05.2012 kirjaga (tl 19)
9. Pooled vaidlevad, kas: • kostja on kohustatud tasuma rendileandja poolt rentnikule esitatud arve nr 2011282 summas 651,52 eurot (tl 15), kuna rendileandja ei ole rendilepingut lõpetanud ja kostjat võlgnevusest teavitanud.
10. Kohus juhindub antud asja läbivaatamisel võlaõigusseadusest (

).

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 142

lg 1 alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 alusel kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 164

lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

§ 164

lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

§ 170

kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. 10. Vastavalt 10.02.2011 sõlmitud rendilepingule andis rendileandja rentnikule üle 10.02.2011 kolmeteljelise haagise SCHMITZ SCS 24, mille kasutamise eest kohustus rentnik tasuma renti 3 2-12-39326 542,93 eurot kuus + käibemaks. Rendileandja esitas rentnikule 01.05.2011 arve summas 651,52 eurot (tl 15), millise rentnik jättis tasumata. Kostja kohustus vastutama rendileandja ees vastavalt rendileandja ja kostja vahel 10.02.2011 sõlmitud käenduslepingule (tl 14). Kuna rentnik kohustust ei täitnud, siis loovutati baaslepingu alusel nõue hagejale (tl 16-18), millest teavitati kostjat 18.05.2012 kirjaga (tl 19). Tulenevalt Riigikohtu lahendi 3-2-1-126-09 punktist „osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija.“ Puudub vaidlus, et kostja oli Janeki Transport Gruppi ainuke osanik ja juhatuse liige, mistõttu ei ole rendileandja ja rentniku vahel sõlmitud 10.02.2011 käendusleping tarbijakäendusleping ja on kehtiv.

§ 65

lg 1 järgi, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on väärad kostja väited, et esmalt tuleb võlgnevust nõuda põhivõlgnikult. Võlausaldaja õigus on valida, kelle vastu võlausaldaja oma nõude esitab. Seega on hageja õigustatud nõudma võlgnevust kostjalt.

1. Tulenevalt rendilepingust oli rendiperioodiks 10.02.2011 kuni 09.02.2012 ja haagise mitte tagastamise korral pikeneb leping automaatselt edasi (tl 7). Rendilepingu eritingimuste punkti 6.1 (tl 10) alusel leping jõustub lepingu objekti rentnikule üleandmise hetkel ja kehtib kuni rendi objekti tagastamise hetkeni ja lepingu poolte vaheliste arvelduste täieliku läbiviimiseni. Puudub vaidlus, et rentnik kasutas rendile antud haagist kuni 31.05.2011, misjärel jättis selle Tallinnas, Peterburi teele platsile, mida kostja tunnistas 12.02.2012 ärakuulamisel (tl 59). Seega leiab kohus, et rendileping on lõppenud 31.05.2011 tulenevalt rendilepingu eritingimuste punktile 6.1 (tl 10), mil rentnik tagastas rendile antud haagise. Üleandmise-vastuvõtmise akti ei vormistatud. Lisaks kohtu hinnangul, kui leping ka oleks lõpetamata, siis ei vabastaks see kostjat arve tasumisest. Puudub vaidlus, et haagis oli kostja valduses kuni 31.05.2011, mistõttu oli rendileandja õigus edastada rentnikule 01.05.2011 vastavalt rendilepingule arve summas 651,52 eurot (tl 15).
2. Vastavalt rendilepingu „maksepäevad“ märgitule, pidi rentnik tasuma arved iga kuu
3. kuupäevaks tuleva kuu võrra ette kuu lõpu seisuga (tl 7). Eritingimuste punkti 4.3 (tl 9) alusel renditasu tuleb tasuda iga kuu ette nii, et kogu summa kantaks rendileandja pangakontole iga kalendrikuu viieteistkümnendaks kuupäevaks sõltumata sellest, kas rendileandja on väljastanud arve, mis on mõeldud raamatupidamisarvestuse jaoks. Riigikohus on lahendi 3-2-1-5-08 punktis 14 märkinud, et „Kolleegium leiab, et iseenesest on õige kohtute seisukoht, et arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta kasutatud teenuste eest tasumata. Ka teenuste eest, mida kostja kasutas ajavahemikul, mille eest hageja talle arveid ei esitanud, on kostja kohustatud maksma.“ 01.05.2011 arve nr 2011282 summas 651,52 eurot (tl 15) on edastatud rentnikule rendilepingus märgitud aadressile, kus rentniku juhatuse liige ehk kostja elab ka käesoleval ajal. Seega ei ole usutav, et kostja ei ole esitatud arvet saanud. Kostja, allkirjastades rentniku juhatuse liikmena rendilepingu, pidi teadma, et rentnikul on kohustus tasuda renditasusid, seega on alusetud kostja väited, et kostjat ei ole teavitatud võlgnevusest. Lisaks on hageja kostjat teavitanud võlgnevusest 18.05.2012 e-kirjaga (tl 20-21), ka peale mida ei ole kostja asunud võlgnevust tasuma. Seega leiab kohus, et põhivõlgnevus summas 651,52 eurot on tõendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. 13.

§ 115

lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 alusel isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128

lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara 4 2-12-39326 halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodud sätete alusel hagi rahuldamise eelduseks on see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal. Eeltooduga on tõendatud, et kostja on rikkunud kohustust ja jätnud tasumata rendileandjale arve summas 651,52 eurot. Kohus on ka seisukohal, et kui kostja oleks võlgnevuse tasunud, ei oleks rendileandjal tekkinud vajadust nõuet hagejale loovutada. Samas on see rendileandja õigus, mitte kohustus. Hageja ei ole tõendanud, et hageja on kandnud kahju summas 284,72 eurot. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et hageja oleks tasunud nõude loovutajale 284,72 eurot. Kuna hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, leiab kohus, et kahjunõue summas 284,72 eurot tuleb jätta rahuldamata. 14.

§ 101

lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse viivist.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 8% aastas perioodi 12.05.2011-01.10.2012 eest summas 72,54 eurot ja viivise 8% aastas (0,022% päevas) põhivõlgnevuselt alates 02.10.2012 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja palub välja mõista seadusjärgse viivise, mis ei ole suur ning kostja jättes täitmata lepingust tulenevad kohustused pidi aru saama, et sellele järgnevad sanktsioonid. Menetluskulud 15. Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 74% ulatuses kostja kanda ja 26% ulatuses hageja enda kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 5