2-12-37884/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-37884 Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AA(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kohtuistungitel 05.12.2012 ja 03.04.2013 AA hagi MA vastu abielu lahutamise nõudes Kostja MA(isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON
2. Hagiavaldus rahuldada.
3. Lahutada AA(isikukood XXX) ja MA(isikukood XXX) vahel Tartu Perekonnaseisuametis XXXsõlmitud abielu, mille kohta on tehtud kanne nr XXX.
4. Jätta MA abielu ajal kantud perekonnanimi A .
5. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue, hagiavalduse aluseks olevad asjaolud Hageja palub kohtul lahutada poolte vahel Tartu Perekonnaseisuametis XXX sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud kanne nr XXX. Poolte kooselu lõppes juulis 2008, kui hageja asus elama Luksemburgi. Hageja on seisukohal, et kooselu taastamine ja abielu säilitamine ei ole võimalik ning hageja soovib abielu lahutada. Hageja esitas 20.03.2013 kohtule taotluse, mille kohaselt ta jääb oma hagiavalduse juurde ja hagiavalduses toodud asjaolud ei ole muutunud. Kostja seisukoht Kostja on nõus abielu lahutusega, kuna pooled on püüdnud abielu probleemidega tegeleda vahelduva eduga kõik viimased aastad ja käesolevaks ajaks on selge, et abielu jätkamise perspektiivi enam ei ole. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et poolte kooselu lõppes juulis 2008, kui hageja asus elama Luksemburgi. Hageja asus sinna elama, et seal töötada, kuid samuti elas ta ka Eestis pere juures. Poolte abielusuhted kestsid kuni 2012 aasta esimese pooleni, mil soetati ja sisustati ka uus ühine kodu kogu perele. Poolte abielust on sündinud kaks last alaealist last - MA XXX ja EBA XXX. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud 05.12.2012 kohtustungil ära hageja ja kostja ning 03.04.2013 kohtuistungil ära kostja ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REÕS § 57 lg 2 kohaselt, kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, mille kodanikud nad on. Käesoleval juhul on hagejal Eesti kodakondsus ja ta elab alates juulist 2008 Luksemburgi Suurhertsogiriigis. Kostjal on Eesti kodakondsus ja elab Eesti Vabariigis. Seega kuulub kohaldamisele Eesti perekonnaseadus. Kuna hageja elukoht ei ole Eestis, siis on käesoleval juhul võimalik poolte abielu lahutamine üksnes kohtus. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahtutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks, kuna poolte abielusuhted on lõppenud ning abielusuhete taastamine ei ole reaalne. Hageja on kohtule 20.03.2013 saadetud taotluses kinnitanud, et ta jääb oma hagiavalduse juurde ja hagiavalduses toodud asjaolud ei ole muutunud. Kostja on abielulahutusega nõus. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et poolte abielusuhted lõppesid 2008 aastal. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Abielulist kooselu pooltel enam ei ole, kumbki pool ei soovi abielu jätkata ning seega tuleb abielu lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja ei esitanud avaldust tema varem kantud perekonnanime taastamiseks ning 03.04.2013 toimunud kohtuistungil soovib kostja jätta endale abielu ajal kantud perekonnanimi A . TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 2