2-12-38352/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-38352 Tsiviilasi BK hagi AK vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja BK(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja MK(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Andrei P (XXX) Kostja AK(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kohtuistungil 15.01.2013 RESOLUTSIOON
2. Hagiavaldus rahuldada.
3. Suurendada Harju Maakohtu 27.10.2010 määrusega kinnitatud elatise suurust, mille kohaselt AK kohustus tasuma igakuist elatist summas 1 000 krooni, so 63,91 eurot.
4. Välja mõista AK BK kasuks igakuine elatis summas 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot kuus alates 25.09.2012 kuni 31.12.
6. Välja mõista AK BK kasuks igakuine elatis summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot kuus alates 01.01.2013 kuni BK täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.
7. Perioodil 25.09.2012 kuni 18.01.2012 AK poolt hageja ülalpidamiseks tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud AK kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub suurendada Harju Maakohtu 27.10.2010 määrusega kinnitatud elatise suurust 100 krooni, so 63,91 eurot kuus, kuni Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära poole ulatuseni alates 25.09.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni. MK ja kostja kooselust sündis XXX poeg B K . Alates detsembrist 2008 kasvatab hagejat üksinda tema ema MK. Kohus kinnitas tsiviilasjas nr 2-09-57487 27.10.2010 määrusega kompromissi, mille kohaselt maksab kostja hagejale elatist 1 000 krooni, so 63,91 eurot, kuni täisealiseks saamiseni. Hageja arvates ei ole elatis summas 63,91 eurot piisav lapse normaalse elu ja arengu tagamiseks. Käesoleval ajal on hageja 5 aastane ja tema igakuised vajadused on suurenenud. Hageja igakuised vajadused ühes kuus on eluasemekulud 60 eurot, toidukulud 100 eurot, riided ja jalanõud 43 eurot, tervishoiukulud 5 eurot, hügieenitarbed 5 eurot, juuksurikulud 5 eurot, koolieelsed kulud 23 eurot, lapse arengukulud 32 eurot, transpordikulud 7 eurot ja muud vältimatud püsikulud 10 eurot. Kokku on hageja vajadused ühes kuus 290 eurot. Kostja vastuväited hagile Kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus maksma elatist 100 eurot kuus. Kostjal ei ole võimalik rohkem maksta, kuna tal on teine perekond. Kostja maksis viimase aasta jooksul 100 eurot iga kuu, sellest hoolimata, et kohtumääruse alusel pidi ta maksma elatist 63,91 eurot kuus. Hetkel ei ole kostjal võlgnevust. Tulevikus ta võimalusel suurendaks summat. Kostja teab täpselt, et see raha ei jõua pojani. Kostja ei ole kunagi loobunud elatisraha maksmisest. Kostjal ei ole pojaga suhtlemise võimalust. Kostja on 15.01.2013 toimunud kohtuistungil maksma elatist minimaalmääras vastavalt seadusele. Kostja soovib elatise maksmiseks maksegraafikut, kuna ta ei tööta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja seadusliku ja lepingulise esindaja ning kostja seletused ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, kuna eelmise kohtulahendi aluseks olnud asjaolud on muutunud, et annavad alust elatise suuruse muutmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on oma 17.05.2011 kohtuotsuses nr 3-2-1-33-11 p-s 26 märkinud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Materiaalõiguslikult kehtib perekonnaseadus (PKS) § 99 lg 1, mille kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 2 Harju Maakohtu 27.10.2010 kohtumäärusega kinnitas kohus MK ja AK vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt kohustus kostja tasuma igakuist elatist summas 1 000 krooni hageja ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni elatise määra muutmiseni. Hagiavalduses on hageja tuginenud elatise suurendamise nõude esitamisel asjaolule, et käesolevaks ajaks on hageja vajadused suurenenud ning samuti asjaolule, et elatis on väiksem seaduses sätestatud minimaalmäärast. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2012 290 eurot kuus ja Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määruse nr 6 kohaselt on kuutasu alammäär alates 01.01.2012 320 eurot. Seega ei tohi elatis olla 2012 aastal väiksem kui 145 eurot ja 2013 aastal väiksem kui 160 eurot. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole vaja elatise nõude puhul seaduses sätestatud minimaalmääras tõendada ega hinnata lapsele tehtavaid kulutusi. Minimaalmäär on mõeldud lapse minimaalsete vajaduste rahuldamiseks Kohus on seisukohal, et lapse vajadused on muutunud ning elatise suuruse muutmine on ka põhjendatud seetõttu, et kostja maksab elatist alla minimaalmäära. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohasel oma alaealise lapse ülalpidamisekohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine alust elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu Kostja on töövõimeline mees ning kostja peab leidma endale töö mille olemasolu lubab tal hageja ülalpidamiskohustuse täitmisega toime tulla. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-65-07). Samuti ei ole kostja tõendanud, et tal oleks teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kooskõlas hageja huvidega tuleb elatist suurendada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud määras, so 145 eurot kuus alates hagi esitamisest, so 25.09.2012 ja alates 01.01.2013 160 eurot kuus. Kostja poolt sel perioodil hageja ülalpidamiseks tasutud summad kuuluvad tasaarvestamisele väljamõistetud elatisega. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 3