3-11-39/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 04.10.2012 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-39 Haldusasi A.-A.G. kaebus Viru Vangla karistusaja arvestamisega) tunnistamiseks. toimingu (seoses õigusvastaseks

1. Tagastada kaebus, kuna asja läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
2. Kohtumäärus saata teadmiseks kaebuse esitajale Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse esitaja A.-A.G. on esitanud 06.01.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingu (seoses karistusaja arvestamisega) õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt kaebuse esitaja väidab, et Viru Vangla on ebaõigesti arvutanud kaebaja karistuse aja algust ja karistusaja lõppu eirates meelevaldselt Harju Maakohtu 29.02.2008 kohtumäärust, milles kohus on märkinud, et KaRS § 68 lg 1 alusel tuleb kaebaja poolt kantud karistus ajavahemikul 21.01.2002 kuni 11.08.2005 arvestada Harju Maakohtu 24.05.2006 otsusega mõistetud liitkaristuse (9 aastat 8 päeva) karistusaja hulka. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Harju Maakohtu 24.05.2006 otsusega mõistetud liitkaristuse 9 aastat 8 päeva kandmise alguseks on 21.01.2002 ning karistuse lõpp 29.01.2011a. Viru Vangla on seisukohal (22.11.10 vastus nr 6-13/42535-1), et Harju Maakohtu 24.05.2006 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-2806 on kaebajale mõistetud karistuseks 9 aastat 8 päeva vangistust. Karistuse algus 12.08.2005 ja karistuse lõpp 20.08.2014a. Avalduse esitaja tahe on suunatud sellele, et kohus selgitaks, millisest hetkest hakkas Harju Maakohtu 24.05.2006 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-2806 talle määratud vanglakaristuse kandmise aeg kulgema ja millal on karistuse lõpp. 1 Seetõttu on kinnipeetav ja Viru Vangla erineval seisukohal karistuse kandmise aja alguse ja lõpu suhtes. Karistuse kandmise alguse hetk omab tähtsust esmalt karistuse täitmisele pööramisel, mis on kriminaalmenetluse instituut, kuid ebaselgusega nimetatud küsimuses võib kaasneda küsitavusi ka vangistuse täideviimise ajal, näiteks vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaja arvutamisel. Vaidluse all olev küsimus puudutab kohtulahendi sisu selgitamist. Selle käigus ei sekku lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörav maakohtu täitmiskohtunik haldusmenetlusse. KrMS § 431 sätestab, et KrMS §-des 424–428¹ ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Kuna vastav erikord puudub, tuleneb maakohtu pädevus kohtulahendi täitmisega seonduva küsimuse lahendamiseks KrMS §-st
3. Kohtule esitatud avaldus tuleb omakorda KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendada määrusega. Riigikohtu erikogu 03.10.2012 kohtumääruses kohtuasjas nr 3-3-4-2-12 on Riigikohus leidnud, et tulenevalt KrMS § 431 on karistuse kandmise alguse aja arvestamise küsimuse lahendamiseks pädev maakohus. Halduskohus leiab, et käeolevas asjas on kaebuse esitaja eesmärgiks karistusaja kulgema hakkamise hetke ja karistusaja lõppemise aja ebaselguse lahendamine. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Riigikohtu Erikogu 03.10.2012 kohtumäärusest nr. 3-3-4-2-12 on halduskohus seisukohal, et kaebaja esitatud kaebuse läbivaatamiseks on pädev maakohus, mitte halduskohus. Kirjeldatust tulenevalt kuulub kaebus selle esitajale läbivaatamatult tagastamisele (HKMS § 121 lg1 p 1). (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 2