KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1121 Haldusasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vanglalt varalise kahju 10 euro ja mittevaralise kahju 200 euro nõudes (seonduvalt kaebaja jalutuskäigul viibimise ajal kaebaja elukambrist läbiotsimis(t)e käigus kopeerpaberite ja muude kontoritarvete äravõtmisega) Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.06.
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Rahuldada määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 08.06.
- a määrus ja saata asi tagasi Tartu Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
- 30.05.2011 esitas N. Lilitškin Tartu Vanglale taotluse, milles soovis talle varalise (10 eurot) ning mittevaralise kahju (200 eurot) hüvitamist. Taotluse kohaselt viidi tema elukambris nr 3008 läbi läbiotsimine siis, kui N. Lilitškin ja tema kambrikaaslane olid jalutuskäigul ning sellel ajal võtsid valvurid kambrist ära kaebaja isiklikud ajalehed Spid-Info ja Dekameron, kartserist kantseleiliimi, pastapliiatsid, pliiatsid; kambrist 3078 pliiatsid, pastapliiatsi, foto, neli lehte sinist kopeerpaberit, neli ja pool lehte musta kopeerpaberit, ühe lehe rohelist kopeerpaberit.
- Tartu Vanga jättis 02.08.
- a otsusega nr 3-30/165-1 N. Lilitškini taotluse käiguta ja andis tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Otsuse kohaselt ei nähtunud taotlusest, milline on kahjunõude aluseks olev ametnike õigusvastane tegevus ning kaebajal tuli kaebuse täpsustuses märkida, millal toimus väidetav läbiotsimine, mis kambris kaebaja sellel ajal viibis ehk mis kambrist on esemed kadunud, millised esemed pärast läbiotsimist kadunud on, ning millega kaebaja tõendab iga eseme kuuluvust temale ja iga eseme puudumist vahetult pärast läbiotsimise teostamist. Kuna kaebaja väljendas soovi mittevaralise kahju hüvitamiseks, palus vastustaja tal põhjendada, milline riigivastutuses seaduse § 9 lg-s 1 loetletud tagajärgedest saabus kaebajale seoses väidetavate esemete kadumisega.
- Tartu Vangla jättis 23.08.
- a otsusega nr 3-30/165-2 kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata ning lõpetas menetluse, kuna N. Lilitškin ei kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi ettenähtud tähtajaks. Nimetatud otsuse sai N. Lilitškin kätte 25.08.
- Otsuses selgitati N. Lilitškinile, et kui ta ei nõustu kahjunõude menetluse lõpetamisega, on tal õigus pöörduda kaebusega menetluse lõpetamise peale halduskohtusse.
- 31.05.2012 saabus Tartu Halduskohtule N. Lilitškini venekeelne kaebus, milles kaebaja taotleb Tartu Vangla poolt talle tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 10 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 200 eurot, kokku summas 210 eurot. Kaebuse kohaselt toimus kaebaja elukambris 3008 läbiotsimine ajal, mil kaebaja ja kaebaja kambrikaaslane olid jalutuskäigul. Sel ajal võtsid valvurid kaebaja väitel kambrist ära kaebaja isiklikud asjad: neli lehte sinist kopeerpaberit, neli ja pool lehte musta kopeerpaberit, üks leht rohelist kopeerpaberit, paber, pastapliiats ja kantseleitarbed. Kaebaja märgib, et esemete võetuse akti ei koostatud. Läbiotsimise ajal tutvusid vangla valvurid kaebaja arvates kambris olnud avalduste ja kirjavahetuse sisuga, rikkudes sellega kaebaja õigust edastatavate sõnumite saladusele. Kaebaja leiab, et tal on kohtueelne menetlus läbitud ning selgitab, et esitas 30.05.2011 vastustajale nõude, millele vastustaja vastas 02.08.
- a kirjaga nr 3-30/165-
- Kuna vastustaja poolt antud vastus oli eestikeelne ja seda ei tõlgitud, siis kaebaja selle sisu väidetavalt ei tea.
- Tartu Halduskohus tagastas 08.06.
- a määrusega kaebaja kaebuse, kuna kaebajal on kohtule esitatud kahjunõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Määruse kohaselt ei ole asja materjalidest nähtuvalt kaebaja 210 euro nõudes (seonduvalt kaebajale kuuluvate isiklike esemete – kontoritarvete äravõtmisega) kahju hüvitamise nõudes vaidemenetlust läbinud. Kaebaja kahjunõue, milles kaebaja taotles 10 euro varalise ja 200 euro mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt vanglaametnike poolt kaebajale kuuluvate kopeerpaberite ja muude kontoritarvete väidetava äravõtmisega, on jäetud läbi vaatamata ning kaebajale on eelpoolnimetatud otsustus kätte antud 25.08.
- Otsustusest nähtuvalt on kaebaja keeldunud nimetatud dokumendi kättesaamist allkirjastamast. Kaebaja ei ole nimetatud otsustust seaduses ettenähtud korras vaidlustanud, kuigi otsus sisaldas korrektset vaidlustamisviidet. Halduskohus asus seisukohale, et kuna vangla 02.08.
- a otsus „Kahjunõude läbi vaatamata jätmine“ on jõustunud, on vaidemenetlus 210 euro nõudes läbimata, ning kaebus tuleb kaebajale tagastada. Ühtlasi märgib halduskohus, et kaebajal on võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda halduskohtusse pärast kohtueelse menetluse läbimist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
- 02.07.2012 saabus kohtusse N. Lilitškini määruskaebus (koostatud 27.06.2012) Tartu Halduskohtu 08.06.
- a määruse punkti 2 peale, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse. Määruskaebuses märgib kaebaja, et halduskohus ei ole antud juhul kontrollinud, kas vangla on kaebaja poolt esitatud taotluse tagastanud õiguspäraselt või mitte. Kaebaja leiab, et vangla eksitab kohut, tagastades kõik tema taotlused puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ning takistades sel viisil kaebaja juurdepääsu õigusemõistmisele. Ka antud juhul on kaebaja hinnangul vangla tagastanud tema kaebuse paljasõnaliselt. Halduskohus ei ole kaebuse tagastamisel olnud erapooletu ega sõltumatu, kuna ei ole kontrollinud fakte. Kaebaja leiab, et 2 vangla on tema õigusi rikkunud ning õigusvastaselt võtnud temalt ära tema kambris olnud asjad. Kaebaja märgib, et asjade äravõtmine kambrist on salvestatud valvekaamerate poolt. Samuti palub kaebaja kohtul kohustada vanglat tõlkima otsus puuduste kõrvaldamise kohta. Kaebaja on endiselt seisukohal, et ta on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, kuna ta on 30.05.2011 vanglale esitanud selge, korrektse ja puudusteta taotluse.
- Vastustaja palub oma 01.08.2012 kohtule esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ning leiab, et halduskohus on õiguspäraselt ja objektiivsetele asjaoludele tuginedes leidnud, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning see takistab tema poolt esitatud kaebuse menetlusse võtmist. Vastustaja märgib, et kuna kaebaja ei ole vaidlustanud kahju hüvitamise taotluse läbivaatamata jätmist, on tema kahju hüvitamise taotlus vangla poolt sisuliselt läbivaatamata ning seoses sellega kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Alusetud on kaebaja etteheited kohtule, et kohus ei ole kontrollinud ega hinnanud kahju hüvitamise taotluse õiguspärasust. Kaebaja ei ole halduskohtule esitanud nõuet, milles paluks tunnistada taotluse läbivaatamata jätmine õigusvastaseks. Halduskohtul puudub pädevus ja volitused anda kohtulahendis hinnanguid võimalikele nõuetele, mida kaebaja esitanud ei ole. Halduskohus saab esitatud kaebuse läbi vaadata üksnes selles esitatud nõuete piires. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 08.06.
- a määrus tühistada ja saata asi Tartu Halduskohtule tagasi uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.
- Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et Riigikohtu Halduskolleegium on hiljuti täpsustanud halduskohtu poolt kohaldatud tagastamise aluse, HKMS § 121 lg 1 p 4, tõlgendust. Riigikohus märgib: „HMS § 15 lg 3 annab haldusorganile võimaluse jätta taotlus läbi vaatamata, kui puudusi tähtaegselt ei kõrvaldata. Tegemist ei ole vältimatu tagajärjega, vaid haldusorganil on taotluse läbi vaatamata jätmise otsustamisel kaalutlusõigus. Käesoleval juhul ei olnud puudused nii olulised, et need takistanuks taotluse menetlemist – täpsemad asjaolud olnuks vastustajal võimalik välja selgitada haldusmenetluse kestel. Seetõttu puudus vanglal alus taotluse tagastamiseks – seda eriti olukorras, kus taotleja oli kinnipeetav, kellelt ei saanud oodata põhjaliku õigusliku argumentatsiooni esitamist“ (RKHKm 18.03.2013, 3-3-2-2-12, p 11.2). Viidatud asjas oli taotluse esitaja kinnipeetav, kellelt ei saanud Riigikohtu seisukoha järgi oodata põhjaliku õigusliku argumentatsiooni esitamist. Ringkonnakohus ei välista, et HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamise eeldused on käesoleval juhul täidetud. Siiski tuleb tulenevalt viidatud lahendist HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamiseks välja selgitada, kas haldusorgani poolt kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel või kahjunõude formaalsetel põhjustel läbi vaatamata jätmisel ei esinenud kaalutlusvigu. Selleks tuleb muuhulgas sisuliselt hinnata, kas kaebaja poolt vastustajale esitatud kahju hüvitamise taotlus sisaldas selliseid puudusi, nagu haldusorgan väidab.
- Ringkonnakohus juhib halduskohtu tähelepanu ka sellele, et kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb välja selgitada, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja kui ei ole, siis kas on olemas põhjus tähtaja ennistamiseks. Toimiku materjalide põhjal sai kaebaja Tartu Vangla 23.08.
- a haldusakti nr 3-30/165-2 kätte 25.08.2011, kuid esitas kaebuse halduskohtule alles 31.05.
- HKMS § 47 lg 2 kohaselt kehtib käesoleval juhul kaebetähtaeg 30 päeva arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Nimetatud normi eelduseks on, et „isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud 3 korrast“. Ringkonnakohus on seisukohal, et seda klauslit ei tohi tõlgendada selliselt, et HKMS § 47 lg 2 kehtib üksnes haldusorgani poolt sisulise lõpplahendi saanud kohtueelse menetluse korral, vaid kahju hüvitamise kaebuse korral alati siis, kui isik on eelnevalt esitanud vastavalt RVastS § 17 lg-le 1 taotluse kahju tekitanud haldusorganile, pidades seejuures kinni RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtajast. Nimetatud taotlus on juhul, kui kinnipeetav soovib vanglalt kahju hüvitamist, kohustuslik kohtueelne menetlus HKMS § 47 lg 1 ja VangS § 11 lg 8 mõttes. Sellist tõlgendust kinnitab ka halduskohtumenetluse seletuskiri: „Kuna kaebetähtaeg kohtueelse menetluse läbimisel ning kaebuse lubatavus kohustusliku kohtumenetluse korral on tekitanud vaidlusi, on neid küsimusi püütud täpsemalt reguleerida eraldi §-s 47, lähtudes sellest, et isiku avaldus peab kohtueelses menetluses vastama kõigile seadusest tulenevatele nõuetele“ (Halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu seletuskiri, 755 SE, seisuga 06.05.2010). Sellest lähtuvalt kehtib HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaeg alati siis, kui isik on esitanud enne halduskohtusse pöördumist sama nõudega taotluse või vaide haldusorganile, sõltumata sellest kas haldusorgani otsus on sisuline või puht menetluslik. Kuna käesoleval juhul on kaebaja esitanud enne kohtusse pöördumist vanglale kahju hüvitamise taotluse, siis kohaldubki tema suhtes HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud 30-päevane tähtaeg. Maili Lokk Agu Timmi 4 Madis Ernits